1-09-13007/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-13007

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 05 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-13007 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Taotlus R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu R.G

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.08.2009.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-09-13007 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks

2 (3)

karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 7 kuud 6 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.08.2009.a ja lõpeb 28.05.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.10.2010.a. Tartu Vangla edastas 17.11.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.01.2011.a seisuga on R.G kandmata karistusaeg 4 kuud 23 päeva vangistust. R.G on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 22.05.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 3, § 209 lg 2 p 1, 3, § 274 lg 1 - § 25

lg 1, 2, § 275 ja § 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg

1 ja § 74 alusel 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud;

2) 09.02.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 2 kuud vangistust,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 1202 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta R.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna R.G-le on varem antud 3 korral võimalus käia kriminaalhooldusel, ta ei ole suutnud seda teha. Riigikohus on andnud juhised, et mitte vabastada isikuid, kes vanglas range järelevalve all ei suuda täita reegleid, kuna need isikud ei suuda seda ka vabaduses.

Kaitsja leiab, et R.G võiks vabastada enne tähtaega. Tal on karistust kanda jäänud vaid üle 4 kuu. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides vanglas, tal on võimalus asuda

elama ema juurde. Arvestades tema noorust, palub kaitsja anda R.G-le võimalus ja vabastada ta enne tähtaega. R.G ise leiab, et vangistuse ajal on tema maailmavaated palju muutunud. Ta on teadvustanud, et kuritegude toimepanemine ei ole väljapääs. Vanglas on ta lugenud erinevaid raamatuid ja läbinud kasulikke programme, et saaks oma probleeme tulevikus lahendada.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. R.G on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

R.G on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud korduvalt

kriminaalhooldusel ning talle anti täiendavalt võimalusi kanda katseajal toime pandud kuritegude eest jätkuvalt karistus vabaduses, asendades vangistuse ÜKT-ga. Kuid see ei ole olnud tulemuslik ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised pani toime üldkasuliku töö sooritamise perioodil, kui ta oli allutatud ka käitumiskontrollile. Eelnev seab kahtluse alla üldse võimaluse mõjutada R.G seaduskuulekale käitumisele kohaldades tema suhtes kriminaalhooldust.

Positiivne on asjaolu, et vangistuse ajal on R.G osalenud talle pakutud programmides, analüüsinud enda senist elukäiku ja teadvustanud probleeme ning väljendanud

soovi edaspidi elada seaduskuulekalt. Samas ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava

objektiivset käitumist viimase aasta jooksul. Teda on vangistuse ajal korduvalt

3 (3) distsiplinaarkorras karistatud, s.h 3-l korral kartseriga, mis näitab rikkumise tõsidust. Eelnev

näitab kohtu arvates, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud

käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik