4-10-3504/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3504 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi

G.H kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail

Denissov`i

24.09.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,047753 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 Kaebuse esitaja G.H (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:

G.H kaebus rahuldada.

Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

välijuht Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2230,10,047753 G.H-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada G.H 04.09.2010.a toimepandud väärteo eest liiklusseaduse (LS) §

7419 lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni ehk 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel jätta lisakaristus kohaldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105272859.

4-10-3504

2(5) Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

24.09.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht

Mihhail Denissov`i otsusega väärteoasjas nr 2230,10,047753 karistati G.H LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 167 trahviühiku ulatuses, s.o 10 020 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Erki Radu koostanud 04.09.2010.a väärteoprotokolli, mille

kohaselt 04.09.2010.a kell 01:19 G.H Rumjantsevi tn, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,72 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,67 mg/l. Joove

tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion IntoxiLyzer 8000 nr JLT2, seerianumber 80-004514, taatlustunnistus nr TTRC-10/00047. Kohtuvälise menetleja otsusest tuleneb, et kergendavaks

asjaoluks on see, et menetlusalune isik tunnistab süüd. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse

tegemisel asjaoludega, et juhtimine seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ületas lubatud

alkoholipiirmäära, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selline juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste

kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

G.H esitas eelnimetatud otsuse peale 12.10.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles

palus tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja otsuse ning võtta vastu uus otsus, milles pehmendada karistust trahvi suuruse osas ning tühistada LS § 7419 lg 3 p 1 kohaldamine. Taotluse

põhjenduseks on asjaolud, mis kergendavad isiku vastutust, kelle suhtes on vastu võetud karistamise otsus. Seejuures karistust kergendavate asjaolude loetelu ei ole ammendav. LS § 7419 sanktsioon on alternatiivse loomuga ning on võimalik kasutusele võtta kergem karistus. Kaebuse

esitaja palub arvestada seda, et ta kahetseb ja mõistab tehtu õigusvastasust ning ta suhtub negatiivselt õigusrikkumisse ja aktiivselt aitas kaasa tehtud süüteo asjaolude väljaselgitamisele.

Seda asjaolu kinnitavad asja materjalid. Kaebuse esitaja palub kergendavate asjaoludena arvestada tema noorust ja seda, et varem pole ta sellist väärtegu toime pannud. See näitab ka seda,

et kaebuse esitaja vaated ei ole pidevalt antisotsiaalsed. Seejuures maksis ta kohusetundlikult

trahve kergete väärtegude eest. Need asjaolud võivad anda aluse kergema karistuse kohaldamiseks. Samuti taotleb ta arvestada seda fakti, et ta hoolitseb isa eest, kellel on piirangud

põlveliigeste liikumises. Isal on invaliidsus koos töövõimetusega, kuna jala liikumine trauma tagajärjel on piiratud. Sellepärast on isa sunnitud pöörduma kaebuse esitaja poole abipalvega, mis on seotud hooldusega. Seetõttu on kaebuse esitajale vajalik transpordivahendi juhtimisõigus. Pealse selle transpordivahendi juhtimisõiguse äravõtmine mõjub negatiivselt rikkuja ja tema äsja

loodud perekonna liikmete materiaalsele olukorrale. Kaebuse esitaja sai tööle ja tema

töökohustuste hulka kuulub auto kasutamine. Sellepärast taotleb ta arvestada tema varalist olukorda ja seda asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine halvendab olulisel määral kaebuse esitaja materiaalset olukorda.

3(5) Kohtuväline menetleja on enda vastuses päringule teatanud, et nad nõustuvad G.H kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse kohta kohtuväline menetleja seisukohta ei avaldanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud G.H `i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2230,10,047753 on põhjendatud.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis G.H 04.09.2010.a Ida-Virumaal, Sillamäe linnas, M. Rumjantsevi tänaval mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72 mg/l, +/- 0,05 mg/l.

G.H väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LS § 20 lg 4 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole.

LS § 20 lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lõikele 3

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 2 juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres

on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised

või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

G.H-le sinenud alkoholijoove on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 16), mille kohaselt 04.09.2010.a Ida-Virumaal, Sillamäe linnas, M. Rumjantsevi tänaval teostati mõõtmine, kus joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks oli G.H.

Kasutati tõendusliku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr JLT2, seerianumber 80-004514,

taatlustunnistus nr TTRC-10/00047. Mõõtetulemuseks oli 0,67 mg/l, mida kinnitab ka tõendusliku alkomeetri lugemi näidu väljatrükk (tl 15). G.H poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17), mille kohaselt 04.09.2010.a kõrvaldati juhtimiselt G.H LS § 20 1 lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Ta kõrvaltati juhtimiselt alates 04.09.2010.a kell 01:19 kuni kainenemiseni.

Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri lugemi näidu väljatrüki ja

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse õigsuses, loeb kohus tõendatuks G.H

käitumises LS § 7419

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kohus leiab, et G.H pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitamise järel pidi ta vähemalt

4(5)

möönma joobeseisundi tekkimist ja mootorsõidukiga sõitma asudes teadma joobeseisundi

võimalikkusest. LS § 7419

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud G.H karistamine LS § 74 19 lg 2 järgi.

LS § 7419 lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74

milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

G.H-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

G.H on karistatud rahatrahviga 167 trahviühiku ulatuses, s.o 10 020 krooni. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. G.H on

varasemalt karistatud väärteokorras 2-l korral, ühel korral ka liiklusseaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest (parkimise eest keelatud kohas). Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja süü suurust peaks karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistma talle karistuse üle keskmise määra. Arvestades aga seda, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu,

s.o puhtsüdamlik kahetsus tuleb kohtu hinnangul karistada G.H karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühiku suuruse karistusega, mis on 9000 krooni ehk

576, 20 eurot. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul esineb veel teisi

karistust kergendavaid asjaolusid nagu nt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, kaebuse

esitaja noorus ja see, et varem pole ta sellist väärtegu toime pannud, maksis kohusetundlikult trahve kergete väärtegude eest. Vastavalt KarS § 57 lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka

käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Analüüsides kaebuse esitaja poolt välja

toodud asjaolusid, leiab kohus, et väärteo asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kuidagi aktiivselt kaasa aidanud süüteo avastamisele. Käesoleval juhul tuvastati kaebuse esitajal

esinenud joove tõendusliku alkomeetriga ning kaebuse esitajal ei olnud kuidagi võimalik

aktiivselt omaltpoolt väärteo toimepanemise avastamisele kaasa aidata. Samuti leiab kohus, et

kaebuse esitaja vanus ei ole selline, mida tuleks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tegemist on täisealise noormehega, kes pidi aru saama, millised tagajärjed võivad olla tema poolt

toime pandud väärteol. Seda, et kaebuse esitaja pole varasemalt sellist väärtegu toime pannud

arvestab kohus karistuse liigi valikul, jättes põhikaristusena aresti kohaldamata. Asjaolu, et

kaebuse esitaja on talle varasemalt määratud rahatrahvid ära maksnud, ei ole samuti selliseks

asjaoluks, mida saaks arvestada karistust kergendavana. Tegemist on teiste väärtegude

toimepanemise ees määratud karistuste tasumisega, mida ei ole võimalik arvestada käesolevas väärteoasjas karistust kergendavana, kuna see ei vähenda kuidagi kaebuse esitaja süüd käesoleva väärteo toimepanemises.

LS § 7419

lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse

eesmärkide saavutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks vältimatult vajalik, kuna varasemalt on kaebuse esitajat karistatud vaid ühe korra liiklusalase väärteo toimepanemise eest, s.o parkimise

5(5) eest keelatud kohas, mis ei ole aga nii ohtlik väärtegu kui käesolevas väärteoasjas. Kohus leiab, et kaebuse esitajat on võimalik mõjutada edaspidi seaduskuulekalt käituma ka jättes lisakaristuse

kohaldamata, kuna karistusregistri teatise kohaselt ei ole tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt paneks toime liiklusalaseid väärtegusid.

Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on enda otsuses nr 3-1-1-26-10 asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjused, s.o püsiva töövõimetusega isa Leonid G.H (tl 4-7), kellel esineb põlveliigese deformatsioon, hooldamine ja see, et juhtimisõiguse olemasolu

on kaebuse esitaja tööandja avalduse (tl 22) kohaselt hädavajalik ning selle äravõtmine tooks kaasa materiaalse olukorra halvenemise sellisteks põhjusteks, mis annaksid aluse mitte kohaldada juhtumisõiguse äravõtmist.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Leonid G.H kaebus tuleb rahuldada ning tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht

Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2230,10,047753 Leonid

G.H-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Leonid G.H tuleb 04.09.2010.a toimepandud väärteo eest karistada LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ehk 575, 20 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel jätta lisakaristus kohaldamata.

Mari-Liis Avikson kohtunik