1-08-7394/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-7394

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7394 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ago Kutsar, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. detsembri 2010 määrus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik

süüdimõistetu D.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

1. jätta Tartu Maakohtu 6. detsembri 2010 määrus

muutmata ning süüdimõistetu D.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste

vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo

kaudu 31,96 eurot (kolmkümmend üks eurot ja

üheksakümmend kuus senti), so 500 krooni,

vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt

D.S-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.S-ilt menetluskulud, so kaitsja

tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud

õigusabi eest 31,96 eurot riigituludesse.

4. D.S tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „D.S 1-08-7394 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

- 2 -

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

D.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01.07.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest on talle karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust, mida on KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Tartu Maakohtu 18.10.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks loeti 3 aastat 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus 21.07.2008 ja lõpp 16.08.2011.

Tartu Maakohtu 06.12.2010 määrusega jäeti D.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb D.S jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et D.S puhul on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus

tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid D.S isik, eelnev

elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohus tuvastas, et D.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimisi vabadusekaotusega, mis hiljem pöörati täitmisele ja tingimisi vangistusega, mis katseajal

kuriteo toimepanemise tõttu pöörati samuti hiljem täitmisele. Kuritegude korduv toimepanemine, sh katseajal, teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse.

Maakohus märkis, et D.S on ka karistuse kandmise aja jooksul korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus pidas märkimisväärseks, et D.S on jätkanud

korrarikkumiste toimepanemist isegi pärast seda, kui kohus jättis ta eelmisel korral

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja juhtis tähelepanu vajadusele hoiduda korrarikkumistest. Arvukate distsiplinaarrikkumiste toimepanemine osutab maakohtu arvates

asjaolule, et D.S pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes, mistõttu on äärmiselt kaheldav, et D.S oleks võimeline jätkama oma elu

seaduskuulekalt. Lisaks märkis maakohus, et vabastades ennetähtaegselt süüdimõistetu, kes

järjekindlalt eirab reegleid karistuse kandmise ajal, annaks kohus ka kõigile teistele kinnipeetavatele väära signaali, et õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ei olegi tähtis. Siinkohal pidas maakohus vajalikuks viidata Riigikohtu määruse 3-1-1-91-06 p-le 8.1,

mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohtu hinnangul ei soosi D.S ennetähtaegset vabastamist ka tema kalduvus alkoholi kuritarvitamisele. Asjaolule, et D.S on vabaduses alkoholiga liialdanud, on viidatud nii

vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses. Maakohus leidis, et

programmis „XXXX“ osalemine on kiiduväärt ja osutab positiivsetele nihetele D.S ellusuhtumises, kuid maakohtu hinnangul, arvestades aega, mille jooksul on D.S olnud

- 3 -

alkoholi kuritarvitaja, ei taga selle ühe programmi läbimine tõenäoliselt veel alkoholitarvitamise tegelikku lõppu D.S poolt.

Ühtlasi pidas maakohus positiivseks, et D.S on vabanemise korral olemas kindel

elukoht ja lähedaste toetus, kuid leidis, et need asjaolud ei kaalu üles D.S iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Maakohus märkis, et võib eeldada, et perekond oli D.S olemas ka varem, kuid see ei hoidnud ära tema kuritegelikku käitumist. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

D.S kaitsja N. Agarjova määruskaebus

D.S kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D.S tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kaitsja rõhutab järgmisi asjaolusid: vangla, kriminaalhooldusametnik, prokurör ja kaitsja

toetavad D.S ennetähtaegset vabastamist; D.S on läbinud sotsiaalprogrammid

„XXXX“ ja „XXXX“; D.S on kindel elukoht; elukaaslase sõnul on D.S koju tulemine eluliselt vajalik; D.S on head suhted elukaaslase ja lastega.

Kaitsja hinnangul võib D.S leida endale ka töökoha, kuna tal on olemas erinevaid töökogemusi ning vangistuse ajal on läbinud ka XXXX kursused.

D.S määruskaebus

D.S esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Määruskaebuse kohaselt elab D.S elukaaslane kahetoalises korteris, kus elab ka tema XXXX ema, mistõttu vajab ta pidevat abi.

Ühtlasi viitab D.S vangla iseloomustuses toodud tõenäosusprotsentidele ning

asjaoludele, et ta on XXXX (XX%), tema igakuine sissetulek on XXXX krooni ning nii vangla, kriminaalhooldaja, kaitsja kui ka prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et D.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et maakohus on D.S puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks siinkohal korrata, kuid täiendavalt rõhutab järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega D.S varasema elukäigu, sh korduvate

kuritegude toimepanemise kohta, ning on samuti seisukohal, et käesoleval ajal ei ole

nimetatud asjaolude pinnalt võimalik asuda seisukohale, et D.S allutamine

kriminaalhooldusele tagaks eduka katseaja läbimise ja tema poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise.

Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt väljatoodud D.S suhtes esinevate

positiivsete asjaolude, sh programmide läbimine, lähedaste toetus, sissetuleku olemasolu ja

kindel elukoht, kohta, kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei kaalu üles D.S suhtes

esinevad negatiivseid, tema ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid, asjaolusid. Ringkonnakohus tunnustab D.S soovi lähedaste abivajajate aitamiseks, kuid leiab, et ka

- 4 -

nimetatud asjaolu ei tingi veel tema ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd kohtul ei ole

võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohus ei ole veendunud, et karistuseesmärk on saavutatud, mistõttu ei ole süüdimõistetule ennetähtaegne vabanemine ka garanteeritud.

Distsiplinaarkaristuste osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu poolt märgituga, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks faktoriks on karistuse kandmise ajal õiguspärane käitumine. D.S on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, millest järeldub,

et D.S ei ole karistuse kandmise ajal käitunud õiguspäraselt. Ühtlasi seab nimetatud asjaolu kahtluse alla D.S suutlikkuse olla vabaduses seaduskuulekas.

Määruskaebustes esitatud seisukoha kohta, mille kohaselt on nii kriminaalhooldaja, vangla,

kaitsja ja prokurör toetanud D.S ennetähtaegset vabastamist, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.S ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ning D.S tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

D.S tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest.

Tiit Lõhmus Ago Kutsar

Mati Kartau