Legislator Case Law & Legislation
2-22-134197/6 AI generated

2-22-134197/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-134197/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M.V. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu Mõista kostjalt M.V.lt (V., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaseltsi PlusPlus

Legislator headnote

AI generated

2-22-134197/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: suhtes, kuna kostja ei ole kohtu Mõista kostjalt M.V.lt (V., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaseltsi PlusPlus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-134197

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.V. vastu

võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1172,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806);

Lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post:

jekaterina.morozova@plusplus.ee)

Kostja: M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M.V. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt M.V.lt (V., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital (registrikood 11919806) kasuks välja Esto AS ja kostja vahel 21.03.2021

sõlmitud krediidilepingust nr 3675669624 tulenev põhivõlgnevus 583,64 eurot,

intressid 88,40 eurot, viivise (perioodi 15.12.2021 – 13.12.2022 eest) 232,23 eurot

ja sissenõudekulud 35 eurot, kokku 939,27 eurot.

3. Mõista kostjalt M.V.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis

põhinõudelt (583,64 eurot) alates 14.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras

39,90% aastas, kuid kokku mitte enam kui 351,41 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt M.V.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 460 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot ja

põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat M.V. tasuma menetluskuludelt (460 eurolt) hagejale

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 844,58 euro saamiseks. Kohus tegi 08.09.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

01.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.12.2022 hagi kostja vastu põhivõla

583,64 euro, intressi 88,40 euro, viivise 232,23 euro, sissenõudekulu 35 euro ja lisanduva

viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 280 eurot.

2. Kohus võttis 27.12.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on kostja ja Esto AS (kreeditor) vahel 21.03.2021 sõlmitud krediidileping nr

3675669624, mille alusel on kostjale võimaldatud arvelduskrediidi limiidi 2000 euro

kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt

1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja,

et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise

hetkest intressimäär 39,90% aastas. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi

tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja intressivõlgnevus on perioodi

01.08.2021 – 14.12.2021 eest summas 88,40 eurot. Kreeditor ütles lepingu üles seisuga

15.12.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 583,64 eurot.

21.01.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat

kirjalikult. Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne

lepingujärgse intressimääraga, mis on 39,90% aastas. Hageja arvestab viivist vastavalt

põhisummale 583,64 eurot perioodi 15.12.2021 – 13.12.2022 eest summas 232,23 eurot.

Hageja nõuab kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise

põhinõudelt 583,64 eurolt alates 14.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 39,90% aastas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja

nõuab sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 alusel kogusummas 35 eurot.

Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja

õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 27.12.2022 kohtumäärus kätte kostja

elukoha aadressil xxx, dokumendid võttis 29.12.2022 vastu kaasüüriline R.S.. Kohus kohustas

27.12.2022 määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest.

Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 12.01.2023. Kostja ei vastanud

hagiavaldusele tähtaegselt ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

6. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt

kirjalikku vastust esitanud.

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu 280 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb

riigilõivuseadusest.

9. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100

eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi

õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud

selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni

eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 460 eurot (riigilõiv 280 eurot

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

12. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik