1-10-15799/51-10-15799/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2011-01-11

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-10-15799 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2011.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15799 (07231703246) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi Elmo SARRAPIK süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 209 lg 2 p 1 järgi. Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav Elmo Sarrapik, ...

1-10-15799 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2011.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15799 (07231703246)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi Elmo SARRAPIK süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 209 lg 2 p 1 järgi.

Prokurör

Reena Nieländer

Süüdistatav Elmo Sarrapik, elukoht: Xxx, viibib vahi all Vanglas; isikukood: 37412030293; kodakondsus- EV kodanik ; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht : ei tööta; varem kohtulikult korduvalt karistatud, viimati 18.12.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 202 lg 2 p 1; § 418 lg 1 järgi lõplik liitkaristus 1 a 7 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga Tõkend Vahistamine alates 25.10.2010.a. Kaitsja

Gennadi Kull

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Elmo SARRAPIK KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Elmo SARRAPIK KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 alusel Elmo Sarrapikule mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega , 3 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Elmo Sarrapikule 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Elmo Sarrapikule mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.12.2006.a. kohtuotsusega mõistetud 1 a 7 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 7 kuud vangistust .

KarS § 68 lg 1 alusel Elmo Sarrapiku eelvangistuses viibitud aeg alates 25.10.2010.a. lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 25.10.2010.a.

Tõkend- vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista Elmo Sarrapikult KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 ( kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 115,06 eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049777 ning selgitusse „Elmo Sarrapik, 1-10-15799, sundraha või menetluskulu“. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista Elmo Sarrapikult 98,29 eurot (1537.80 krooni) MP´i kasuks tsiviilhagi katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Elmo Sarrapik 24.03.2007.a kella 03.25 ajal Tallinnas, Narva mnt ja Reimanni tänava ristmiku juures koos Kalle Jürjev´iga tungisid kallale MP`ile ja RR`le, nõudsid noaga ähvardades RR`lt raha üleandmist ja kui RR püüdis vastupanu osutada ja vabaneda, lõid nad RR`t noaga vastu laupa, millega põhjustasid RR`le füüsilist valu. Samuti peksid nad kätega MP`it näo piirkonda ja kui MP pikali maha kukkus, peksid nad MP`it käte ja jalgadega näo- ja keha piirkonda ning võtsid ära MP`ile kuuluvat vara kogumaksumusega 6200 krooni ja nimelt: käekella Tissot, maksumusega 6000 krooni; rahakoti, maksumusega 100 krooni, milles oli sularaha 100 krooni ning juhiluba, ID kaart, Hansapanga ja Nordea panga pangakaardid MP`i nimele.

Seega pani Elmo Sarrapik toime KarS § 200 lg 2 p 7 ette nähtud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, 24.03.2007.a öösel, esinedes MP`ina, maksis Tallinna erinevates kütusetanklates ostude eest MP`ilt eelnevalt vägivallaga äravõetud Hansapanga krediitkaardiga nr 5437 4050 0308 9987 kokku summas 1337 krooni 80 senti ning seda järgmiselt: - 24.03.2007.a kell 03.35 AS Statoil tanklas Tallinnas, Petrooleumi 4 summas 204 krooni; - 24.03.2007.a kell 03.48 AS Statoil tanklas Tallinnas, Lootsi 1 summas 370 krooni 90 senti; - 24.03.2007.a kell 03.56 AS Olerex tanklas Tallinnas, Ahtri 6b summas 323 krooni; - 24.03.2007.a kell 04.10 AS Statoil tanklas Tallinnas, Põhja pst 33 summas 439 krooni 90 senti.

Seega pani Elmo Sarrapik toime KarS § 209 lg 2 p 1 ette nähtud kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Elmo Sarrapik on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi talle võõra pangakaardiga tasumise osas esitatud süüdistuses, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Röövimise süüdistuse kohta selgitas, vastates talle esitatud täpsustavatele küsimustele, et ta läks ainult Kalle Jürjevile appi kui Kallet rünnati, lõi ühele meestest kaks korda käega vastu kaela, mees kukkus ja ta läks minema, kuna Kalle ei olnud enam ohus. Selgitas, et sai Kalle Jürjeviga umbes pool tundi hiljem uuesti kokku ja Jürjev andis pangakaardi ning palus, et tema läheks tanklast sellega ostma.

Elmo Sarrapiku süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendatud tema omapoolse osalise õigeksvõtu ja kriminaalasja materjalidega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on kohtuistungil uuritud ja avaldatud alljärgnevad materjalid : kannatanu MP ülekuulamise protokollis ( t.l. 3-6, 11-15) kinnitab, et 24.03.2007.a. kella 03.25 ajal tuli koos sõbra RRga üle Narva maantee mööda Reimanni tänavat Gonsiori tänava poole, Narva mnt ja Reimanni tänava nurga juures kõndisid käed laiali asendis neile vastu kaks meesterahvast, pikem , umbes 190 cm pikkune, 30-ndates eluaastates tumedate lühikeste juuste ja tumedate riietega, müksas teda vastu õlga, teine vastutulnud mees hakkas kohe tema sõbraga kaklema; teda müksanud mees keeras end ringi ütles, et kas ei mahu siia kõndima ja lõi kohe , ilmselt nukkidega, vastu vasakut näo piirkonda, tabades kõrva. Saadud löögist kukkus selili maha, sama mees lõi teda veel korduvalt kätega ja ka jalgadega vastu rinda. Peksmise käigus võeti ära tema jope seesmisest rinnataskust rahakott, milles oli sularaha umbes 100 krooni, ID kaart, juhiluba, pangakaardid ja vasaku käe pealt hõbedase ja graveeringuga „Kuusakoski OY“ kell „Tissot“. Sõber vabanes peksjast mingil hetkel ja helistas politseisse, mispeale lõpetas ka teda peksnud mees peksmise ja jooksis koos kaaslasega Narva mnt suunas. Ta ei oska öelda, kas tema vara võtsid mõlemad mehed või ainult teda peksnud mees, kuna oli saadud hoopidest uimane. Peksmise käigus sai viga vasak kõrv, paremal otsmikul oli muhk, mille peal verine haav, rindkere valutab, parem küünarnukk kriimustatud ja põlved marraskil. Sõbral oli nägu verine, otsmikul muhud ja haavad ning sõber rääkis, et teda peksnud mees näitas talle ka nuga. Politsei saabus umbes 15 minuti pärast, kuid ümbruskonnast peksjaid enam ei leidnud. Kokku varaline kahju 6200 krooni, kuid

kella sai politseist tagasi 17.08.2007 , rahakotis olnud dokumendid tõid talle umbes kuu aega hiljem koju mingid ehitustöölised, kes olid need leidnud. Koos rahakotiga röövitud Hansapanga krediitkaardiga teostati neli kaardimakset summades 439.90, 323.-, 370.90 ja 204.- krooni; Tallinna Kiirabi teatisest ja kiirabikaardi koopiast (t.l. 8,9) nähtub, et 24.03.2007 kell 03.51 väljakutsel tuvastati MPil peas otsmiku piirkonnas väike marrastus ning diagnoositi pea eesmise osa lõikehaav ja joove.; teatisest kodakondsus- ja migratsiooniametile isikut tõendava dokumendi kaotsimineku või hävimise kohta (t.l. 10) nähtub, et 24.03.2007 on esitatud teatis MPi ID-kaardi kaotsimineku kohta 24.03.2007 kell 03.14; äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist (t.l. 16-18) nähtub, et 28.03.2007.a. tunneb kannatanu MP äratundmiseks esitatute seas fotol nr 1 olevas mehes ära isiku, kes teda peksis pea piirkonda ja võttis ära tema rahakoti koos sisuga ja käekella ning kelleks on kahtlustatav Kalle Jürjev; äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelilt (t.l. 19-21) nähtub, et kannatanu MP ei tunne kedagi ära fotodelt, mille hulgas on kahtlustatav Elmo Sarrapiku foto; kannatanu RR ülekuulamise protokollis (t.l. 23-30) kinnitab, et 24.03.2007.a. kella 03 ajal tuli koos sõbra MPiga üle Narva mnt Reimanni tänavale ning seal tulid neile vastu kaks noormeest , üks umbes 170 cm ja teine umbes 190 cm pikkune, pikem neist tõukas MPit õlast, keerasid siis mõlemad ringi ja ütlesid, et kas me norime tüli. Tema ütles, et ei nori tüli ja kõik on korras, mille peale see pikem mees lõi MPit rusikaga näo piirkonda. Seejärel tormas tema sellele lühemat kasvu meesterahvale kallale, et taltsutada Pi ja pikka kasvu mehe vahelist kaklust. Rüseluses lühemat kasvu mehega kaotas ta mingil hetkel tasakaalu ja kukkus põõsasse ning teine mees tema peale. Tema hoidis sellel mehel kraest ja vasakust käest kinni, mees ütles talle, et anna raha , siis saate minema, nägi mehel käes nuga. Rüselemise käigus sai ta mingi terava asjaga vastu otsaesist, kuid löögiriista ei näinud , valu ei tundnud, kuid pärast hakkas verd jooksma ja valutama. Tal õnnestus rüselemisel see mees eemale tõugata, sõiduteele joosta ja politsei kutsuda. Arvab, et teda rünnanud mees ei saanud ära võtta Pi kella, kuna hoidis pilku kogu aeg sellel mehel; äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelitelt (t.l. 31-34) nähtub, et kannatanu RR tunneb talle äratundmiseks esitatud fotol nr 1 olevas mehes 50% ulatuses ära ühe meestest , kes teda 24.03.2007 kella 03 ajal ründasid ning kelleks on Elmo Sarrapik; äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelilt (t.l. 35-38) , nähtub, et kannatanu RR ei tunne fotodelt, mille seas on kahtlustatav Kalle Jürjevi foto, kedagi ära; Kalle Jürjev kahtlustatavana ülekuulamisel (t.l. 67-68) seletas, et jõi sel päeval koos Elmo Sarrapikuga õlut, siis liikusid sadama poole, vastu tuli kaks joobes meest ning üks neist ütles midagi halvasti, mis talle hinge ei mahtunud ning ta hakkas mõlemat kannatanut sõimama ja tõukas ühte neist, millest algas kaklus; Elmo Sarrapik hakkas kaklema sellega, keda tema esimesena tõukas ja tema ise teise kannatanuga, kes pani ta algul pikali maha, kuid tal õnnestus lahti rabeleda , lõi seda meest kätega nii pähe kui näkku, sai ise hoope vastu ja siis jooksis kannatanu minema . Läks Elmo Sarrapiku ja teise kannatanu juurde, kes oli kas pikali või käpuli ning Sarrapik ütles talle , et võttis sellelt mehelt rahakoti ja hakkas just käekella võtma, kuid kella võttis tema . Eemal vaatas Elmo Sarrapik rahakoti läbi. Leidis pangakaardid ja ütles , et ostab selle eest midagi, käisid kokku 2 või 3 tanklas, tema ootas väljas, Elmo käis tanklates ja ostis suitsu ja kõnekaarte, mõned pakid suitsu ja kaks kõnekaarti andis Elmo talle.; Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelilt (t.l. 74-75) nähtub Kalle Jürjevi poolt politseile üle antud käekella „Tissot“ vaatlus; Harju Maakohtu 06.10.2008.a. kohtumäärusest (t.l. 76) nähtub Kalle Jürjevi suhtes KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kriminaalmenetluse lõpetamine seoses tema surmaga;

Prokuröi taotlusel vastuolude kõrvaldamiseks avaldas kohus Elmo Sarrapiku kahtlustatavana ülekuulamisel 25.10.2010.a. antud ütlustes (t.l. 99-101, lk 101 esimene rida) tunnistab Elmo Sarrapik, et pani toime teod , milles teda kahtlustatakse ja lk 101 VIII rida, milles Elmo Sarrapik tunnistab, et nägi kuidas Kalle võttis ühelt mehelt käe pealt ära käekella ja lk 101 X rida E.Sarrapik ütluse, et kui me sealt ära läksime …

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on kohtuistungil uuritud ja avaldatud alljärgnevad materjalid : Kesklinna PO Kriminaaltalituse vaneminspektor Lauri Läänsoo ettekandest ja fototabelitelt (t.l. 43-53) nähtub, et 28.03.2007 käis ta pangaväljavõtetelt ilmnenud 3 Statolil ja 1 Olerex teenindusjaamades, kus tuvastas videovalvesüsteemi salvestustel pangakaardiga nr 5437405003089987 makse sooritanud isiku, kelleks kõikides jaamades osutus sama isik ja kes oste sooritas üksi; AS Eesti Statoil vastusest järelepäringule ja lisast (t.l. 55-56) nähtub Hansapanga krediitkaardiga nr9987 ostude sooritamine AS Eesti Statoil Petrooleumi teenindusjaamas 24.03.2007 kell 03.33, Sadama teenindusjaamas 24.03.2007 kell 03.48 ja Linnahalli teenindusjaamas 24.03.2007 kell 04.09; AS Olerex vastusest järelepärimisele ja lisast (t.l. 58-59) nähtub Hansapanga krediitkaardiga nr9987 ostu sooritamine Ahtri tänava tanklas 24.03.2007 kell 03.56; Swedbank AS vastusest päringule (t.l. 61) nähtuvad MPile kuuluva krediitkaardiga nr 5437405003089987 sooritatud tehingud 24.03.2007 ajavahemikus kell 02.00 – 04.20 ; Tunnistaja Kristi Lint ülekuulamise protokollist (t.l. 62-63) nähtub, et ta töötas 2007.a. Tallinnas Ahtri tänava Olerex tanklas, ei tea, et keegi oleks sel päeval võõra pangakaardiga maksnud, dokumenti pidi küsima vähemalt 1000 kroonise ostu korral, PIN kood tuli sisestada kiipkaardi puhul; Tunnistaja Tõnis Veelmaa ülekuulamise protokollist (t.l. 64-65) nähtub, et 2007.a töötas Nafta tänaval asuvas Statoil AS –i Petrooleumi tanklas, isikuttõendavat dokumenti tuli küsid 500 kroonise ostu puhul, PIN koodi lugejaid Statoili tanklates veel ei olnud;

Kannatanu MPi esitatud hagiavaldusest (t.l. 112) nähtub, et talle on kuriteoga tekitatud kahju kokku 1537 krooni 80 senti, s.o. ära võetud rahakoti maksumus 100 krooni, sularaha 100 krooni ja pangakaardiga tehtud tehingud 1337.80 krooni, mille palub hüvitada.

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Elmo Sarrapiku süü talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kuigi süüdistatav Elmo Sarrapik eitab oma süüd talle süüks arvatava röövimise toimepanemises, on kohus kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et Elmo Sarrapiku ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt . Kohtu arvates on mõistetav, et isik, kes paneb toime uue kuriteo talle varem mõistetud vangistuse katseajal, üritab enda süüd eitades vältida uut süüdimõistmist, kuid antud juhul on süüdistatava ütlused vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtus, vastates prokuröri küsimusele, kinnitas Sarrapik, et oli Kalle Jürjevist u 10 m eemal ja läks Jürjevile appi kui kaks meest ründasid ning et tema lõi ühte meestest kaks korda ja läks siis minema. Toimiku materjalides olevatest kannatanu Pi ja kannatanu R ülekuulamise protokollidest nähtuvalt on mõlemad kannatanud öelnud, et neile tuli vastu kaks meest ning mõlemad kannatanud on öelnud, et üks meestest oli umbes 190 cm pikkune ja teine lühem ning kannatanu Pi ütluste kohaselt olid vastutulevatel meestel käed laiali asendis . Samuti Kalle Jürjev on ülekuulamisel väitnud, et nad liikusid koos Elmo Sarrapikuga sadama poole ning et neile tulid vastu kaks joobes meest ning et nad mõlemad hakkasid kaklema erinevate kannatanutega. Siit lähtuvalt on Elmo Sarrapiku ütlused nii kannatanute kui ka kaas kahtlustatava Jürjevi ütlustega . Seega ei ole kohtu hinnangul usutav

E.Sarrapiku väide, et tema oli sel hetkel Kalle Jürjevist eemal ning tuli ainult Jürjevile appi kui Jürjevi ja vastu tulnud meeste vahel läks kakluseks. Kohus on kannatanute ja süüdistatava ütluste kõrvutamisel seisukohal, et kannatanutel ei olnud põhjust väita, et neile tuli vastu kaks meest, kes kohtu arvates kannatanute vaba möödumise takistamiseks hoidsid käsi laiali asendis, kui tegelikkuses oleks vastutulijaid olnud ainult üks. Samas on ka kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulatud Kalle Jürjev, kelle suhtes on seoses tema surmaga menetlus lõpetatud, andnud ütlused, et läks koos Elmo Sarrapikuga sadama poole. Samuti ei ole kohtu arvates usutav Elmo Sarrapiku väide, et tema lõi ühte meest kahel korral ja läks siis minema, sest kannatanu P on hinnanud kallaletungi toimumise ajaks 24.03.2007 kell 03.25 ja kannatanu R umbes kella 03 ajal ning kannatanu Pi rahakotist saadud Hansapanga krediitkaardiga on Nafta tänaval asuvas AS Statoil Petrooleumi tanklas ostu eest tasutud juba kell 03.33, mis tähendab, et antud ajavahemik oli liiga lühike selleks, et süüdistatava Sarrapiku väite kohaselt oleks võimalik peale üksinda kakluse kohast lahkumist umbes poole tunni pärast Jürjeviga uuesti kokku saada. Samuti on kannatanu R kinnitanud, et peale seda kui tal õnnestus rüselusest vabaneda ja politsei kutsuda, hoidis ta pilku kogu aeg sellel mehel, kellega tema oli rüselenud. Kannatanute poolt antud ütluste sisuga ühtib ka Kalle Jürjevi poolt antud seletus, et Sarrapik ütles, et võttis rahakoti. Kuna antud sündmusega seotud kolme isiku ütlused rahakoti võtmises ühtivad, siis kohtul puuduvad vähimadki põhjused kahelda kannatanute ütluste objektiivsuses. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul üheselt tõendatud Elmo Sarrapiku poolt vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes ning kannatanult vara, s.o. rahakoti äravõtmine, seega kannatanu suhtes röövimise toimepanemine. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla, mis oma sisult on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, abil ning vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.t. vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivalda tuleb mõista finaalselt, s.o. eesmärgist määratletuna ehk süüdlane kasutab vägivalda kui sunnivahendit, mis peab viima asja äravõtmiseni, tema poolt vaadatuna – kättesaamiseni, ei ole aga oluline ega nõua tõendamist, kas vägivald oli asja kättesaamisega ka tegelikult, naturalistlikult kausaalne. Antud juhul on kohtu arvates tõendamist leidnud, et süüdistatav Elmo Sarrapik liikudes koos Kalle Jürjeviga tekitasid konflikti neile tänaval vastu liikunud kannatanute MPi ja RRga, kuna mõlemad kannatanud on kinnitanud, et neile vastu liikunud meestest üks tõukas kannatanu Pit ja et sama mees hakkas kaklema Piga ning kannatanu R väitel hakkas tema kaklema teise mehega selleks, et taltsutada Pi ja teise mehe, s.o. Sarrapiku kaklust. Kannatanu Pi kinnitusel saadud löögist ta kukkus ja oli uimane kui temalt võeti jope põuetaskust ära rahakott ning käe pealt käekell ning kiirabikaardi koopiast nähtuvalt ka tuvastati MPi näol otsmiku piirkonnas marrastus . Seega on kannatanute suhtes vägivalla kasutamine üheselt tõendamist leidnud , samuti et kannatanu Pit lõi Elmo Sarrapik. Elmo Sarrapikule on esitatud süüdistus grupi poolt toimepandud röövimises ning kuna röövimine on mitmeaktiline liitkoosseis, siis tuleb gruppi kuuluvate isikute tegevus omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis . Täiesti mõistetavaks tuleb pidada seda, et kannatanud pole võimelised täpselt määratlema kumb ründajatest mitu lööki millisesse keha piirkonda lõi ning kes konkreetselt ründajatest nende vara ära võttis. Tekkinud situatsioonis oli kannatanute tegevus suunatud ründajate vägivalla ohjeldamiseks ja oma vara kaitsmiseks. Kuid samas on kannatanud kogu uurimise aja üheselt kinnitanud, et nende suhtes kasutati ründajate, s.o. Jürjevi ja süüdistatava Sarrapiku poolt vägivalda ning võeti ära neile kuuluvat vara, s.o. rahakott ja käekell. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust.

Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-12-09 asunud seisukohale, et KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. Kõiki kogutud tõendeid analüüsides on kohus seisukohal, et Elmo Sarrapik pani röövimise toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna tänaval tema ja Kalle Jürjevi suunas liikunud meestega alustati konflikti, konflikti käigus kannatanu Pi suhtes kasutatud vägivalla tulemusel – kannatanu kukkus ja oli saadud löögist uimane – sai Sarrapikule võimalikuks võtta kannatanu jope taskust rahakott , s.o. hõivata kannatanu vara ning rahakotist leitud MPi krediitkaardiga ostis Elmo Sarrapik endale kolmest tanklast sigarette ja kõnekaarte, s.o. omastas ebaseaduslikult kannatanult hõivatud vara.

Küll aga tuleb Sarrapikule esitatud süüdistuse kirjeldavast osast jätta välja „ nuga“, kuna see ei ühti talle esitatud süüdistuse formuleeringuga, süüdistuse formuleeringu kohaselt on toime pandud röövimine grupi poolt , mitte aga toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Nagu nähtub süüdistatava Sarrapiku poolt süü omaksvõtust KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, ühtib see eelpool toodud kirjalike tõenditega, et tõepoolest kannatanu Pile kuuluva krediitkaardiga oli tehtud ostusid tanklatest. Süüdistatava Elmo Sarrapik kinnitas, et tema poolt on need ostud tehtud. Seega objektiivsest koosseisust lähtuvalt on tegemist petmisega , s.o. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega. Sarrapik , esitades tanklates kannatanu Pi krediitkaardi, loob ebaõige ettekujutuse justnagu tema oleks krediitkaardi omanik, kuigi tegelikkuses ta ju seda ei ole. Taolise ebaõige ettekujutuse tõttu viib ta teise inimese eksimusse. Krediitkaardi kasutamise tõttu pettuse teel saab Sarrapik varalist kasu ning kannatanule tekitatakse varalist kahju . Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust, mis on süüdistatava käitumises olemas, kuna ta teadlikult esitas tanklates ostude eest tasumiseks temale mittekuulva kaardi. Esitades võõra kaardi ta teab, et tema saab kasu ja samas tekitatakse kannatanule kahju.

Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Elmo Sarrapiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Elmo Sarrapik on varem korduvalt kriminaalkorras varavastaste süütegude eest karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Elmo Sarrapik on toime pannud isikute grupis I astme varavastase süüteo, mille eest on karistusena ette nähtud ainult vangistus ning II astme varavastase süüteo. Elmo Sarrapikule karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Elmo Sarrapikku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Elmo Sarrapikku ei ole võimalik karistada rahalise karistusega , vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Elmo Sarrapik pani uue kuriteo toime kõigest kolm kuud peale tema suhtes mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist , mis annab kohtule selget tunnistust sellest, et E.Sarrapik ei ole teinud endale varasemalt mõistetud karistusest mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti Elmo Sarrapik pannes katseajal toime uue kuriteo välistas võimaluse tema suhtes kergema karistusliigi valikuks. Kohus leiab, et Elmo Sarrapikule on võimalik vangistust mõista antud kuriteo eest KarS- i eriosas ettenähtud karistuse alammäära, s.o. 3 aastat vangistust lähedalt, kuna vägivalla kasutamisega ei tekitatud kannatanutele raskeid tagajärgi, kannatanult ära võetud käekell on tagastatud ning kannatanult varastatud pangakaardi kasutamisega tekitatud kahju ei ole suur . Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Elmo Sarrapik on tunnistanud et kasutas kannatanu MPilt röövimise käigus saadud Swedpanga krediitkaarti tanklatest sigarettide ja telefoni kõnekaartide ostuks. Kannatanu M.Pi arvelt kulutas ostudeks kokku 1337.80 krooni , samuti oli kannatanult ära võetud rahakotis 100 krooni sularaha ja ära võetud rahakoti väärtus 100 krooni , kannatanule ei ole rahakotti tagastatud , samuti ei ole talle hüvitatud tema nimel krediitkaardiga sooritatud ostude maksumust. mistõttu VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb E.Sarrapikul maksta kannatanule hüvitis, mis vastab. Kannatanu MPi poolt esitatud tsiviilhagi – varastatud pangakaardiga sooritatud ostude väärtus 1337.80 krooni, rahakoti maksumus 100 krooni ja rahakotis olnud sularaha 100 krooni– tuleb rahuldada ja vargusega tekitatud kahju Elmo Sarrapikult välja mõista.

Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2; § 311 – 313.

Kohtunik