2-22-105666/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-105666

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. jaanuar 2023

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Margus

Kurvitsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood

10811490),

lepinguline

esindaja Berit Asuküla

Vastustaja (kostja): Margus Kurvits (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA Tartu Maakohtu 1. detsembri 2022. a

otsuse

peale

esitatud

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

ja

lugeda

apellatsioonkaebus Osaühingule EUROPARK ESTONIA tagastatuks.

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

kanda.

Apellatsioonimenetluses

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2(6)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Margus Kurvitsalt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kostja esitas nõudele vastuväite, menetlus jätkus Tartu Maakohtus.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki MERCEDES-BENZ SPRINTER 313 CDI

registrinumbriga XXXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 18. veebruarist 2016. Sõiduk

oli 19. märtsil 2019 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartu (EP33)

parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist leppetrahvinõude nr 1161 9031 9153 6376 maksetähtajaga 2. aprill 2019,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud.

Hageja

saatis

19. mail

2021

posti

teel

tähitud

kirjaga

nõudekirja

kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kostja sellele ei vastanud. Võla sissenõudmiskulu on

tekkinud seoses transpordiametile saadetud päringuga sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks, päringuga rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku nime ja postiaadressi

teadasaamiseks ning kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuse saatmisega.

Kostja ega advokaadibüroo TGS Baltic Eesti töötaja ei ole võtnud hagejaga ühendust ja

leppetrahvi vaidlustanud. Hageja andmebaasi kohaselt ei ole võlgnevuse osas pretensiooni

esitatud. Leppetrahvi pretensiooni ei saa esitada ning sellega seotud otsuseid ei tehta telefoni

teel. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõiduki juures ei viibinud leppetrahvi väljastamise

hetkel ning fotode tegemisel ühtegi isikut.

19. märtsil 2019 kell 15:07:29 – 15:36:42 oli tsoonis EP33 pargitud sõiduk registrinumbriga

XXXXXXX. Arvestades parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki numbrimärki ning

telefoninumbrit, saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki registrinumbri

sisestamisega ning XXXXXXX asemel on kirjutatud XXXXXXX. Parkimisõigust

kontrollinud isik ei tuvastanud seetõttu mobiilset parkimist sõidukil XXXXXXX ning

väljastas leppetrahvinõude. Parkimist kontrolliv isik ei saa eeldada, et sõiduki registrinumber

võib olla sisestatud valesti ning ei pea kontrollima kõiki võimalike eksimuse võimalusi.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Sõiduki parkimise eest hagiavalduses toodud ajal oli tasutud

mobiilse parkimise vahendusel, parkimise alustas ning selle eest tasus advokaadibüroo TGS

Baltics Eesti sekretär, kes eksis aga auto numbrimärgi sisestamisel. Kui kostja sõiduki juurde

naasis, paigaldas parkimiskontrolör leppetrahvi nõuet sõiduki esiklaasile. Kostja vaidlustas

nõuet ning püüdis selgitada, et parkimise eest on tasutud. Kontrolör väitis, et tema ei saa

enam väljastatud leppetrahvi tühistada ning soovitas helistada leppetrahvinõudel toodud

kontaktnumbrile. Kostja seda ka tegi ja selgitas telefoni teel tekkinud olukorda. Järgmisel

päeval esitas kostja leppetrahvi kohta vaide interneti teel. Samuti kontakteerus parkimise

korraldajaga ka parkimise eest tasunud advokaadibüroo TGS Baltic Eesti töötaja.

Kostja ei ole tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile saadetud teadet saanud, kuigi elab seal

igapäevaselt. Kostja pidas hageja leppetrahvi nõuet lahendatuks. Hageja nõue on aegunud.

3(6)

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 1. detsembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk registrinumbriga XXXXXXX oli 19. märtsil 2019 kostja

poolt pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartu (EP33). Sõiduki parklasse

sisenemisega saab lugeda poolte vahel sõlmituks lepingu, mille kohaselt kostja kohustus

kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid

näidatud infotahvlil parklas. Lisaks infotahvlile oli paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke,

mis andsid parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik

kehtestab tingimused seal parkimiseks.

Parkimistingimustes oli kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

Leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimistasu maksmata

jätmises. Leppetrahvinõue väljastati 19. märtsil 2019 kell 15.36. Hageja 19. märtsi 2019. a

parkimise logi väljavõttest nähtub, et kell 15:07:29 – 15:36:42 oli pargitud tsoonis EP33

sõiduk registrinumbriga XXXXXXX, sõnum sõiduki parkimiseks oli saadetud

mobiilinumbrilt XXXXXXXX. Sama mobiilinumbri on kostja eelnevalt nimetanud

advokaadibüroo TGS Baltic Eesti sekretäri numbrina, mida kasutades parkimine alustati ja

parkimise eest tasuti. Hageja on nõustunud, et parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki

numbrimärki ning telefoninumbrit arvestades saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on

eksitud sõiduki registrinumbri sisestamisega ning XXXXXXX asemel on kirjutatud

XXXXXXX. Maakohus luges eelnevaga tõendatuks, et mobiilse parkimise alustamisel ja

parkimise eest tasumisel on eksitud sõiduki registrinumbri kirjutamisega. Maakohus nõustus

kostjaga, et eksimusele vaatamata on mobiilset parkimist alustatud ja parkimise eest tasutud.

Kostja vastusest nähtub, et kostja on kontrolörile, kes paigaldas trahvinõuet ka asjaolusid

selgitanud. Seega puudub hagejal alus leppetrahvi nõudmiseks parkimistasu maksmata

jätmise tõttu.

Sissenõudmiskulu nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille nõudmise

eelduseks on VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumine. Kuna kostja ei olnud parkimise eest

maksmata jätnud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid valikuliselt. Parkimisalale on

paigaldatud parklasse sissesõidul ja parkimisalal infotahvlid (parkimistingimused) ning

liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkijale teada, et ta on sisenenud eraparklasse ja

eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused, mis näevad ette, et sõiduki

kasutaja on kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest

parkimistasu, ning maksmise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil

või vastaval infotahvlil. Parkimistingimused näevad lisaks ette, et parkimislepingu rikkumise

korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot.

Turu 6, Tartu parkimisalal on kaks võimalust parkimise eest tasumiseks, kas

parkimisautomaati kasutades või SMS-iga (nn mobiilne parkimine). Kostja ei olnud

19. märtsil 2019 sõiduki XXXXXXX parkimise eest tasunud ei parkimisautomaadis ega

4(6)

edastanud vastavalt m-parkimise juhendile SMS-i mobiilseks parkimiseks. Järelikult parkis

kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes sõiduki XXXXXXX parkimise eest tasumata,

mistõttu on väljastatud leppetrahvinõue, mida tähtaegselt ei tasutud ega vaidlustatud.

Kostja väide, et ta on trahvinõuet paigaldanud kontrolörile asjaolusid selgitanud, on

tõendamata ning vestlus kontrolöriga ei ole korrektne viis vaide esitamiseks. Kostja ei ole

leppetrahvinõudel toodud kodulehel vaiet esitanud, kuigi sai info koos leppetrahvinõudega.

Kohtumenetluse käigus selgus, et 19. märtsil 2019 on alustatud mobiilset parkimist ning

saadetud SMS numbrile 1902 järgmise sisuga: XXXXXXX EP33 ning sellest lähtuvalt

jõutud järeldusele, et tõenäoliselt oli tegemist sõiduki XXXXXXX parkimisega, kuid SMS-i

saatmisel on eksitud ühe tähega. Ei saa eeldada, et hageja parkimistingimuste täitmise

kontrollimisel vaatab andmebaasist üle kõik sõiduki registrinumbri sisestamisel võimalikud

eksimuse võimalused. Sõidukil XXXXXXX puudus parkimisõigus leppetrahvi väljastamise

ajal. Parkimisõigus oli sõidukil registrinumbriga XXXXXXX. Kostjal oli kohustus sisestada

õige sõiduki registrinumber, mida ta aga ei teinud. Parkimistingimuste p 2 sätestab, et

parkimislepingu tingimuste nõuetekohase täitmise eest vastutab sõiduki omanik.

Kostja ei ole tõendanud seda, et samal ajal ei olnud parkimisalal parkimas kaks sõidukit

registrinumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX, kuigi kostja viitas, et just XXXXXXX

parkimise all on mõeldud temale kuuluva sõiduki parkimist.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et

pärast lepingu lõppemist (praegusel juhul pärast parkimiskohalt lahkumist) võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Sissenõudmiskulude nõude

eelduseks on tarbijaga sõlmitud lepingu puhul üksnes see, et tarbijale saadetakse

meeldetuletuskiri. Seda on hageja teinud. Hageja on teinud erinevaid toiminguid, mis

annavad aluse sissenõudmiskuludele. Hageja on teinud päringud Transpordiametisse ja

rahvastikuregistrisse ning seejärel saatnud kostjale tähitud kirja. Kõik eeltoodu on kulu, mida

hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks leppetrahvi õigeaegselt tasunud.

Sissenõudmiskulude suurus ja piirmäärad on välja toodud seaduses, nendes ei ole vaja eraldi

kokku leppida ning hageja peaks tõendama sissenõudmiskulude suurust üksnes olukorras,

kui sissenõudmiskulude suurus ületab seaduses ettenähtud piirmäärasid.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 1. detsembri 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel

koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

6. Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 40 eurot.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5(6)

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s

10 sätestatud luba andnud.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse norme

või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei

anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda

maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses ei ole välja

toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).

Maakohus ei ole asjas ebaõigesti hinnanud tõendeid.

8. Iseenesest on põhjendatud kostja väide, et leppetrahvi kohaldamise aluseks on

parkimistingimuste nõuete täitmata jätmine. Samas ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud

maakohtu poolt tuvastatut, et kostjale esitatud leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes

parkimistingimuste rikkumine parkimistasu maksmata jätmises (dtl 39). Seega kohaldas

hageja leppetrahvi parkimislepingu konkreetse rikkumise tõttu.

Kostja väitel on ta aga parkimise eest tasunud, tema eest on kohustuse täitnud

advokaadibüroo. Hageja ei ole menetluses advokaadibüroolt tasu saamist ajal, kui kostja

sõiduki parkis, vaidlustanud. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et kostja peaks tõendama,

et advokaadibüroo ei ole täitnud kostja asemel kellegi kolmanda isiku kohustust hageja ees

(apellatsioonkaebuse sõnastuse kohaselt tõendanud seda, et samal ajal ei olnud parkimisalal

parkimas kaks sõidukit registrinumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX). Seda, et kolmandal

isikul oleks samasugune kohustus hageja ees, mida täitis advokaadibüroo, tuleb tõendada

hagejal, kui ta sellele tugineb.

Sissenõudmiskuludega seoses leiab ringkonnakohus, et TsMS § 405 lg 1 p 5 lubab kohtul

tõendina lähtuda ka poole seletusest. Kostja väitel pöördus ta parkimiskontrolöriga vestluse

järel telefoni teel kostja esindaja poole, et olukorda selgitada. Kostja väitel peaks see

telefonikõne olema hageja poolt salvestatud. Ringkonnakohus leiab, et sellega on kostja

käitunud tsiviilkäibes tavapärase hoolsusega. Kui hageja leiab, et vestlus kontrolöriga ning

telefonivestlus hagejaga ei ole korrektne viis vaide esitamiseks (apellatsioonkaebuse p 2.1),

peaks see olema selge ja üheselt arusaadav lepingu sõlmimisel (mh oleks saanud kohast

vaidlustamise viisi selgitada nii kontrolör kui ka hageja esindaja telefonivestluses), mitte

ainult leppetrahvi nõude edastamisel.

Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust

apellatsioonkaebust menetleda.

9. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud

6(6)

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid

tekkida. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei

tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke