4-22-3152/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3152

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3152 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu

Maksim Krasnikovi kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 06.09.2022 otsuse peale väärteoasjas nr. 2302,22,011271 LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg

1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

MAKSIM KRASNIKOV, isikukood 38703150281; e-post: xxx, elukoht xxx, kehtivad karistused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.09.2022 otsus väärteoasjas nr. 2302,22,011271, millega Maksim Krasnikov mõisteti süüdi LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises, st mõistetud karistuste määra osas.

2. Tunnistada Maksim Krasnikov süüdi LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 50 trahviühikut, see on 200 eurot.

3. Tunnistada Maksim Krasnikov süüdi LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 400 eurot.

4. Määrata, et rahatrahv kokku 600 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi

10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 60 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220225075907.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4-22-3152

2 / 6

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp on koostanud 06.09.2022 väärteoasjas nr. 2302,22,011271 otsuse selle kohta, et 06.08.2022 kell

05.07 ajal juhtis M. Krasnikov mootorsõidukit Maardu linnas, Haigla tänav 3 juures. Tagurdamise käigus ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel põrkas kokku sõidukiga XXX reg. märk xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A File (varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõidukitest tehtud fotodega). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega M. Krasnikov rikkus LS § 49 lg 1, LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuväline menetleja karistas M. Krasnikovi LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, see on 400 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

125 trahviühikut, see on 500 eurot.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

2. 09.09.2022 esitas M. Krasnikov Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteoasja nr 2302,22,011271 06.09.2022 otsuse. Esitatud kaebuse kohaselt menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Selgitab, et ei ole kunagi seadusega pahuksis olnud ja see oli õppetund kogu eluks. Menetlusalune isik selgitab, et hetkel ei tööta, tal on teisi rahalisi kohustusi 300 eurot kuus ning palub kohtul mõistetud rahatrahvi vähendada. 20.09.2022 määrusega jättis kohus esitatud kaebuse käiguta ja andis M. Krasnikovile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 23.09.2022 esitas

M. Krasnikov kaebuse täienduse, mille kohaselt on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

3. 23.11.2022 esitas kohtuväline menetleja esitatud kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha. Kuivõrd menetlusalune isik ei vaidlustanud rikkumise toimepanemist vaid palub kohtult karistuse kergendamist, andis kohtuväline menetleja seisukoha mõistetud karistuse osas. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse mõistmisel on arvestatud M. Krasnikovi süü suurust, samuti karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on arvestatud, et menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et rahatrahv suudab menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Rahatrahvi määr ei tohi olla liiga madal, sest määratav karistus peabki olema isikule ebamugav, et see saavutaks oma eesmärgi. M. Krasnikovile mõistetud karistused jäävad alla

4-22-3152

3 / 6

sanktsiooni keskmise määra ja on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga. Lisakaristuse kohaldamist ei ole kohtuväline menetleja vajalikuks pidanud. Menetlusalaune isik ei ole oma majandusliku olukorra ega töötuna arvele võtmise kohta ühtegi tõendit esitanud, mistõttu tuleb tema väited lugeda paljasõnaliseks ja jätta tähelepanuta. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

5. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on M. Krasnikovile ette heitnud LS § 49 lg 1 nõude rikkumist, mille kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat. LS § 49 lg 1 nõude rikkumise tagajärjel põrkas kokku sõidukiga XXX reg. märk xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A File (varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõidukitest tehtud fotodega).

6. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud seda, et tema juhtis 06.08.2022 kell 05.07 ajal mootorsõidukit Maardu linnas, Haigla tänav 3 juures ja tagurdas otsa sõidukile XXX reg nr-ga xxx. Seda asjaolu kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (KV tl 1), millest nähtub, et 06.08.2022 kell 05:07 Harju maakonnas Haigla tn 3, Maardu linnas toimus liiklusõnnetus, milles sõiduauto Xxx sõitis vastu pargitud sõiduautot XXX ja lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuses osalesid A. F sõidukiga XXX reg nr-ga xxx ja M. Krasnikov sõidukiga Xxx xxx reg nr-ga xxx. Kahjustada sai sõiduki XXX esiosa ja sõiduki Xxx vasak esinurk. Sõiduki vaatlusprotokollis (KV tl 2) on vaadeldud sõidukit Xxx xxx reg nr-ga xxx XXX, sõiduki vaatlusprotokollis (KV tl 3) on vaadeldud sõidukit XXX reg nr-ga xxx XXX ning tuvastatud kahjustus esistange parempoolses nurgas. Vaatlusprotokollile lisatud fotodelt (toimiku tagakaanel CD plaadil) nähtub, et sõidukil XXX ren nr-ga xxx XXX on paremal esistangel kriimustused (fotod IMG_4728 kuni IMG_4744). Fotodelt IMG_4745 kuni IMG_4748 ja IMG_9334 kuni IMG_9349 nähtub, et sõidukil punane Xxx reg nr-ga xxx XXX on vasakpoolsel (juhipoolsel) esimesel rattakoopal ja tagumisel stangel nii vasakul kui ka paremal pool kraapejäljed. Tunnistaja R. F ütluste (KV tl 4) kohaselt parkis ta 04.08.2022 sõiduki XXX reg nr-ga xxx XXX aadressile Haigla 3 Maardu. 06.08.2022 kell 9.30 paiku helistati talle politseist ja teatati, et tema autot on kahjustanud tundmatu juht. Vigastused sõiduki parempoolsel esinurgal, kriimustused kaitseraual, kaitseraua kinnitused on murdunud. Menetlusaluse isiku (KV tl 5) ütluste kohaselt 06.08.2022 varahommikul umbes kell 5:00 paiku põhjustas ta liiklusõnnetuse. Parklast välja sõites põrkas auto tagaosaga vastu XXX-d, löögi heli ei kuulnud. Tema juhtis sõidukit Xxx reg nr xxx XXX. Teatas juhtunust politseile samal

4-22-3152

4 / 6

päeval helistades 112. Kahetseb tehtut. Oli eelnevalt tegelenud allveejahiga, kus sukeldus umbes 6 meetri sügavusse ja kõrv sai tõsiselt viga. Kuna oli väsinud ja tundis end halvasti, siis võis kõrvalseisjale tunduda, et ta on joobes. Seega on tõendamist, et M. Krasnikov tekitas tunnistajale varalist kahju põhjustades tunnistaja sõidukile vigastuse.

7. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise või teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 49 lg 1 sätestatud nõude rikkumist. LS § 49 lg 1 sätestab mh, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Seega oleks menetlusalune isik pidanud tagurdamisel olema hoolas ning enne tagurdamist veenduma valitud liikumistrajektoori sobilikkuses ja selles, et tagurdamisel ei jää ette pargitud sõidukeid. Just menetlusalune isik oleks saanud õiget trajektoori valides vältida otsatagurdamist pargitud sõidukile. Seega näitab tagurdamisel pargitud sõiduki kahjustamine, et M. Krasnikov sellist hoolsuskohustust siiski ei täitnud ja järelikult rikkus ettevaatamatusest LS § 49 lg 1 nõudeid. Juhul, kui M. Krasnikov oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud pargitud sõiduki riivamine ja kahju tekkimine.

8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et M. Krasnikov pani temale etteheidetava väärteo (LS § 223 lg 1) toime ettevaatamatusest hooletuse vormis kuna ta ei veendunud sõidukiga tagurdades selle manöövri ohutuses teiste isikute varale. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, M. Krasnikov on täitnud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

9. Lisaks eeltoodule heidetakse M. Krasnikovile 10.08.2022 koostatud väärteoprotokolli nr AB1620012 (KV tl 8) kohaselt ette seda, et ta pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist A.File lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus M. Krasnikov LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 169 lg 5 kohustab isikut liiklusõnnetusest teavitama, varalise kahju saaja ei ole teada. LS § 169 lg 4 p 4, 5 kohaselt ei pea liiklusõnnetusest politseile teada andma, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

10. Kohus eelnevalt tuvastas, et M. Krasnikov põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalist kahju

A. File. Varalise kahju tekkimine on tõendatud vaatlusprotokollide ja sellele lisatud fotodega (CD salvestis). Liiklusõnnetuse toimumist ja asjaolu, et süüdlane sündmuskohalt lahkus tõendab muuhulgas kõne hädaabi numbrile xxx (CD plaat) milles naisterahvas teavitab avarii toimumisest Haigla 3, Maardu parklas ning selgitab, punane Xxx reg nr-ga xxx XXX põhjustas avarii, kahjustada sai tumedat värvi XXX. Liiklusõnnetuse põhjustanud juht lahkus sündmuskohalt, oli silmnähtavalt joobes. Menetlusalune isik helistas ise samuti hädaabi numbrile, et teavitada liiklusõnnetuse põhjustamisest, salvestisel xxx (CD plaat) teavitab meesterahvas, et on M. Krasnikov ning selgitab, et toimus liiklusalane intsident, soovib võtta

4-22-3152

5 / 6

juhtunu eest vastutuse ja lahkus sündmuskohalt kuna oli kiire. Sündmus leidis aset Haigla tn Maardu linnas, tema juhtis sõidukit Xxx reg nr-ga xxx XXX. Samuti on menetlusalune isik andnud ütlusi, et põhjustas avarii ja lahkus sündmuskohalt. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalune isik pidi avarii toimumisest aru saama. Seda kinnitab ka asjaolu, et M. Krasnikov ise hiljem teavitas politseid avarii toimumisest helistades hädaabi numbrile. Arvestades sõidukitele tekitatud kahjustusi ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja ei tajunud avarii toimumist.

11. Kohus leiab, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, st menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk riivas pargitud sõidukit, sõidukitele tekkisid kahjustused ning kahjustada saanud pargitud sõiduki XXX omanik oli M. Krasnikovile teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, mida M. Krasnikov aga ei teinud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, M. Krasnikov on täitnud LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

12. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

13. Kohus arvestab, et M. Krasnikov pani LS § 223 lg 1 teo toime hooletusest, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Samuti põhjustas ta XXX-le väga minimaalseid vigastusi, mis ka viitab tema väiksele süüle. LS § 236 lg 1 väärteo pani M. Krasnikov toime kavatsetult, sest kohus on tuvastanud, et ta pidi olema toimunud liiklusõnnetusest teadlik ning tema lahkumine sündmuskohalt ilma politseid teavitamata oli seega teadlik valik ja otsus. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, samuti seda, et kuigi isik lahkus sündmuskohalt siis hiljem ta siiski teavitas politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning tunnistas oma süüd.

14. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole M. Krasnikovi karistusregistrisse kantud. Seega on menetlusalune isik seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on M. Krasnikovile nii LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kui ka LS §

236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud kõige leebema karistusliigi, so rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et arvestades M. Krasnikovi isikut ja asjaolu, et tegemist on varasemalt karistamata isikuga ning puhtsüdamliku kahetsust tuleb nii LS § 223 lg 1 kui ka LS § 236 lg 1 järgi mõista karistus alla sanktsiooni

4-22-3152

6 / 6

keskmise määra. Samuti arvestab kohus et M. Krasnikov on kohtule selgitanud, et tal puudub töökoht ja kindel sissetulek. Kohtul ei ole alust kahelda M. Krasnikovi selgitustes tema majandusliku olukorra suhtes. Iga süütegu peab saama karistatud, kuid karistus peab olema täidetav, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et M. Krasnikovile LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on põhjendatud mõista karistus 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisse eest 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. KarS § 66 lg-te 2, 3 alusel määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena 60 eurot kuus. Martin Tuulik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/