4-10-1980/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1980 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi

F.V kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili

Mihhailov`i 14.06.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,004717 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 Kaebuse esitaja F.V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:

F.V kaebus rahuldada.

Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

välijuht Vassili Mihhailov`i 14.06.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2330,10,004717 F.V-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada F.V 16.05.2010.a toimepandud väärteo eest liiklusseaduse (LS) § 74 19

lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni ehk 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel jätta lisakaristus kohaldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105158465.

4-10-1980

2(4) Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

14.06.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,004717 karistati F.V LS § 74 19 lg 2 alusel rahatrahviga 184 trahviühiku ulatuses, s.o 11 040 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Vjatšeslav Rehe koostanud 16.05.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 16.05.2010.a kell 10:28 Tolstoi tn 9, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond juhtis F.V mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,38 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,33 mg/l. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on

kvalifitseeritav LS § 7419

lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel

kergendava asjaoluna seda, et kaebuse esitaja tunnistab süüd ja puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel asjaoludega, et juhtimine seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ületas lubatud alkoholipiirmäära,

on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selline juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu

ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

F.V esitas eelnimetatud otsuse peale 28.06.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Ida Prefektuuri 14.06.2010.a otsuse väärteoasjas nr 2330,10,004717 ja kergendada

karistust rahatrahvi suuruse osas ning jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol

kohaldamata. Kaebuse kohaselt esitatakse kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus osaliselt.

Kaebuse esitaja leiab, et selline karistus on väga karm. Ta siiralt kahetseb tehtud väärtegu. Ta

sõitis ja sõidab väga korralikult ilma liikluseeskirja rikkumisteta. Ta lubab, et kunagi ei juhi

mootorsõidukit alkoholijoobes. Tema töö on seotud igapäevase sõitmisega, sest töökoht asub teises linnas – Jõhvis. Tema majanduslik olukord pole hea, ta kasvatab alaealist last, kes on raske

puudega. Ta töötab oma peres üksi. Lisakaristust kohaldatakse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kohtuvälises menetluses ta tunnistas oma süüd ning lubas tulevikus

olla ettevaatlikum ning mitte sooritada uusi väärtegusid. Varem tal polnud selliseid

õigusrikkumisi. Seega leiab ta, et lisakaristus antud juhul on üleliigne ning eelpool nimetatud eesmärgid on saavutatavad ka ilma lisakaristuse määramiseta. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole

kõnealuse väärteo puhul kohustuslik ja seda tuleb kohaldada vaid äärmisel juhul, mil on alust

arvata, et süüdlast ei saa teisiti mõjutada. Kohtuväline menetleja ei ole ka lisakaristuse kohaldamise vajadust piisavalt põhjendanud ning on jätnud arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse.

Kohtuväline menetleja on enda vastuses päringule teatanud, et nad nõustuvad F.V

3(4) kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud F.V kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 14.06.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,004717 on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis F.V 16.05.2010.a kell 10:28 Ida- Virumaal, Sillamäel, Tolstoi tn 9 liikudes Tallinna mnt 9 suunas mootorsõidukit, juhil tuvastati

lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,38 +/- 0,05 mg/l, seega alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,33 mg/l. F.V väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LS § 20 lg 4 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole.

LS § 20 lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lõikele 3

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 2 juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres

on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised

või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

F.V esinenud alkoholijoove on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 15), mille kohaselt kasutati 16. mail 2010.a kell 10:30

indikaatorvahendit AlcoQuant nr A111247, mis oli kalibreeritud kuni 09.09.2010.a.

Indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0,43 mg/l ja kontrolli tulemus oli positiivne. Kontrollile

allutatud isik on andnud allkirja, et nõustub joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetrit kasutati 16. mail 2010.a kell 11:00. Kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0027. Tõendusliku alkomeetri lugem näitas 0,38 mg/l. Laiendmääramatus on 0,05 mg/l. Mõõtetulemuseks on 0,33 mg/l. Joobeseisundile allutatud

isiku selgituste ja märkuste kohaselt on ta ekspertiisiga nõus. Nimetatud protokolli õigsust

kinnitab ka kasutatud tõendusliku alkomeetri lugemi näit (tl 14), mille kohaselt teostati kaks õnnestunud mõõtmist ning lõplikuks lugemiks oli 0,38 mg/l.

Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda tõendusliku indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri lugemi näidu õigsuses, loeb kohus tõendatuks F.V käitumises LS § 74 19

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kohus leiab, et F.V pani

väärteo toime kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitamise järel pidi ta vähemalt möönma joobeseisundi tekkimist ja mootorsõidukiga sõitma asudes teadma joobeseisundi võimalikkusest. LS § 7419 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo

4(4)

õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud F.V karistamine LS § 74 19 lg 2 järgi.

LS § 7419 lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74

milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

F.V-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

F.V on karistatud rahatrahviga 184 trahviühiku ulatuses, s.o 11 040 krooni. Kohus

on seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. F.V on

karistatud varasemalt väärteokorras ühel korral, s.o Põhja Politseiprefektuuri 12.11.2008.a otsusega LS § 74²² lg 2 alusel rahatrahviga 600 krooni. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja

süü suurust peaks karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistma talle karistuse üle keskmise määra. Arvestades aga seda, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, tuleb kohtu hinnangul karistada F.V karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühiku suuruse karistusega, mis on 9000 krooni ehk 576, 20 eurot.

LS § 7419

lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lisakaristuse kohaldamine erija üldpreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks põhjendatud, kuna kaebuse esitajat ei ole varasemalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning teda on kohtu hinnangul võimalik mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ka lisakaristust kohaldamata. Kohus arvestab lisakaristust kohaldamata jättes ka sellega, et kaebuse esitajal on alaealine laps Erika F.V, kellel on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 531551 14.07.2009.a tuvastatud raske puue ning kes

vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, suhtlemisel, juhendamist, järelevalvet (tl 7-8). Seega vajab ta kohtu hinnangul ka abi transportimisel. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et F.V kaebus tuleb rahuldada ning

tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht

Vassili Mihhailov`i 14.06.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2330,10,004717 F.V-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Karistada F.V 16.05.2010.a toimepandud väärteo eest LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ehk 575, 20 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel jätta lisakaristus kohaldamata.

Mari-Liis Avikson kohtunik