2-22-19030/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. jaanuar 2023 Tsiviilasi nr 2-22-19030

M. M. hagi M. M. vastu elatise väljamõistmiseks Kohtunik Silvi Maiste Hageja Hageja seaduslik esindaja Kostja

M. M. (isikukood xxxxxxxxxxxx, aadress xxxx xxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606, aadress Kauba tn 9, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post viljandivald@viljandivald.ee)

M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx xx x, xxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest ja tagastada see hageja esindajale.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Asjas menetluskulu ei esinenud.

3. Toimetada määruse koopia kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD Hageja esitas 20.12.2022 kohtusse hagi kostja M. M. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt miinimumsummas.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud haginõudega leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Kohtute Infosüsteemi andmetel on Pärnu Maakohtu 30.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4320 kostjalt hageja kasuks juba välja mõistetud elatis Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates

01.01.2019. a 270 eurot) alates 30. maist 2019. a igakuuliselt alaealise lapse M. M. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 13.03.2028. Seega on olemas Eesti kohtu jõustunud lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja kostjalt on juba elatis välja mõistetud. Nimetatud määrus välistab samas asjas elatise väljamõistmiseks uuesti kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4), mistõttu tuleb keelduda sellise nõudega hagi menetlusse võtmast.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

Kohus selgitab hageja esindajale, et TsMS § 459 lg 1 p 1 võimaldab muuta juba jõustunud kohtulahendit, st nii hagejal kui kostjal on õigus nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui pärast perioodiliste maksete tegemisele suunatud otsuse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud varasem otsus. Sellisel juhul on aga tegemist elatise suurendamise, mitte väljamõistmise, nõudega. Seega on hagejal võimalik pöörduda kohtusse üksnes elatise suurendamise nõudega, tuues nõuet põhjendades selgelt välja, millised asjaolud on vahepealsel ajal oluliselt muutunud, mis tingivad elatise suurendamise vajaduse.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le1 jätab kohus menetluskulud menetlusse võtmisest keeldumisel hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole asjas menetluskulu esinenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik