2-21-129343/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-129343

Kohtuasi

X hagi Y ja W OÜ vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja W OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Suir

Kostjad (apellandid): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja

W OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y ja W OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus

selle esitajatele käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostjate kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-129343

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (hageja) esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja W OÜ (kostja II) vastu

solidaarselt 1600 euro nõudes.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt pöördus hageja 2020. a kevadel kostja I poole

seoses sooviga lahendada emal tekkinud probleemi korteriomandiga. Enne õigusabilepingu

sõlmimist tasus hageja kostja I nõudel 07.08.2020 kostjale II ettemaksu 2000 eurot. 20.08.2021

allkirjastati hageja, hageja ema Q ja kostja II vahel kliendileping, mille kohaselt pidi kostja I

esindama klienti Harju Maakohtus seoses hageja ema korteriomandit puudutava vaidlusega.

Kohtus esindamine eeldas, et kostja I koostab ja esitab kohtule hagiavalduse, osaleb

kohtumenetluses

lepingulise

esindajana

ning

teeb

vastavalt

lepingule

vajalikud

menetlustoimingud, et kaitsta oma kliendi huve parimal viisil. Kliendilepingu kohaselt oli

advokaadi tasu 200 eurot tunnis (käibemaksuga). Seega oli hageja teinud ettemaksu 10 töötunni

eest.

1.2. Hagi esitati kohtusse 28.09.2020. Kohus jättis hagiavalduse 22.10.2020 määrusega käiguta,

selgitades mh, et hageja esitatud nõude võimaliku rahuldamise korral ei oleks sellist otsust

võimalik täita (hagiavalduses oli esitatud tuvastusnõue). Kohtu hinnangul oleks jäänud hagi

sellise nõude puhul suure tõenäosusega rahuldamata. Kohus soovitas hagejal kaaluda nõude

muutmist muude puuduste (tasuda täiendav riigilõiv) kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul.

Kostja I ei teavitanud hagejat, millised puudused tuleb kõrvaldada ning ei arutanud seda

hagejaga, saates hagejale vaid sõnumi ja e-kirja, et tuleb tasuda juurde riigilõivu 700 eurot.

Hageja kontrollis e-toimikut ja avastas peale menetlusdokumentidega tutvumist, et ta suure

tõenäosusega kaotab selle vaidluse, mistõttu võttis hagi tagasi. 17.02.2021 määrusega jättis

kohus hagi läbi vaatamata.

1.3. 17.02.2021 lõpetasid hageja ja hageja ema kliendilepingu ning samal päeval esitasid Eesti

Advokatuuri Aukohtule kaebuse kostja I tegevuse peale. 08.07.2021 tegi Eesti Advokatuuri

Aukohus otsuse, milles tunnistas kostja I süüdi distsiplinaarsüüteos, kuna advokaat rikkus

eetikakoodeksi § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 14 lg-t 2 ja 4 ning § 24 lg-t 1 ja 2. Hageja sai kostjalt I

aruande tehtud töö eest alles aukohtu menetluses, millele hageja esitas vastuväited iga

spetsifikatsioonis esile toodud tegevuse kohta.

1.4. Hageja leiab, et tal tekkis advokaadi tegevuse tõttu kahju. Hageja tasus kostjale II

ettemaksu 2000 eurot. Arvestades kostja I hoolimatust asja suhtes, kuuluvad põhjendatud

toimingud, mis olid tehtud kohtuasja raames, tasustamisele maksimaalselt kahe tunni eest. Kui

kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanud, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei

olekski kohtusse pöördunud ja tal ei oleks edasisi kulutusi õigusabile tekkinud. Kostja I tegevus

oli tahtlik ja kostja I rikkus advokatuuriseadusest tulenevat selgitamise kohustust. Seega on

kostjad kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju 1600 eurot. Kuna kostja I osutas hagejale

teenust kostja II kaudu, vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt advokatuuriseaduse § 47

alusel. Alternatiivselt palus hageja nõude rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

Hageja vaidles kostja II tasaarvestuse avaldusele vastu, kuna tasaarvestamiseks puudub alus.

Hageja ei aktsepteeri arvet, kuna kliendileping lõpetati poolte vahel erakorraliselt 17.02.2021,

kuid arve esitati 21.09.2021. Arve esitamise ajal ei olnud poolte vahel kliendisuhteid, mistõttu

arve ei kuulu tasumisele. Samuti ei ole kostja II esitanud tõendeid, et kostjad tõepoolest hagejale

arve nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenust osutasid.

Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

2-21-129343

3.1. Kostja I taotles jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata, sest hageja ei ole välja toonud ühtegi

õigusnormi, millest tulenevalt vastutaks advokaadibüroo kontole tasutud ettemaksu tagastamise

eest ka selle büroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, juhatuse liige või osanik. Kui ettemaks

2000 eurot oli tasutud kostjale II, siis selle tagastamist saab nõuda ainult kostjalt II. Äriühingule

tehtud ettemaksu tagastamist ei ole võimalik saavutada füüsilise isiku vastu hagi esitades.

3.2. Kostja II leidis, et hageja tekitas endale ise kahju, sest pöördumine kohtusse ei olnud

lootusetu. Samuti oli hagejale algusest peale selgitatud, et pöördumine kohtusse on katse, mitte

etteteatatud tulemusega ettevõtmine. Kostja II ei nõustu, et kinnistusraamatuseaduse (KRS)

§ 34¹ lg 8 alusel esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada korteriomandi ühishüpoteegi alt

vabastamist. Kostja I valis tasumisele kuuluva riigilõivu osas hageja jaoks soodsaima

alternatiivi. Antud küsimuses tuli tegutseda küll teerajajana, kuid see ei tähenda, et nõue oleks

lootusetu. Sarnastes olukordades pangad tavaliselt nõustuvad laenusaajaks mitteoleva isiku

korteriomandi ühishüpoteegist vabastamisega kas kohe või siis, kui kohtumenetlus on juba väga

tõenäoline. Nõue ei olnud lootusetu ka siis, kui asja menetlev kohtunik korraldava

kohtumääruse põhjendustes nii kirjutas. Maakohus võttis hagi menetlusse, järelikult polnud see

perspektiivitu. Ei ole haruldased olukorrad, kus kohtunik arvab algul ühte moodi, aga otsuse

kirjutamisel veendub vastupidises. Eestis on kolm kohtuastet ja üsna sageli järgmised astmed

teevad eelmistega võrreldes teistsuguse otsuse.

3.3. Tulenevalt kliendilepingu p-st 11 vastutavad advokaadibüroo ja õigusteenust osutavad

advokaadid ainult otsese varalise kahju eest ja ainult juhul, kui klient tõendab, et kahju on

tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõuded tuleb esitada mitte

hiljem kui 3 kuu jooksul ajast, millal klient tekkinud kahjust sai teada või pidi teada saama ja

mitte hiljem kui 1 aasta kahju tekkimist tinginud rikkumisest. Hageja oleks pidanud ära ootama

jõustunud kohtuotsuse ja kui see ei oleks tehtud tema kasuks, kaaluma kahju hüvitamise hagi

esitamist. Võttes hagi tagasi muutis hageja ise tema poolt tellitud ja saadud teenuse kasutuks.

Kui järgida aukohtu otsuses kajastatud mõtteviisi, siis tuleks igas kohtuasjas võtta esindaja

eetikakoodeksi § 8 lg 1 alusel distsiplinaarvastutusele.

02.10.2022 esitas kostja II tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et hagejal on kostja II vastu nõue. Kostja II esitas hagejale 21.09.2021 arve

nr 300678 summas 2749,99 eurot. Täpsem loetelu õigusteenustest on lisatud spetsifikatsioonis.

Hageja sai arve kätte samal päeval ja ei ole arvele vastuväiteid esitanud, millise käitumisega

kiitis kõik tööd heaks ja aktsepteeris arve täies ulatuses. Arve oli väljastatud 23,75 töötunni

eest, tasumisele kuuluvast summast oli maha arvestatud ettemaks 2000 eurot.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 22.11.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja 1600 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Kostja I taotlus

hagi tema suhtes läbi vaatamata jätmiseks jäi rahuldamata.

5.1. Hagis esile toodud asjaoludel võib õigusabiteenuse osutamine olla hinnatav võlaõigus-

seaduse (VÕS) § 619 jj alusel käsundina, kus kostja II on käsundisaaja ja hageja käsundiandja.

VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg-te 1-2 kohaselt peab käsundisaaja

käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku

hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma

2-21-129343

majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt

tunnustatud kutseoskuste tasemel. Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 ja advokatuuriseaduse (AdvS)

§ 44 lg 1 punktist 1 ja 2 on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega

kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti

õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.

5.2. AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja 2 ning ja VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus tegutseda

kõigiti esindatava huvides ning hoida klienti teenuse osutamisega seotud tegevustega kursis.

Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et

käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku

tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 620 lg 2).

Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab

olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul

uurimisel. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimise asjaolude

osas. Poolte vahel on aga vaidlus, kas kostja II osutas hagejale õigusabiteenust vastavalt VÕS

§ 620 lg 1-2 sätestatud nõuetele, mille eest vastutab õigusteenuse osutaja kostja II kõrval

solidaarselt ka kostja I. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-15 p-s 43 asunud seisukohale, et

tegu võib olla advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu rikkumisega, kui advokaat ei hoia ära

kahju tekkimist kliendile või kui advokaat ei ole selgitanud kliendile tehingute õiguslikke

tagajärgi.

5.3. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kliendilepingu järgi kohustus kostja II osutama

õigusabiteenust, mis seisnes hageja ema esindamises kohtus eesmärgiga vabastada korter

ühisest hüpoteegist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II esitas 28.09.2020 maakohtusse

hagiavalduse korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse

tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-20-14137). Samuti puuduv vaidlus selles, et maakohus jättis

tsiviilasjas nr 2-20-14137 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma täiendavat

riigilõivu ja tegi ettepaneku hagi nõude muutmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja(d)

ei teavitanud hagejat kohtu osundatud hagi nõuet puudutavast puudusest, kostja I teavitas

hagejat üksnes vajadusest tasuda hagiavalduselt täiendavat riigilõivu. Seda on kostjad

kinnitanud 12.09.2022 istungil. Kostja(d) ei muutnud hagi nõuet. 17.02.2021 määrusega jättis

kohus Q hagi korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse

tuvastamiseks läbi vaatamata. Kohus viitas hagi läbi vaatamata jätmise määruse põhjendustes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-le 2 ning leidis, et esitatud kujul on hagi

perspektiivitu ning sellega ei saa hageja seadusega kaitstud õigusi ega huve kaitsta. Seega kohtu

poolt tsiviilasjas nr 2-20-14137 hagi läbi vaatamata jätmisega hagi perspektiivikuse tõttu, ei

täitnud kostja II kliendilepinguga võetud ülesannet vabastada hageja ema korter ühisest

hüpoteegist.

5.4. Kostjad on menetluses olnud seisukohal, et hagi ei olnud perspektiivitu ning Q võttis hagi

tagasi kostjaga II konsulteerimata, mistõttu oli hageja justkui ise vastutav selle eest, et

kliendileping jäi täitmata. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kostjate väide asjakohane, kuna

kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, mitte seetõttu, et Q esitas

taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagi oleks jäetud läbi vaatamata ka ilma taotluseta.

Samuti ei nõustu kohus kostjatega, et 28.09.2020 esitatud hagiavaldusel oli perspektiivi, kuna

see väide on spekulatiivne. Kohus andis kindla indikatsiooni, millise nõude korral oleks hagi

rahuldamine perspektiivikam, kuid kostjad ei järginud maakohtu juhiseid, kuigi nõude

muutmisel olnuks võimalik kliendilepinguga võetud ülesanne täita. Veelgi enam, kostja I ei

teavitanud hagejat kohtu juhistest üldse, kuigi samal ajal teavitas täiendava riigilõivu tasumise

kohustusest. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hoiatanud hagejat nõude õigusliku

perspektiivikuse osas enne hagiavalduse kohtusse esitamist või pärast kohtu käiguta jätmise

2-21-129343

määrust, kuid enne puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Eeltoodule tuginedes

vastutasid kostjad kliendilepingu rikkumise eest puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud

puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides seejuures oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks

oli hagi läbi vaatamata jätmine, s.o kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine.

5.5. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine. Tuginedes eeltoodule tekkis hagejale kahju raske hooletuse tõttu, sest tuvastatud

asjaoludel jätsid kostjad täitmata seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jätsid

olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Sealhulgas oli

kliendilepingu järgimine kostjate mõjusfääris ja kostjate otsese kontrolli all.

5.6. Hageja tasus kostjale II ettemaksuna 2000 eurot. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale

selgitanud, et tema asi ei ole perspektiivne, siis ei oleks hageja kohtusse pöördunud ja tal ei

oleks seoses õigusabi osutamisega kulutusi tekkinud. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel saab

hüvitamisele kuuluda kahju, mida hageja kandis seetõttu, et kostja teda teadmatuses hoidis.

Kohtu hinnangul oleks vähemalt hagi nõude muutmise korral olnud hagi rahuldamine võimalik.

Kuna hageja ei saanud teenust, mille tarbeks ta kliendilepingu sõlmis, on hageja kandnud kahju

hagis taotletud ulatuses, s.o 1600 eurot ning tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on

põhjuslik seos. Kuna kostjate väidetest tuleneb, et hagejale oli selgitatud juba enne kohtusse

pöördumist, et ühe korteriomandi ühishüpoteegist vabastamise nõuet ei ole seadusega otseselt

reguleeritud ja selle kohta ei ole teada Riigikohtu arvamust, oli järelikult kostjal II lepingu

sõlmimisel võimalik kahju ettenähtav. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

kahju summas 1600 eurot.

5.7. Kostja II esitas tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on

mingi nõue. Kohus nõustub hagejaga, et kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on hagejale

arvele nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenuseid osutanud. Veelgi enam, Advokatuuri

Aukohtu otsusega on tuvastatud, et kostja I poolt aukohtu nõude esitatud spetsifikatsioon on

koostatud tagantjärele, mistõttu kinnitab see kahtlusi, et advokaadil puudub teostatud töödest

täpne ülevaade ja advokaat ei ole pidanud arvestust, milliseid töid on ta kliendile osutanud.

Tuginedes eeltoodule ei ole tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle VÕS § 200

lg 4 alusel rahuldamata.

5.8. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162

lg 1). Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt moonutas maakohus vaidluse asjaolusid, justkui

jäänuks hagi läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu. Tegelikult võttis kohus hagi menetlusse,

järelikult polnud see perspektiivitu. Hagi jäi läbi vaatamata, kuna see võeti tagasi. Advokaat

selgitas kliendile, et kohtus ei saa kunagi olla kindel, et õnnestub võita. Hageja ei arvanud, et

võidab, vaid proovis, kuidas tal läheb. Nõude muutmise korral oleks riigilõiv olnud suurem.

Tegemist ei olnud advokaadi raske hooletusega, vaid valitud oli kliendile soodsam nõue.

Kliendi informeerimine või informeerimata jätmine ei oma tähtsust, kuna töö enne puuduste

määrust oli tehtud ja kuulub tasustamisele. Maakohus ei selgitanud, kes peab teenuse osutamist

tõendama. Kohus ignoreeris kliendilepingu kokkulepet, et esitatud arvele tuleb esitada

2-21-129343

vastuväited arve maksmise tähtaja jooksul ja vastuväidete esitamata jätmisel loetakse töö

vastuvõetuks ja tingimusteta heakskiidetuks.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ükski advokaat ei suuda

garanteerida kohtumenetluse tulemust. Küll aga rikkus kostja I advokaadikutse põhimõttelise

tähtsusega nõudeid, mis päädis eetikakoodeksi rikkumise tuvastamisega Advokatuuri aukohtu

poolt. Maakohus põhjendas veenvalt, et kostjad vastutasid kliendilepingu rikkumise eest

puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides

seejuures oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks oli hagi läbi vaatamata jätmine, s.o

kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajatele tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei

andnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti

materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse

normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei

nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.

Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt

arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et

maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada

maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega

neid

kordamata.

Määruse

pikemalt

põhjendamise

kohustus

ei

oleks

kooskõlas

menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks.

Maakohtus ei toimunud hagi lubamatut muutmist. Maakohus tuvastas õigesti, et tsiviilasjas nr

2-20-14137 jäi hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, kuna hagi oli esitatud kujul

perspektiivitu. Kostja I oleks pidanud haginõude esitama selliselt, et saavutada esmalt

hüpoteegi kui asjaõiguse lõpetamiseks vajaliku tahteavalduse tegemiseks kohustamine ning

sellele lisaks hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajaliku kinnistamisavalduse (mis

sisaldab KRS § 34¹ lg 3 järgi ka vajalikke nõusolekuid) tegemine. Kostja II tasaarvestuse

avalduses märgitud tasumata õigusteenuse arve spetsifikatsioonis on märgitud suurel hulgal

2-21-129343

telefonikõnesid ja kirjavahetust ning hagi koostamine. Arve esitati hagejale maksekäsu

kiirmenetluse käigus ja hageja vaidles kohtumenetluses vastu, et selliseid toiminguid (v.a hagi

koostamine, mis oli kasutu) oleks tehtud. Kostja II oma nõude kohta tõendeid ei esitanud ja

spetsifikatsioonist ei selgu, mille tõttu oli kõnesid vaja teha ja kirju saata.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid

menetluskulusid.

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostjate kanda, sest hagi

rahuldati.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Eelnevat ei muuda tõik, et hageja on omal algatusel esitanud kohtule arvamuse apellatsioon-

kaebuse põhjendamatuse osas. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

15.1. Kostjatel on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150

lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg