4-22-3813/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3813

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3813 (230222013242) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Christelle Diana Rajaveer Tõlk Eevi Pant, Klea Vaher Väärteoasi Vitalii Petrunoki kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.10.2022 otsusele väärteoasjas nr 230222013242

Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik/kaebaja Vitalii Petrunok ik 37306280189; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus

Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju menetlusalune isik Vitalii Petrunok tunnistaja B. M.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3, § 133-135, 155-156 kohus otsustas:

Vitalii Petrunoki kaebus rahuldada.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17.10.2022 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230222013242, s.o Vitalii Petrunoki karistamises liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 (ükssada viis) trahviühikut, s.o 420 (nelisada kakskümmend) eurot.

Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Ekspertiisitasu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot jätta riigi kanda.

B. M.le kuuluv jalgratas Romet Jolene 7.0, mis toimetati Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse hoiukohta, tagastada kohtuotsuse jõustumisel B. M.le.

4-22-3813

Otsus edastada kaebuse esitajale ja Põhja Prefektuurile.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt 29.12.2022 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik 1. PPA Põhja prefektuuri 17.10.2022 otsusega karistati V. Petrunokki LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 105 trahviühikuga, so 420 euro suuruse rahatrahviga selles, et V. Petrunok juhtis 07.09.2022 kella 15.06 ajal mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik kaasliikleja suhtes, ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis otsa jalgratturile, kes liikus mööda jalgrattateed. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju ASile TLT ja B. M.le ning tervisekahjustused B. M.le. V. Petrunok rikkus LS § 16 lg-t 1 ja § 46 lg-t 3 ning pani toime LS §

223 lg-s 1 nimetatud väärteo.

2.

V. Petrunok kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus. Kaebuses kinnitas V. Petrunok, et juhtis talle etteheidetaval ajal ühissõidukit, kuid ta ei rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Liiklusrikkumise pani toime jalgrattur, kes alustas rattaga liikumist ajal, mil fooris põles liiklumist keelav ehk punane foorituli. Seega polnud jalgrattur tähelepanelik ja ettevaatlik.

3. 24.11.2022 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja kohustas 05.12.2022 kohtuistungile ilmuma kohtuvälise menetleja esindaja, kaebaja ja tunnistaja B. M..

4. 05.12.2022 leidis aset kaebuse kohtulik arutamine, kuhu ilmusid kaebaja, kohtuväline menetleja ja tunnistaja B. M.. Kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja kaebaja kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning tühistamata jätmist. Kaebaja jäi esitatud kaebuse juurde, leidis, et ta ei ole liiklusnõudeid rikkunud, liiklusnõuete rikkumist saab ette heita jalgratturile ja seetõttu on tema karistamine ebaõiglane ning ta taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus kuulanud ära isikulised tõendiallikad, kohtuvälise menetleja seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid ning elektroonilisele andmekandjale talletatud teavet, asub alljärgnevale seisukohale.

6. Väärteoprotokolli kohaselt inkrimineeritakse V. Petrunokile LS § 223 lg-s 1 nimetatud väärteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoprotokollis on protokolli koostaja sisustanud LS § 223 lg 1 kohast liiklusnõuete rikkumist LS § 16 lg 1 ja LS § 46 lg 3 kaudu, mis seisnes selles, et V. Petrunok juhtis 07.09.2022 kella 15.06 ajal Tallinnas, Pärnu mnt ja Suur-Ameerika tn ristmikul mootorsõidukit (bussi) xxxx reg nr-ga xxxx, kuid ei olnud piisavalt hoolas ja

4-22-3813

tähelepanek kaasliikleja suhtes, ei hoidnud ohutud külgvahet ja sõitis otsa mööda jalgrattateed liikunud jalgratturile.

7. Uurides ja analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis nii menetlusaluse isiku, s.o

V. Petrunoki, õnnetuses tervisekui varakahju saanud B. M., liiklusõnnetuse sündmusvaatlusprotokolli, ent ka elektroonilisele andmekandajale talletatud teabega (videosalvestused), on kinnitamist leidnud, et 07.09.2022 kella 15.06 ajal leidis Tallinnas, Pärnu mnt ja Suur-Ameerika tn ristmiku aset sündmus, milles osalesid V. Petrunoki juhitud mootorsõiduk, s.o liinil nr 18 sõitnud liinibuss xxxx reg nr-ga xxxx ja jalgratturina B. M..

8. Elektroonilisele andmekandjale talletatud teabelt, s.o Tallinna Transpordiameti videosalvestuselt nähtub, kuidas buss, liikudes Tallinnas, Pärnu mnt ja Suur-Ameerika tn ristmikul, kesklinnast välja suunduval sõidusuunal, põrkab kokku bussist paremal punast värvi teekattemärgistusega, so LS § 2 p 16 kohast jalgrattarajal (LS § 2 p 16: jalgrattarada on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa) liikunud jalgratturiga. Saadud löögist ehk kokkupõrke tagajärjel jalgrattur kukub ning saab kerged ja elule mitteohtlikud vigastused, s.o vasaku alajäseme kudede kahjustuse koos turse ning nahaaluse verevalumiga hüppeliigse piirkonnas (vt ekspertiisiakt nr 22E-AO10179 ja Ida-Tallinna Keskhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest). Samuti saavad kahjustada nii jalgratas, kui ka liinibuss (vt LÕ vaatlusprotokolli ja sõidukite vaatlusprotokolle). Elektroonilisele andmekandjale talletatud tõendusteabe kohaselt leiab kokkupõrge aset punast värvi teekattemärgistusega jalgrattarajal, st nii jalgrattur, kui ka liinibuss paiknevad kokkupõrke hetkel punast värvi teekattemärgistusega jalgrattarajal.

9. Kaebajast menetlusalune isik avaldas kohtuistungil, et kõnealuse ristmiku eripäraks on asjaolu, et seal on eraldi foor ühistranspordile. See lubab ühistranspordil liikuma asuda kaasliiklejatest 5-7 sekundit varem. Kõnealusel ristmikul on ühes suunas kolm sõidurada, ent peale ristmikku kaob üks sõidurida ära. Ta nägi kõnniteel seismas jalgratturit. Lubava fooritule süttides asus ta liikuma ja juba jalgratturiga kohakuti olles asus ta jälgima paremat esimest sõidurida, sest mõned sõiduautod võivad sõitu alustada koos temaga, kuigi neile põleb veel fooris punane tuli. Kuna ta jälgis bussist vasakule jäävat esimest sõidurada, siis hetke, mil temast paremal paiknenud jalgrattur liikuma hakkas, kaebaja ei näinud. Mõne hetke pärast tundis ta aga lööki, ta peatus, väljus sõidukist, nägi maas lamanud jalgratturit ja helistas koheselt numbrile 112.

10. Kaebajaga ühetaolisi ütlusi andis kohtuistungil ka B. M.. Ta avaldas, et sõitis 07.09.2022 jalgrattaga. Tema sõit kulges enne Liivalaia ristmikku, s.o Pärnu mnt ja Suur-Ameerika tänava ristmikku kõnniteel. Ta ootas ristmikul selle ületamist, juhindudes jalakäijafoori tuledest. Jalakäijafooris rohelise tule süttides asus ta ristmikku ületama. Saamata aru juhtunust, ta kukkus, sest tema jalg oli jäänud bussiratta taha. Sündmust pealt näinud inimesed tulid talle appi, bussijuht helistas kiirabisse. Tunnistaja rõhutas, et ristmikku ületades juhindus ta jalakäijafoori märgutuledest ja asus liikuma alles siis, kui seal süttis roheline ehk liikumist lubav foorituli. Samuti avaldas tunnistaja, et ta sai tervisekahjustused, mis väljendusid lihaserebendis ja pahkluuvigastuses.

11. Analüüsides kaebaja ja jalgratturi ütlusi ning kõrvutades nende ütlusi elektroonilisele teabekandjale talleteatud teabega, siis videosalvestised kinnitavad, et mõlemad isikud asusid liikuma neile lubava fooritule ajal. Videosalvestiselt nähtub, et ristmikul on liiklust reguleeritud ühissõidukifooriga ja see annab ühissõidukile liikuma asumisel mõningase, s.o sekundistes mõõdetava ajalise eelise. Samuti nähtub videosalvestiselt, et koheselt peale ristmikku kaob esimene ehk ühissõidukirada ära ning enne ristmikku, kesklinnast väljuval suunal, algab koheselt sõidutee osaks olev punast värvi teekattemärgistusega jalgrattarada (LS § 2 p 16).

4-22-3813

Videosalvestisele talletatud teabega leiab kinnitust seegi, et B. M. asus alates ristmikust liikuma jalgrattarajal, lähtudes jalakäijafooris süttinud rohelisest tulest, mis lubas jalakäijal ületada sõiduteed.

12. Arvestades eeltoodut, siis kohtu hinnangul osutub keskseks küsimus, kas olukorras, kus liikluskorraldusvahendid suunasid jalgratturi alates ristmikust liikuma jalgrattarajale, tuli jalgratturil juhinduda jalakäijafoori märguannetest või tulenevalt sellest, et liikluskorraldusvahendiga oli jalgratturite liiklus suunatud sõidutee osaks olevale jalgrattarajale, tuli juhinduda liikluskorraldusvahendist, sh foorituledest, mis kohaldusid mootorsõidukitele. Seadusandja on jalgrattaraja määratlenud jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunalise sõiduteeosana (LS § 2 p 16). LS § 2 p 78 ls 1 kohaselt on sõidutee sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Kõnealustest normidest tuleneb nende koostoimes, et jalgrattur, kes liikleb sõidutee osaks oleval jalgrattarajal ei saa juhinduda jalakäija liiklusreeglitest, vaid talle kohalduvad sõidukite liiklusreeglid. Seega tuli ka ristmikku ületaval B. M.l juhinduda sõidukite liiklust reguleerivast liikluskorraldusvahendist (foorist).

13. Uurides videosalvestust, siis nähtub, et esmalt süttib ühissõidukifooris alumine märgutuli, mis annab ühissõidukitele loa sõita (LS § 7 lg 5); ühistransport, sh menetlusaluse isiku juhitud liinibuss ja vastassuunas ristmiku ületamist oodanud tramm hakkavad liikuma. Samal ajahetkel põleb ümartuledega fooris punane ehk sõidukite liikumist keelav tuli (LS § 7 lg 1 p 5); ristmikul paiknevad ristmiku ületamist ootavad mootorsõidukid seisavad. Järgnevalt nähtub, et just ümartuledega fooris punase fooritule põlemise ajal asub B. M. jalgrattal sõidutee osaks oleval jalgrattarajal ristmikku ületama ning kokkupõrge jalgratturi ja bussiga leiab aset ajahetkel, kui fooris põlevad korraga punane ja kollane foorituli, mis keelasid jalgratturil liikumise (LS § 7 lg 1 p 5).

14. Eelnevast järeldub, et liiklusnõudeid rikkus jalgrattur, kes asus ristmikku ületama fooris liikumist keelava tule ajal. Just jalgratturi nõuetele mittevastav liikluskäitumine on põhjuslikus seoses aset leidnud kokkupõrkega ning sellest tekkinud terviseja varakahjuga. Kui jalgrattur oleks liiklusreegleid järginud nõuetekohaselt ja asunud liiklema hetkel, mil sõidukitele põles fooris liiklemist lubav foorituli, siis oleks menetlusaluse isiku juhitud liinibuss jõudnud nõuetekohaselt ümberreastuda, sh vabastada liiklemiseks jalgrattaraja ja õnnetus ühes selle tagajärgedega oleks olnud välditav. Analüüsides seejuures kaebaja liikluskäitumist, siis erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei tuvasta kohus kaebaja käitumises ühegi LS sätte rikkumist: kaebaja tegutses liikluses talt oodatava ja talle ettenähtava hoolsusega ja ta ei pidanud ette nägema, et jalgrattur asub liikuma liikumist keelava fooritule ajal. Samuti ei saa talle ette heita LS § 46 lg 3 rikkumist, sest ohutu külgvahe hoidmise kohustus on objektiivselt täidetav, kui ühe või teise liikleja paiknemine ühes või teises kohas on mõistuspäraselt ettenähtav. Kuna kaebaja ei pidanud ette nägema, et jalgrattur asub liikuma liikumist keelava fooritule ajal ja ta ei pidanud seda võimalikuks pidama ka liikluses kehtivast usalduspõhimõttest tulenevalt, siis ei pidanud ta aimama ega võimalikuks pidama jalgratturi paiknemist jalgrattarajal ja tema poolt sõidu alustamist keelava fooritulega. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita ka ohutu külgvahe hoidmata jätmist.

15. Arvestades kõike eelnevat, siis nõustub kohus kaebajaga, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa kaebajale õiguslikult ette heita väärteoprotokollis nimetatud rikkumisi ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Seega tuleb kaebaja kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS 29 lg 1 p 1 alusel.

16. Antud menetluses on asitõendiks B. M. kasutuses olnud jalgratas Romet Jolene 7.0. Sõiduki vaatlusprotokolli on märgitud, et jalgratas on tunnistatud LÕ2137 juurde kuuluvaks asitõendiks ja seda hoiustatakse politsei parklas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn. Kohus määrab,

4-22-3813

et kõnesolev jalgratas tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt B. M.le või tema volitatud isikule tagastada.

17. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks ekspertiistasu summas 84 eurot. Kuna kohus teeb lahendi, millega lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis kooskõlas VTMS §-ga 2 ja KrMS § 183 lg-ga 1 jääb see kulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)