2-22-7751/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-7751

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7751

Tsiviilasi

GTS e-Xpress OÜ hagi Q Qu vastu GTS

e-Xpress OÜ-ga seotud dokumentide üleandmise

nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GTS e-Xpress OÜ (registrikood 14653160),

seaduslik esindaja: T R (e-post: xxx);

Kostja: Q Q (isikukood xxx; aadress xxx);

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kadi Saluste

(Advokaadibüroo

LEXTAL;

e-post:

kadi.saluste@lextal.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Q Qu 30.12.2022 taotlus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi

läbi vaatamata.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Kohustada kostjat Q Q (isikukood xxx) hagejale GTS

e-Xpress OÜ (registrikood 14653160) üle andma Q Qu valduses olevad perioodi

27.03.2019–12.08.2019 GTS e-Xpress OÜ raamatupidamise algdokumendid,

lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid,

ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne

varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt GTS

e-Xpress OÜ-le tehtud ettekirjutused.

4. Jätta GTS e-Xpress OÜ hagi Q Qu vastu rahuldamata kontoplaanide, sise-

eeskirjade, aastaaruannete koos bilansside, kasumiaruannete, rahavoogude

aruannete, omakapitali muutuste aruannete ja raamatupidamise aastaaruannete

lisade, tegevusaruannete, majandusaasta aruannete ja nende taksonoomia osas.

5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on Q Q kohustatud

punktis 3 nimetatud esemed andma GTS eXpress OÜ-le üle hiljemalt 10

kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

2-22-7751

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagist nähtub, et hageja juhatuse liikmeks valiti 09.03.2022 W W, kes vajas juhatuse

liikme ülesannete täitmiseks hageja raamatupidamisdokumente.

2. Kuigi eelmine hageja juhatuse liige E E (isikukood xxx) andis uuele juhatuse liikmele üle

kõik tema valduses olevad hagejaga seotud dokumendid, ei ole hageja uuel juhatusel

informatsiooni ega dokumente alates hageja asutamisest kuni endise juhatuse liikme,

kostja, tagasiastumiseni, sest E Ei valduses viidatud dokumente ei olnud. Kostja oli hageja

juhatuse liikmeks perioodil 27.03.2019-12.08.2019.

3. 12.08.2019 saatis hageja juhatuse liige E E kostjale e-kirja, milles nõudis hageja

raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja teabe üleandmist.

Samal päeval saadetud vastuses keeldus kostja E Eile hagejaga seotud dokumentide ja

teabe üleandmisest. Seetõttu ei ole hageja uuel juhatusel perioodist 27.03.2019–

11.09.2019 pärit hagejaga seotud raamatupidamise algdokumente (RPS § 7 lg 1),

kontoplaane (RPS § 8 lg 1), sise-eeskirjasid (RPS § 11 lg 1), aastaaruandeid (RPS § 15 lg

1) koos bilanssidega (RPS § 18 lg 1), kasumiaruannetega (RPS § 18 lg 2), rahavoogude

aruannetega (RPS § 19 lg 1), omakapitali muutuste aruannetega (RPS § 20 lg 1) ja

raamatupidamise aastaaruannete lisadega (RPS § 21 lg-d 1 ja 2), tegevusaruandeid (RPS §

24 lg 1), majandusaasta aruandeid (RPS § 14 lg 1) ja nende taksonoomiat (RPS § 141 lg

1), lepinguid, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvaid dokumente, arveid,

osanike/juhatuse otsuseid, pearaamatu väljavõtet, detailset varade ja kohustuste nimekirja

ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutusi.

4. 30.03.2022, st peale seda, kui hageja juhatuse liikmeks sai W W, saatis hageja kostjale

uue nõudekirja, milles nõudis kostjalt hageja raamatupidamisdokumentide, muude

hagejaga seotud dokumentide ja vara üleandmist. Kostja küll vastas sellele nõudekirjale,

aga märkis, et nõudekiri on põhjendamatu ja, et temal mingeid dokumente ei ole.

Samas nähtub teatmik.ee andmetest, et äriühingu maksustatav käive 2019. a ulatus enam

kui 500 000 euroni, samas kui ühtegi majandusaasta aruannet ühing esitanud ei ole. Lisaks

2-22-7751

on hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kantud hageja pangakontolt sisse ja sealt välja

2019. aastal enam kui 261 tuhat eurot ja 17 tuhat inglise naela. Selgitusteks on väljavõtetel

märgitud „laen“, „invoice payment“ ehk arve tasumine, „töötasu“ jne. Seega peavad

äriühingu juhatusel olema olemas selliste ülekannete algdokumendid ehk laenulepingud,

arved, töölepingud jne, mis tuleb anda üle hageja uuele juhatusele.

Dokumendid on asjad AÕS § 80 lg 1 mõttes. Hageja on vaidlusaluste dokumentide

omanik. Kuna kostja oli hageja endine juhatuse liige ja tulenevalt ÄS §-st 183 ja RPS §-st

4 lasus kostjal, kui hageja endisel juhatuse liikmel raamatupidamise korraldamise

kohustus, ei ole hageja kohustatud tõendama, et kostja valduses on hageja

raamatupidamisdokumente, vaid seda eeldatakse. Vastupidist peab tõendama kostja. Kuna

kostja ei ole enam hageja juhatuse liige, ei ole kostjal ÄS §-s 183 sätestatud õigust ega

kohustust korraldada hageja raamatupidamist. Ühtlasi puudub kostjal muu õiguslik alus

hageja raamatupidamisdokumentide valdamiseks. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja

kostjalt kostja valduses olevate punktis 2.3 välja toodud dokumentide üleandmist hagejale

AÕS § 80 lg 1 alusel. Hageja nõuab ka nende dokumentide üleandmist, mida kostja ise

koostanud ei ole, aga mille valduse on kostja saanud oma juhatuse liikme kohustuste

täitmise tõttu.

5. Hageja palub: kohustada kostjat andma hagejale üle kostja valduses olevad perioodi

27.03.2019–12.08.2019 hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, sise-

eeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude

aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete

lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud,

lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved,

osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja

haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused; määrata kohtuotsuse täitmise kord

kindlaks nii, et Q Q peab eelnevas taotluses välja toodud dokumendid andma hagejale üle

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

6. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja on väitnud, et viimasel ei ole

hageja raamatupidamisdokumente ega vara (vt hagi Lisa 2 ja 4). Seejuures tugineb kostja

käesolevas menetluses põhilise tõendina kostja enda koostatud 12.08.2019 e-kirjale, mis

sisaldab hulgaliselt ebatsensuurseid väljendeid, kus kostja väidab paljasõnaliselt, et ei oma

mingeid hageja dokumente, ei ole tasu saanud jne, kuigi seejuures kinnitab vastuoluliselt

mainitud e-kirjas, et deposiit tuleb tagastada, mille aluseks olevad dokumendid ju peaksid

loogiliselt võttes endisel juhatuse liikmel olemas olema.

7. Kui vaadata ainuüksi hagiavaldusele lisatud hageja arvelduskonto väljavõtet, siis on

ilmselge, et kostja esitatud väited on ebaõiged: (i) kanne kuupäevast 05.06.2019 T Q xxx

töötasu mai 2019 eest -2 005.12, (ii) kanne kuupäevast 05.07.2019 T Q xxx töötasu

06/2019 -1 091.12, (iii) kanne kuupäevast 05.07.2019 T Q xxx töötasu juuni 2019 eest -2

005.12, (iv) kanne kuupäevast 18.07.2019 T Q xxx isikliku sõiduauto kompensatsioon-

juuni 2019 -300.00.

Ei ole usutav, et mõni teine juhatuse liige tegi kostjale alusetult ülekandeid. Kui vaadata

hageja arvelduskonto väljavõtet, siis on ülekannetes viited konkreetsetele tehingutele ja

alusdokumentidele. Kostja hageja endise juhatuse liikmena peaks oskama vähemalt

selgitada, millised ülekanded hageja arvelduskontodelt ei ole seotud kostjaga või kostja

2-22-7751

poolt isiklikult tehtud. Ühtlasi peaks suutma kostja tõendada, mis sai kostja käsundil

tehtud ülekannete alusdokumentidest.

Kostja hoolsuskohustust järginud hageja endise juhatuse liikmena peaks olema kursis

hageja arvelduskontodel toimunuga ning kirjeldatud dokumentide ja vara

asukohaga/koosseisuga.

8. Kostja ei ole suutnud ühtegi mõistuspäraselt usutavat väidet ega tõendit

raamatupidamisdokumentide puudumise või kellelegi kolmandale isikule üleandmise

kohta esitada.

9. Raamatupidamise algdokumentide puudumine võib tuua hagejale kaasa rahalised

kohustused ning arvelduskontolt tehtud väljamaksed võidakse ümber hinnata

ettevõtlusega mitteseotud kuluks või kaasneb vajadus korrigeerida käibedeklaratsioone

kooskõlas MKS § 89 ehk on reaalne oht, et hagejale võib tekkida raamatupidamise

algdokumentide puudumise tõttu märkimisväärne rahaline kahju. Lisaks, kui hageja ei saa

enda valdusesse raamatupidamise algdokumente, siis on takistatud majandusaasta

aruannete koostamine, mis võib omakorda päädida ÄS § 60 lg 3 kohaselt registrist

kustutamisega.

10. Ühingu juhtimine toimus kostja (Q Q) korraldusel ja kontrolli all erinevalt kostja

väidetust. Hageja palus LHV pangal pisteliselt kontrollida ülekannete teostamisega seotud

isikuid ning 23.12.2022 kinnistuskirjast nähtub, et kõiki ülekandeid kinnitavaks isikuks oli

kostja (Q Q), sh enamike kannete osas ainuisikuliselt. Mainitust saab üheselt järeldada, et

kostja juhtis tegelikult ühing tegevust ning ei ole usutav, et kostjal puuduvad ülekannete

aluseks olevad dokumendid. Ühtlasi peaks suutma kostja tõendada, mis sai kostja käsundil

tehtud ülekannete alusdokumentidest.

11. Kostja on esitanud 30.12.2022 menetlusdokumendis vastuolulisi väiteid ning uudseid

tõendeid. Ebaõige on kostja väide, et 05.07.2019 katkes xxx OÜ kontserni äritegevus ning

sellest alates puudus kostjal mistahes kontroll hageja üle. Rõhutame, et hageja on juba

varasemas menetluses esile toonud, et ühingu juhtimine toimus kostja (Q Q) korraldusel ja

kontrolli all erinevalt kostja väidetust. Kõiki pangaülekandeid kinnitavaks isikuks oli

kostja (Q Q), sh enamike kannete osas ainuisikuliselt. Ühtlasi tegi kostja ülekandeid veel

nt 18.07.2019 ja 06.08.2019. Mainitust saab üheselt järeldada, et kostja juhtis tegelikult

ühingu tegevust ning ei ole usutav, et kostjal puuduvad ülekannete aluseks olevad

dokumendid.

Kostja viidatud A A menetluses esitatud tõendite kohaselt ei juhtinud ühingut ega olnud

enamuse ülekannete tegemisega kuidagi seotud, sh ei saanud ülekannete aluseks olevaid

dokumente vallata.

Hageja ja endise juhatuse liikme E Ei suhtlusest nähtub vaieldamatult, et kostja ei ole

hagejale dokumente üle andnud (vt hagi Lisa 2 ja 3). Seejuures esitatud tõenditest nähtub,

et raamatupidamise algdokumendid, s.o. arved, lepingud jne, mille alusel tehti

arvelduskontolt ülekandeid, ei saanud olla A Ae valduses, sest ühingu igapäevase

juhtimisega tegeles menetluses esitatud tõenditest nähtuvalt kostja.

RPS § 12 lg 1 kohaselt tuleb raamatupidamisdokumente säilitada vähemalt seitse aastat.

2-22-7751

Ebaõige on ka kostja nägemus, et antud kujul ei oleks hagi rahuldamise korral kohtuotsus

täidetav. Iseenesest kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip, aga see ei taksita

kohtutäituril teostada dokumentide tehnilist kontrolli, nt tegemist on hageja kostja

valduses olevate müügiarvetega, lepingutega jne. Kogu raamatupidamise

dokumentatsiooni üleandmise nõude rahuldamise eeldusena ei ole mõeldav, et hageja

peaks hakkama täpsemat dokumentide sisu oletama või välja mõtlema.

Hageja nõuab kostjalt kõiki hageja raamatupidamisedokumente, mis peaksid seaduse

kohaselt olemas olema ning kostja peaks menetluse käigus tõendama, miks vastavaid

dokumente ei eksisteeri, mida kostja ei ole suutnud käesolevas menetluses aga teha.

Vastupidisel juhul kujuneks välja kohtupraktika, kus endine juhatuse liige võib öelda, et

tal raamatupidamisdokumente ei ole ega huvita ka ning ei olegi midagi teha, kuigi

menetluses esitatud tõendid näitavad, et raamatupidamisdokumendid peaksid kostja käes

olema. Kirjeldatud halvas usus käitumisel ei saa olla aga kostjat soodustavaid tagajärgi.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

12. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid (TsMS § 230 lg 1). Kostja valduses ei ole hageja raamatupidamise dokumente.

13. Eeldus, et raamatupidamisdokumendid on kostja valduses, kehtib üksnes juhul, kui ÄS §

183 kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal. Nimetatud eeldus

saab kehtida üksnes viimaste (st viimati tagasikutsutud) juhatuse liikmete vastu, mitte

mistahes ajalooliste andmete alusel äriühingu juhatuse liikmeks olnud isikute vastu.

Tegemist ei saa olla aktsepteeritava õiguspoliitikaga, et hageja võib valimatult hageda

kõiki ühingu kunagisi juhatuse liikmeid tõendamata mistahes ulatuses enda nõuet.

14. Hageja asutati GTS osaniku S S OÜ (mille juhatuse liige oli A A) käsundil 01.02.2019

ning ainsaks hageja juhatuse liikmeks sai A A. Kostja oli hageja juhatuse liige perioodil

27.03.2019 kuni 12.08.2019.

15. 12.08.2019 esitas kostja tagasiastumise avalduse. Kostja ei ole vastutanud hageja

raamatupidamise eest ega omanud raamatupidamise või muude hageja dokumentide

valdust. Kostja selgitas hagejale juba 12.08.2019, et kostjal ei ole midagi üle anda ning

hageja nimel tegi tehinguid A A.

Hageja raamatupidamist on korraldanud üksnes S S OÜ-ga seotud isikud A A ja E E. Seda

selgitas kostja hagejale ka 31.03.2022 e-kirjas.

S S OÜ ning D OÜ tütarühingute (kelle kõigi osanik on pärast S S OÜ poolt osade

võõrandamist OÜ F) eesmärk on üksnes koormata kostjat erinevate kohtumenetlustega.

16. Kostja on kinnitanud, et kostja käes ei ole hageja raamatupidamise dokumente. Seega

kooskõlas kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-08-67361) on hageja

kohustatud enda väiteid tõendama, s.t tõendama, et hageja nõutavad dokumendid on

kostja valduses.

17. Hageja esitas kohtuväliselt ja ka 24.05.2022 hagis kohtule ebamõistliku nõude eesmärgiga

üksnes kostjat koormata. Veelgi enam, hageja teab, et tegelikult kostjal hageja nõutavaid

dokumente ei ole, hageja osas ei ole kunagi vastavaid dokumente koostatud või hagejal

endal on ülevaade hageja raamatupidamise andmetest ja dokumentidest.

2-22-7751

Hageja on ise esitanud menetluses tõendid (hagiavalduse lisa 6), millest nähtub, et hageja

majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2019. aastast. Seega puudub mistahes alus

eeldada, et kostjal on hageja majandusaasta aruannete valdus. Kui vastavad dokumendid

oleks olemas, oleks need ka äriregistrile esitatud.

Hageja dokumentide väljaandmise nõude sisuks ei saa olla nõue dokumendid koostada,

vaid hageja saab nõuda üksnes selliste dokumentide üleandmist, mis eksisteerivad ja on

kostja valduses. Hageja ei ole mistahes viisil põhistanud, et hageja nõutavad dokumendid

eksisteerivad ja on kostja valduses.

18. D OÜ osanike omavahelise tüli tõttu katkes D OÜ kontserni äritegevus hiljemalt

05.07.2019. Sellest alates puudus kostjal mistahes kontroll hageja üle. S S OÜ asendas

09.08.2019 hageja juhatuse liikme (ja tolleaegse S S OÜ juhatuse liikme) A Ae E Eiga,

kes on samuti S S OÜ-ga seotud isik. Seega oli kogu hageja raamatupidamine S S OÜ-ga

seotud isikute käes. Seda on kostja hagejale selgitanud juba 12.08.2019 tagasiastumise

avalduse esitamisel (vt hagiavalduse lisa 2).

19. Hageja ei ole tõendanud, et E Ei poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka hageja

raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest. Ei ole eluliselt usutav, et A A, kes

tegutses S S OÜ ja viimase emaettevõtte käsundil, ei andnud dokumente üle E Eile, kes

tegutses ja tegutseb S S OÜ ja viimase emaettevõtte käsundil.

E E selgitas 12.08.2019 e-kirjas (vt hagiavalduse lisa 2): „Leian, et juhatuse liikme

üldisest hoolsuskohustusest tulenevalt ei ole põhjendatud omaniku otsuse vormistamine

Teie juhatuse liikme kohalt vabastamiseks enne, kui olete üle andnud ettevõtte tegevuse

osas olulist tähtsust omavad dokumendid ja informatsiooni.“ Kostja selgituste peale, et

kogu raamatupidamine on S S OÜ-ga seotud isikute käes (vt hagiavalduse lisa 2),

vabastati kostja juhatuse liikme kohustustest ja tehti vastav kanne ka äriregistrisse.

Enne 30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide üleandmiseks

esitanud ega juhatuse liikme kohustustest vabastamist vaidlustanud. E E oli hageja

juhatuse liige ca 3 aastat ning ei ole eluliselt usutav, et E E ei saanud selle aja jooksul aru,

et hageja raamatupidamise dokumendid on puudulikult. E E ei esitanud kostja vastu

dokumentide üleandmise nõuet seetõttu, et kõik raamatupidamise dokumendid olid E Ei

käes ning vastava nõude esitamiseks puudus põhjus.

20. Kostjale teadaolevalt ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid

koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste

aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid,

majandusaasta aruandeid ja nende taksonoomiat.

Samuti puuduvad kostjal kui hageja endiselt juhatuse liikmel hageja raamatupidamise

algdokumendid, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad

dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte,

detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale tehtud

ettekirjutused.

Kohtutäitur on kostjale selgitanud, et hageja nõuete täitmine täitemenetluses on võimatu

ning sellise kohtulahendi täitmiseks ei saa kohtutäitur määrata kostjale ka sunniraha

2-22-7751

täitmisele sundimiseks. Seega on käesoleva menetluse eesmärk üksnes kostja koormamine

omamata mistahes reaalselt mõju poolte õigustele ja kohustustele. Seetõttu tuleks hagi

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta üldse läbi vaatamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kostja leiab, et hagi tuleks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna nõuded

pole esitatud kujul (sund)täidetavad. Kohus leiab, et kostja taotlus on alusetu ning jätab

selle rahuldamata. Kohus on palunud hagejal nõudeid konkretiseerida ning nimetatud

kujul on nõue ja selle alusel tehtav võimalik kohtulahend sundtäidetavad. Täituril on

võimalik mitterahalist nõuet täita (TMS § 178), mh määrates võlgnikule sunniraha.

Täituril on täitemenetluse piisavuse/eesmärgi täitmise osas võimalus/kohustus lähtuda

sissenõudja juhistest.

22. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

23. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle:



01.02.2019 asutati hageja ning juhatuse liikmeks sai A A;



perioodil 27.03.2019-12.08.2019 oli hageja juhatuse liikmeks kostja, 12.08.2019 esitas

kostja tagasiastumise avalduse (tlk 60);



09.03.2022 valiti hageja juhatuse liikmeks W W;



12.08.2019 saatis hageja juhatuse liige E E kostjale e-kirja, milles nõudis hageja

raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja teabe

üleandmist;



30.03.2022 saatis hageja kostjale uue nõudekirja, milles nõudis kostjalt hageja

raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja vara

üleandmist;



kostja mingeid dokumente hagejale üle andnud ei ole;



hageja maksustatav käive 2019. a ulatus enam kui 500 000 euroni.

24. Hageja palub kohustada kostjat andma hagejale üle kostja valduses olevad perioodi

27.03.2019–12.08.2019 hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, sise-

eeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude

aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete

lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud,

lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved,

osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja

haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused.

25. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et: (i) kostja valduses ei ole

hageja raamatupidamise dokumente, kostja on seda korduvalt kinnitanud; (ii)

dokumentide valduse eeldus saab kehtida üksnes viimaste (st viimati tagasikutsutud)

juhatuse liikmete vastu, mitte mistahes ajalooliste andmete alusel äriühingu juhatuse

2-22-7751

liikmeks olnud isikute vastu; (iii) kostja ei ole kunagi vastutanud hageja raamatupidamise

eest, hageja nimel tegi tehinguid A A ning hageja raamatupidamist on korraldanud üksnes

A A ja E E; (iv) hageja ei ole tõendanud, et E Ei poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka

hageja raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest; kostja vabastatigi hageja

juhatuse liikme kohustustest üksnes eeldusel, et kostja annab üle hageja tegevuse osas

olulist tähtsust omavad dokumendid ja informatsiooni; (v) hagi ja kohtuväliste nõuete

eesmärk on üksnes kostjat koormata, hagejal on olemas ülevaade enda raamatupidamise

andmetest ja dokumentidest; (vi) hageja majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates

2019. aastast, sh ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid koos

bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste

aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid,

majandusaasta aruandeid ja nende taksonoomiat; (vii) D OÜ kontserni äritegevus katkes

05.07.2019 ning sellest alates puudus kostjal mistahes kontroll hageja üle; (viii); enne

30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide üleandmiseks esitanud, ca

3 aastat ei häirinud kedagi asjaolu, et hageja raamatupidamise dokumendid on

puudulikud.

26. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82

lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat

asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on

omaniku suhtes õigus asja vallata.

Pooled ei vaidle, et hageja on tema majandustegevust puudutavate dokumentide omanik.

Vastupidiselt üldreeglile (TsMS § 230 lg 1 ja AÕS § 82 lg 1) ei kuulu käesoleva vaidluse

puhul tõendamisele kostja valdus hagi esemeks oleva vallasvara osas. Olukorras, kus ÄS §

183 kohaselt oli nõudeperioodil hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal

kui seaduslikul esindajal, tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostja

valduses.

27. Hageja on kinnitanud, et on saanud teatud hageja raamatupidamisega seotud dokumente

hageja eelmiselt juhatuse liikmelt E Eilt. Samas on hageja ka kinnitanud, et ei ole saanud

hageja raamatupidamisega seotud dokumente perioodi 27.03.2019-12.08.2019 eest, mil

hageja juhatuse liikmeks oli kostja. Ka hageja eelmine juhatuse liige E E ei ole kostjalt

kostja juhatuse liikmeks olemise perioodi eest dokumente saanud. Seega eeldab kohus, et

nimetatud perioodi puudutavad dokumendid on jätkuvalt kostja valduses.

Meelevaldsed on kostja väited, mille kohaselt kehtib valduse eeldus üksnes viimase

juhatuse liikme osas. Selline tõlgendus on liialt kitsendav ja võimaldab dokumentide

üleandmise kohustusest kergekäeliselt vabaneda, mis omakorda avab võimalused

vastavate õiguste kuritarvituseks. Äriühingul peab olema võimalus nõuda dokumentide

üleandmist mistahes ajaperioodil dokumente vallanud isikutelt, sõltumata sellest, kas

valdaja oli eelmine juhatuse liige või üle-eelmine.

Seega peab kohus tuvastama, kas kostja on kohaselt tõendanud, et tema valduses

nõutavaid dokumente ei ole. Selleks tuleb välja selgitada, millal oli kostja hageja juhatuse

liige ning kas kostja ülesandeks oli hageja raamatupidamise korraldamine.

28. Kostja oli hageja juhatuse liige 27.03.2019-12.08.2019, selle üle pooled ei vaidle.

Registrikaardilt (tlk 5-6) nähtub, et nimetatud perioodil oli hageja juhatuse liikmeks ka G

2-22-7751

G (periood 27.03.2019 – 31.10.2019), A A (periood 01.02.2019 – 09.08.2019) ning E E

(periood 09.08.2019 – 09.03.2022). ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu

raamatupidamist juhatus. Muuhulgas on juhatus kohustatud RPS § 4 kohaselt

dokumenteerima kõiki majandustehinguid, koostama ja esitama majandusaasta aruandeid

ning muid finantsaruandeid ja säilitama raamatupidamise dokumente seitse aastat (RPS §

12 lg 1). Seega oli kostja kui juhatuse liikme ülesanne korraldada koos teiste juhatuse

liikmetega ühiselt hageja raamatupidamist.

Kostja on märkinud, et tema ei vastutanud hageja raamatupidamise eest, seda on

korraldanud üksnes A A ja E E. Kohus märgib, et isegi kui vastav väide oleks tõendatud

(mida see kohtu hinnangul ei ole), ei välista see kostja kohustust korraldada hageja

raamatupidamist, mis omakorda annab aluse eeldusele, et kostja nimetatud

raamatupidamisdokumente peaks valdama. Olukorras, kus äriühingul on mitu juhatuse

liiget, on nad kõik kohustatud korraldama äriühingu raamatupidamist. Kostja ei ole

tõendanud, et vastav kohustus oleks juhatuse liikmete sisesuhtes lasunud teistel juhatuse

liikmetel.

Samuti on raamatupidamiskohustuse raames asjakohatud ja väärad kostja väited, mille

kohaselt tegi hageja nimel tehinguid A A. Hageja on tõendanud, et ka kostja tegi hageja

nimel tehinguid (vt tlk 79 – LHV kinnituskiri).

29. Väide, et pärast 05.07.2019 ei ole hageja majandustegevus jätkunud, ei ole määrav ning

on väär. Esmalt, nõude esemeks on hagejat puudutav dokumentatsioon, kuid

majandustegevuse lakkamist puudutav väide käis D OÜ kohta – tegemist on eraldiseisvate

juriidiliste isikutega ning n.ö emafirmaga seonduv ei oma õiguslikus mõttes tähenduslikku

rolli hagejaga seonduvas, sh tema raamatupidamise ja majandustegevust kajastavate

muude dokumentidega seoses. Teiseks, nõude esemeks on ettevõtte (majandus)tegevust

puudutav dokumentatsioon laiemalt. Asjaolu, et 2019. a suvel äritegevus enam ei

jätkunud, ei tähenda iseenesest, et lakkasid olemast aruandluskohustus, riiklike maksude

tasumise kohustus, varad ja kohustused, muutusid kehtetuks lepingud jne (kõige

eeltooduga seotud dokumentatsioon on mh nõude esemeks). Kolmandaks, hageja konto

väljavõte (tlk 17-20) kinnitab, et ettevõtte majandustegevus jätkus ka pärast 05.07.2019.

30. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et E Ei poolt üle antud dokumendid ei sisalda

ka hageja raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest. Kohus märgib, et

vastava asjaolu tõendamiskoormis on just kostjal, mitte hagejal. Kostja ei ole nimetatud

asjaolu tõendanud. Kohus on TsMS § 230 lg 1 sisu selgitanud kostjale juba hagi

menetlusse võtmise määruses.

Kostja märgib, et ta vabastatigi hageja juhatuse liikme kohustustest üksnes eeldusel, et

kostja annab üle hageja tegevuse osas olulist tähtsust omavad dokumendid ja

informatsiooni. Kohus möönab, et hageja juhatuse liige E E on kostjale vastava eelduse

püstitanud (vt tlk 7 pöördel), kuid kostja on sellele saadetud vastuskirjas märkinud, et pole

midagi üle anda. Sellega ei ole võimalik lugeda tõendatuks väidet, et kostja on hagejale

midagi üle andnud.

31. Kostja märgib, et hageja majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2019. aastast, sh

ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid koos bilanssidega,

kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja

raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid, majandusaasta aruandeid ja

2-22-7751

nende taksonoomiat. Hageja seevastu ei ole tõendanud, et nimetatud dokumendid peaks

üldse olemas olema. Hageja on asutatud 2019. a alguses ning aktiivne majandustegevus

leidis aset veidi enam kui poole aasta vältel. Hageja ise on kinnitanud, et majandusaasta

aruandeid (mille komponentideks paljud eelviidatud raamatupidamislikud aruanded on) ei

ole esitatud, mis omakorda viitab loogiliselt sellele, et nimetatud aruandeid ei ole

koostatud. Seega nõustub kohus kostjaga, et nimetatud osas nõuet rahuldada ei ole

võimalik.

32. Kostja leiab, et dokumentide nõue ebamõistlik ning ajendatud eesmärgist üksnes kostjat

koormata, kostja ei ole enda käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et kostja vastuväide on asjakohatu. Kohtuvälistes nõudekirjades (tlk 7-8) on

palutud kostjal anda hagejale üle kõik kostja valduses olevad hagejat puudutavad

dokumendid, info ning hagejale kuuluv muu vara. Kostja on vastanud (tlk 11 ja 13),

märkides, et nõue on alusetu ja põhjendamatu. Kostja on esitanud osaliselt samad

vastuväited mis käesolevas menetluses ja on rõhutanud, et tal nõude esemeks olevad asjad

puuduvad. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et nõudekiri on esitatud üksnes kostja

koormamiseks – käesoleva menetluse vältel on selgunud, et kostja on hageja nimel teinud

mitmeid tehinguid (tlk 79 – LHV kinnituskiri) ning hagejas on toimunud kostja juhatuse

liikmeks olemise ajal majandustegevus (tlk 17-20 – hageja konto väljavõte), mis annab

aluse eeldada, et tehingud ja majandustegevus laiemalt dokumenteeritakse ja vastavad

dokumendid olid ka nõudekirjade saamise ajal olemas.

33. Kostja lisab, et enne 30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide

üleandmiseks esitanud, st ca 3 aastat ei häirinud kedagi asjaolu, et hageja

raamatupidamise dokumendid on puudulikud. Kohus möönab, et nimetatud asjaolu on

kummastav, kuid see siiski ei välista hageja nõuet. Viidatud võib mh olla seletatav

asjaoluga, et hagejal on uus omanik ning juhtkond.

34. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt, st üksnes perioodi 27.03.2019–12.08.2019

puudutavate hageja raamatupidamise algdokumentide, lepingute, lepingute

täitmisega/täitmata jätmisega seonduvate dokumentide, ostuarvete, müügiarvete,

osanike/juhatuse otsuste, pearaamatu väljavõtet, detailse varade ja kohustuste nimekirja ja

haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutuste osas, kuivõrd hageja on hagi esemeks

olevate esemete omanik ja kostja ei ole tõendanud, et vastav vara ei ole olemas või et tal

puudub selle vara valdus või et tal esineb õiguslik alus nimetatud esemeid vallata.

35. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks nii, et kostjad peavad hagi

esemeks oleva andma hagejale üle viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus leiab, et hageja taotletud kujul on täitmise kord ebaselge. Viivitamatuks

väljaandmiseks kohustamine tähendaks sisuliselt otsuse viivitamatult täidetavaks

tunnistamist ning selleks käesoleval juhul alus puudub (hageja ei ole vajadust põhistanud).

Põhjendatuks võib pidada täitmise tähtaja sätestamist, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse

resolutsioonis nimetatud esemed anda hagejale üle hiljemalt kui 10 kalendripäeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

36. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

2-22-7751

Menetluskulude jaotus

37. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

38. Nõude rahuldas kohus osaliselt (sisuliselt pooles ulatuses, arvestades sealjuures nõuete

sisu ja koosseisu). Kohus tuvastas, et osa dokumente peab kostjal olemas olema ning

kostja on õigusvastaselt keeldunud neid üle andmast. Samas tuvastas kohus, et hageja on

esitanud kostja vastu üleandmise nõude ka selliste dokumentide osas, mille puudumisest

(st nende mitteeksisteerimisest) oli selgelt teadlik. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 lahendiga.