Legislator Case Law & Legislation
4-23-49/5 AI generated

4-23-49/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-23-49/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-23-49

Legislator headnote

AI generated

4-23-49/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 4-23-49

Keywords

AI generated
parking violation obligation to provide parking spaces extension of visiting rights gross traffic violation disruption of public transport bus station
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-23-49

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2023 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-23-49 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus Väärteoasi Kalle Kulboki kaebus Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22.12.2022 määrusele Kaebuse esitaja Kalle Kulbok, isikukood 35604032719; aadress: xxxx Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Kulboki kaebus Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22.12.2022 määrusele läbi vaatamata.

Edasikaebamine Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Kalle Kulbok esitas 05.01.2023 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22.12.2022 määrusele. Määruses on küll kirjas dokumendi koostamise ajana 15.12.2022, kuid dokument on I. Kivi poolt allkirjastatud 22.12.2022. Samuti kinnitab kaebuse esitaja, et nimetatud määrus saabus tema e-postile 22.12.2022 ning tema avastas selle oma elektronpostkastist alles 26.12.2022. 2. Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt parkis K. Kulbok 29.09.2022 sõiduki Subaru Legacy registreerimismärgiga xxx (edaspidi sõiduk) Tartus Narva maantee 2e asuvasse parklasse (Atlantise bussipeatuse juures asuv parkla), kasutades elektroonilist parkimiskella. Kell 15:20 tuvastas kohtuväline menetleja, et eelnimetatud sõiduk on pargitud teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kohtuväline menelteja leidis, et sellega on rikutud liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 4 nõuet, mille kohaselt ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Rikkumise kohta määrati K. Kulbokile kirjalik hoiatus nr PRH-22- 4786.

4-23-49

2

3. Nädal hiljem, s.o 05.10.2022 hommikul parkis K. Kulbok sõiduki Vaksali tn parklasse, et jätta auto sinna ning minna ise rongile. Kaebaja sõnul on tegu „pargi ja sõida“ põhimõttel rajatud parklaga – veel 31. jaanuaril 2022 olevat linnavalitsus uudistes lubanud, et nimetatud parkla jääb vabaparklana alles. Õhtul Tallinnast tagasi jõudes avastas kaebaja sõiduki kojamehe vahelt info trahviteate kohta ning sai teada, et parkla on muudetud 2-tunnise tasuta parkimise piiranguga parklaks. Kuivõrd kahetunnist tasuta parkimise aega oli ületatud, koostas Tartu Linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja ametnik Sandra Kuusik 06.10.2022 sõiduki vastutavale kasutajale K.

Kulbokile trahviteate nr TT-22-4766, märkides rikutud normiks LS § 20 lg 4 p 2, mille kohaselt tohib kõnniteeäärses parklas parkida liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt. 4. 05.11.2022 esitas K. Kulbok kirjaliku hoiatuse nr PRH-22-4786 ja trahviteate nr TT- 22-4766 peale kaebuse, milles märkis, et 29.09.2022 tehtud kirjaliku hoiatus tuleb tühistada ning seoses 05.10.2022 juhtumiga seoses soovib K. Kulbok asja samuti vaidlustada ning asja läbivaatamisel anda suulisi lisaselgitusi. 22.11.2022 lahendas kohtuvälise menetleja ametnik juhtivmenetleja Ülle Neeme esitatud kaebuse määrustega, millega jättis tühistamata K.

Kulbokile määratud kirjaliku hoiatuse nr PRH-22-4786 ja trahviteate nr TT-22-4766.

5. Kohtule esitatud kaebuses selgitab K. Kulbok, et kuivõrd Ü. Neeme poolt koostatud määrusest ei nähtu, miks ei leia rahuldamist K. Kulboki taotlus menetluse uuendamiseks üldmenetluses, helistas ta Ü. Neemele selgituste saamiseks. Kõnes lepiti kokku kohtumine 24. novembril järelevalveosakonnas, millel pidi osalema ka Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhataja Imbi Kivi. 6. 10.12.2022 esitas K. Kulbok kohtuvälise menetleja juhile kaebuse ametniku tegevusele tema taotluste muutmisel ja talle koostatud määruste kohta selgituste andmisel 24. novembril.

Kaebaja sõnul ütles Ü. Neeme kokkusaamisel, et menetlust uuendada (viia üldmenetlusse) saab vaid isik, kes ei juhi enda autot. K. Kulbok leidis, et kohtuvälise menetleja poolt 24. novembri vastuvõtul antud tõlgendus, et VTMS § 546 lg 6 võimaldab taotleda menetluse uuendamist üksnes sõiduki omaniku või vastutava kasutaja juhi poolt nimetatud teisel isikul, ei oleks põhiseaduspärane ja ka kooskõlas seaduseandja tahtega, mis väljendub eelnõu SE179 teise lugemise seletuskirjas. Teiseks vaidlustas K. Kulbok temale vale taotluse omistamist ja seeläbi valede faktväidete esitamist.

Nimelt on määruses faktiväide, et K. Kulbok on 05.11.22 esitanud kaebuse, milles on palunud hoiatustrahv tühistada – see väide on kaebaja hinnangul vale. Kolmandaks vaidlustas K. Kulbok Ülle Neeme poolt kaebaja juba esitatud tõendite uurimata jätmise. Nimelt selgus vastuvõtul, et Ü. Neeme ei olnud K. Kulboki poolt esitatud fotodega määrust koostades tutvunud ning ignoreeris ka K. Kulboki taotlust esitada täiendavaid tõendeid ja fotosid. 7. 22.12.2022. a määrusega jättis Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhataja I. Kivi

K. Kulboki kaebuse seoses trahviteatega nr TT-22-4766 ning seoses kirjaliku hoiatusega nr PRH-22-4786 rahuldamata. Määruse kohaselt on kirjalik hoiatus nr PRH-22-4786 põhjendatud ning puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud selle tühistamiseks. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seoses trahviteatega nr TT- 22-4766 leidis määruse koostaja, et vaidlusaluses asukohas parkimist reguleerivad liikluskorraldusvahendid ei ole eksitavad ning on üheselt mõistetavad ja nähtavaks tehtud, mis võimaldab sõidukijuhil oma sõiduk nõuetekohaselt parkida. Kohtuvälise menetleja juht jäi ka seisukohale, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid kaebeõiguse piirangu, kuivõrd vaidlustatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud, nõuetekohaselt dokumenteeritud ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

4-23-49

3

8. Kohtule esitatud kaebuses taotleb K. Kulbok järgmist: 1) tunnistada tema õiguste rikkumist Tartu linnavalitsuse järelevalveosakonna poolt tema taotluse uuendada hoiatusmenetlus üldmenetluseks tähelepanuta jätmises ja selle asemel tema eest uue taotluse konstrueerimises; 2) tunnistada tema õiguste rikkumist 24. novembri selgitustes, et üldmenetluseks uuendamist ei võimalda VTMS § 546 lg 6 tõlgendus, mis ei ühti Riigikohtu lahendi 5- 17-12 punktis 35 antud õiguspärase tõlgendusega; 3) jätta kohaldamata selline VTMS § 546 lg 6 tõlgendus, mis eirab Riigikohtu lahendi 5- 17-12 punktis 35 antud õiguspärase tõlgendust ning kaaluda, kas nimetatud lahendis valitud tõlgendamisviis on üldse piisavalt tulemuslik, kui sellised õiguspärased tõlgendused ei nähtu elektroonilises riigiteatajas konkreetse sätte juures; 4) kaaluda, kas on õiguspärane viivitus tema VTMS § 76 kohase kaebuse lahendamisel, kuivõrd I. Kivi poolt koostatud määruses on küll koostamise ajaks 15.12.2022, kuid tegelikult saadeti määrus K. Kulbokile alles 22.12.2022 ning VTMS § 77 lg 1 näeb ette kaebuse lahendamise 5 päeva jooksul; 5) tunnistada tema õiguste rikkumist tema nimetamisega väärtegusid sooritanud isikuks Imbi Kivi määruses olukorras, kus väärteomenetlust ei ole läbi viidud, ta ei ole saanud esitada kõiki tõendeid ning ka juba esitatud tõendite uurimisel tuvastatud fakte on oluliselt moonutatud; 6) mitte asuda lahendama tema taotlusi ja seisukohti moonutavates määrustes nähtuvaid väärtegude kirjeldusi enne VTMS üldmenetluses tehtud toiminguid.

Kohtu seisukoht

9. VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt VTMS §

77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. VTMS § 78 lg 2 p 3 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Lõike 3 kohaselt kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab VTMS § 78 lg-st 4 tulenevalt viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. 10. VTMS § 79 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates 5 päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 11. Seega sätestab seadus, et kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes seejärel kaebuse koos materjalidega maakohtule edastab. Kuigi

K. Kulbok esitas 05.01.2023 oma kaebuse korraga nii Tartu Maakohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale, edastas kohtuväline menetleja käesoleva kaebuse koos materjalidega kohtule 09.01.2023. Kuivõrd kohtul on kaebuse läbivaatamiseks aega vaid viis päeva selle saamisest, on sisulise tähtsusega, et kohtule jõuaks materjal kohe terviklikul kujul, nii nagu selle edastab kohtuväline menetleja. Alles alates sellise materjali saamisest saab hakata kulgema kohtule lahendamiseks antud aeg. Seadus ei näe ette, et kohus hakkaks ise kontrollima, kas kaebaja on esitanud täpselt need materjalid, mida peaks vajalikuks esitada kohtuväline menetleja. Sellest tulenevalt on VTMS § 79 lg-s 1 märgitud kaebuse saamise ajaks käesoleval juhul 09.01.2023 ning kaebuse läbivaatamise tähtajaks 16.01.2023.

4-23-49

4

12. Kohtus, olles tutvunud kaebuse ja selle lisadega ning kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud materjalidega, leiab, et K. Kulboki kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Riigikohus on menetlustähtaegadega seoses selgitanud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustikus ei sätestata expressis verbis, millal loetakse elektronposti teel edastatud menetlusdokument, sealhulgas ka Riigiprokuratuuri KrMS §-s 207 sätestatud korras tehtud määrus kättesaaduks. Esindaja arvates tuleb aluseks võtta aeg, mil saaja dokumendi kättesaamist kinnitab. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus kättesaamiskinnituse õigusliku tähenduse üle otsustamisel põhjendatult juhindunud analoogiast elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga.

Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt viimati 5. mai 2020. a määruse nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. (RKKKm nr 1-19- 8852, p 25) 14. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad ka väärteomenetluses määruse kättesaamise ja seeläbi kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel.

15. Praegusel juhul on kohtuvälise menetleja määruses märgitud kaebuse esitaja e-posti aadressina xxxx, s.o aadress, mida menetlusalune isik on kogu senise menetluse kestel, s.o alates 05.10.2022 kaebuse esitamisest, avaldanud oma kontaktaadressina. Kohtuvälise menetleja juhile 10.12.2022 esitatud kaebuses on kontaktandmete all märgitud sama e-posti aadress ning kaebus on sellelt aadressilt ka menetlejale saadetud. Järelikult ei selgitanud menetleja aadressi ise välja. Kuivõrd K. Kulbok on ise seda e-posti aadressi korduvalt oma kaebustes avaldanud, saab eeldada, isik seda e-posti aadressi ka kasutab ning saab sellelt dokumendid kätte. Arvestades Riigikohtu seisukohti, tuleb vaidlustatava määruse kättesaamise ajaks lugeda 22.12.2022, s.o kuupäeva, mil määrus K. Kulboki e-postile saadeti, mitte 26.12.2022, kui K. Kulbok selle avas. Seega on K. Kulbok esitanud kaebuse Tartu Maakohtule kaebetähtaega ületades.

16. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega (RKKKo nr 3-1-1-55-10 p 12). Antud juhul puudub K. Kulboki taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning puuduvad ka igasugused viited võimaliku mõjuva põhjuse esinemise kohta.

17. Kuna K. Kulbok on esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22.12.2022 määrusele pärast VTMS § 78 lg 2 p-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle.

/allkirjastatud digitaalselt/