4-10-3574/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3574 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi

N.E kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail

Denissov`i 24.09.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,008000 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 741 lg 1 Kaebuse esitaja N.E (isikukood xxx, elukoht xxx; EV kodanik; töökoht puudub, xxx) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2 ; § 133-135 ja § 155-156, KarS § 66 lg 2, 3 kohus otsustas:

Rahuldada N.E kaebus.

Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

välijuht Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsus väärteoasjas nr 2330,10,008000 N.E

karistamises liiklusseaduse § 74 1

lg 1 järgi rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o. 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ehk 115 (ükssada viisteist)

eurot ja 04 senti ning teha selles osas uus otsus mõistes N.E-le karistuseks

liiklusseaduse § 741

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 900 krooni ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti.

Määrata N.E-le karistusseadustiku § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi 900 (üheksasaja) krooni ehk 57 (viiekümne seitsme) euro ja 52 sendi tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul 150 (ühesaja viiekümne) krooni ehk 9 (üheksa) euro ja 59 sendi kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

4-10-3574

2(4) Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105272312.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu

otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

24.09.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,008000 karistati N.E LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni.

Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Mihhail Lopatkin koostanud 30.08.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 30.08.2010.a kell 15:40 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa 26. km,

parem pärisuund juhtis N.E mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki

juhtimise õigust, millega eiras LS § 20 lg 1 nõudeid. Kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik tunnistab süüd. Menetlusalune isik on 06.09.2010.a esitanud vastulause, mille kohaselt tunnistab enda süüd, palub väärteoasja kergema karistuse kohaldamist põhjendades seda

ajutise isikliku raske majandusliku olukorraga. N.E palus mõjuval põhjusel karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 alusel määratava karistuse tasumine ositi 6 kuuks.

N.E esitas eelnimetatud otsuse peale 15.10.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles

palus tühistada Ida Prefektuuri 24.09.2010.a otsuse nr 2330,10,008000 tema karistamise osas

rahatrahviga 1800 krooni ulatuses. Vähendada talle mõistetud karistuse määra, mõistes minimaalse trahvi. Kaebuse kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus trahvisumma mõistmise osas, kuna

see summa on tema jaoks tunduv. Kaebuse esitaja pöördus seadusega ettenähtud aja jooksul prefektuuri taotlusega mitte kohaldada tema suhtes aresti ning vähendada trahvimäära. Oma palve

põhjendamiseks lisas ta taotlusele tema rasket varalist seisundit kinnitavad dokumendid. 24.09.2010.a otsuses on märgitud, et tema taotlust on arvestatud, kuid kaebuse esitajale määratud

trahvisumma on liiga suur. Tal on raske seda tasuda, isegi kui arvestada selle ositi tasumise lubamist. Kaebuse esitaja õpib Narva täiskasvanute kooli päevases osakonnas. Ta elab aadressil

Puškini tn 25-78, Narva koos oma ema Raissa N.E-ga. Tema ja ta ema on arvel Eesti Töötukassas, kuid töötutoetust nad ei saa. Tema vanemad on lahutatud, isa elab lahus ja maksab

tema ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus. Kusjuures ta maksab elatist ebaregulaarselt. Kaebuse esitaja arvab, et alates 01.02.2011.a, kui ta saab 18 aastaseks tema isa ei hakka enam

üldsegi teda materiaalselt toetama. Seega tema perekond on raskes varalises seisundis ning kohustus tasuda 1800 krooni asetab ta väljapääsmatusse olukorda. Kaebuse esitaja tunnistab

täielikult oma süüd ning kahetseb väärteo sooritamist. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on need karistust kergendavateks asjaoludeks. Vastavalt KarS § 57 lg 2 palub ta lugeda selliseks asjaoluks

ka tema alaealist iga. Liiklusseaduse rikkumisega seotud väärtegusid ta pole varem kunagi sooritanud.

3(4) Kohtuväline menetleja on enda vastuses päringule teatanud, et nad nõustuvad N.E kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud N.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,008000 on põhjendatud ja tuleb jätta rahuldada.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt N.E 30.08.2010.a kell 15:40 Ida-Virumaal,

Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa 26. km liikudes Narva-Jõesuu suunas, olles alaealine juhtis

mootorsõidukit KIA CERATO, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LS § 20 lg 1 nõudeid.

N.E väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 70 p 1 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole.

LE § 70 p 1 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.

LS § 20 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

LS § 29 lg 1 p 2 kohaselt olenevalt mootorsõiduki kategooriast võib (välja arvatud käesoleva

seaduse §-s 23 sätestatud piiratud juhtimisõiguse juhtudel) juhtimisõiguse anda isikule, kes on

vähemalt 18-aastane – A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või

erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, B-kategooria auto, C1-alamkategooria auto, T-kategooria mootorsõiduk.

Tulenevalt kaebuse esitaja isikukoodist on ta sündinud xxx aastal ning seega ei olnud ta

väärteo toimepanemise ajal, s.o 30.08.2010.a 18-aastane. Seda, et kaebuse esitaja juhtis 30.08.2010.a sõiduautot omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust tõendab ka sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 30.08.2010.a Narva-Narva-Jõesuu Hiiemetsa 26. km patrullpolitseinik Mihhail Lopatkin võttes arvesse, et N.E xxx juhtis

30.08.2010.a sõidukit KIA CERATO reg. märgiga 442 ATT ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus otsustas

kõrvaldada N.E sõiduki juhtimiselt LS § 20¹ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks N.E käitumises LS § 74 1 lg 1 sätestatud

väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda

tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 741 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete

tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise

eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud N.E karistamine LS § 741 lg 1 järgi.

4(4) LS § 74¹ lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

N.E-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

N.E on karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni. Kohus on

seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. N.E on

varasemalt karistatud väärteokorras kolmel korral ning kõikidel kordadel alkoholiseaduses

sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Liiklusseaduses reguleeritud väärtegude

toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud ei ole. Kohus leiab, et kaebuse esitajat on

võimalik eeltoodut arvestades karistada alla keskmist määra, arvestades ka seda, et käesoleval

juhul esineb karistust kergendav asjaolu, milleks on süü tunnistamine ja kahetsemine. Kohus

leiab, et arvestades seda, et kaebuse esitaja on peatselt saamas, s.o 1. veebruaril 20100.a, 18.

aastaseks, siis ei ole võimalik tal enam samalaadset väärtegu toime panna ning karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada mõistes talle väiksema karistuse kui kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus. Kohus peab põhjendatuks karistada teda rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900 krooni ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi.

Arvestades seda, et N.E õpib Narva Täiskasvanute koolis 11 A klassis õhtuses õppevormis (tl 5), ta on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassa 12.03.2010.a otsusega nr TA 10-

0048298 (tl 6), ta on nõuetekohaselt pöördunud töötukassasse (tl 8), ka tema ema on töötuna arvele võetud (tl 9-11) ning tema emale töötukindlustushüvitise maksmine lõppes 12.02.2010.a (tl

9), siis leiab kohus, et tegemist on selliste mõjuvate põhjustega, mis annavad aluse määrata rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul.

Mari-Liis Avikson kohtunik