4-10-1953/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1953 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi

F.M-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili

Mihhailov`i 15.06.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,004911 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 Kaebuse esitaja F.M (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:

F.M-i kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

välijuht Vassili Mihhailov`i 15.06.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2330,10,004911

F.M-ile mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada F.M-i 22.05.2010.a toimepandud väärteo eest liiklusseaduse (LS) § 74 19 lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni ehk 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105160068. 4-10-1953

2(5) Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

15.06.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,004911 karistati F.M-i LS § 74 19 lg 2 alusel rahatrahviga 234 trahviühiku ulatuses, s.o 14 040 krooni ja liiklusseaduse LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Sabina Sidorenko koostanud 22.05.2010.a

väärteoprotokolli, mille kohaselt 22.05.2010.a kl 08:26 F.M Kreenholmi tn 24, Narva linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,54 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 76 p1 ja LS § 20 lg 3 p 2 nõudeid, pannes

sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419

lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja

otsuse kohaselt arvestab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel asjaoludega, et juhtimine

seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ületas lubatud alkoholipiirmäära, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga –

selline juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

F.M esitas eelnimetatud otsuse peale 25.06.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada rahatrahvi ja tühistada lisakaristuse, kuna oma tööülesannete täitmiseks kasutab

ta sõidukit. Kaebuse kohaselt kahetseb kaebuse esitaja juhtunut ja on valmis toimepandu eest

karistust kandma, kuid rahatrahv 14 040 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks

jätab teda tööta ning paneb raskesse olukorda tema perekonna, kuna tööülesanded nõuavad

vältimatult mootorsõiduki juhtimist. Kaebuse esitaja palub arvestada sellega, et tema ülalpidamisel on kaks last ning oma teenistuse eest saab ta miinimumpalka. Ta töötab xxx. Oma

teenistusega on ta abiks paljudele koguduseliikmetele ja inimestele, kes vajavad pidevalt tema

juuresolekut ja tuge, käivad tema juures pihil, toovad lapsi ristimisele ning osalevad muudes

usulistes toimingutes. Preestri tähtsamaks ülesandeks on Jumalateenistus ja suhtlemine

inimestega ning neile abi osutamine. Samuti töötab kaebuse esitaja Sillamäe

Rehabilitatsioonikeskuses, kus ta on abiks sõltuvushaigetele. Kuna märgitud juhtum oli tema

väärtegu, mida ta sügavalt kahetseb, siis palub vähendada rahatrahvi ja tühistada lisakaristus, kuna oma tööülesannete täitmiseks kasutab ta sõidukit.

Kohtuväline menetleja on enda vastuses päringule teatanud, et nad nõustuvad F.M-i

kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Samas paluvad nad jätta muutmata lisakaristuse, kuna F.M on käesoleva aasta mais juba kord karistatud sama teo eest.

Kohtuotsuse põhjendused

3(5) Kohus, tutvunud F.M-i

kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 15.06.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,004911 on põhjendatud osaliselt.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis F.M 22.05.2010.a kell 08:26 Ida-

Virumaal, Narvas, Kreenholmi tn 24 liikudes Kreenholmi tn 26 suunas mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,54 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,49 mg/l.

F.M väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 76 p 1 ja LS § 20 lg 3 p 2 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lõikele 3

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 2 juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres

on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised

või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

LS § 20 lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem

või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.

F.M-ilesinenud alkoholijoobe on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolliga (tl 14), mille kohaselt kasutati 22. mail 2010.a kell 08:28

indikaatorvahendit AlcoQuant nr A111247, mis oli kalibreeritud kuni 09.2010.a.

Indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0,52 mg/l ja kontrolli tulemus oli positiivne. Kontrollile

allutatud isik on andnud allkirja, et nõustub joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetrit kasutati 22. mail 2010.a kell 08:55. Kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0012. Tõendusliku alkomeetri lugem näitas 0,54 mg/l. Laiendmääramatus on 0,05 mg/l. Mõõtetulemuseks on 0,49 mg/l. Joobeseisundile allutatud isiku selgituste ja märkuste kohaselt on ta näiduga nõus. Nimetatud protokolli õigsust kinnitab ka

kasutatud tõendusliku alkomeetri lugemi näit (tl 13), mille kohaselt teostati kaks õnnestunud mõõtmist ning lõplikuks lugemiks oli 0,54 mg/l.

Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda tõendusliku indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri lugemi näidu õigsuses, loeb kohus tõendatuks F.M-i käitumises LS § 74 19 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kohus leiab, et F.M pani väärteo

toime kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitamise järel pidi ta vähemalt möönma joobeseisundi tekkimist ja mootorsõidukiga sõitma asudes teadma joobeseisundi võimalikkusest. LS § 7419 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud F.M-i karistamine LS § 74 19 lg 2 järgi.

4(5) LS § 7419 lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74

milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

F.M-ile määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

F.M-i on karistatud rahatrahviga 234 trahviühiku ulatuses, s.o 14 040 krooni. Kohus on

seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. F.M-i on karistatud sama kvalifikatsiooniga väärteo toimepanemise eest Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo

27.05.2010.a otsusega. Eelmise samalaadse väärteo pani ta toime 01.05.2010.a Käesolevas

väärteoasjas pani ta väärteo toime 22.05.2010.a, seega varem kui üks kuu eelmise väärteo

toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt ei ole kaebuse esitaja rohkem väärtegusid

toime pannud. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja süü suurust peaks karistuse

eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistma talle karistuse üle keskmise määra.

Arvestades aga seda, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, tuleb kohtu hinnangul karistada F.M-i karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühiku suuruse karistusega, mis on 9000 krooni ehk 576, 20 eurot.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse

eesmärkide saavutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on

kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning üldteada asjaoluna on

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine väärtegu, millega võivad kaasneda väga rasked tagajärjed kõigile liiklejatele. Lisakaristuse kohaldamist õigustab see, et kaebuse esitaja on rasked liiklusalased väärteod toime pannud alla 1 kuu pikkuse vahega.

LS § 7419

lg 3 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest

karistatud. Kuna Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.05.2010.a otsus, millega F.M-i

karistati LS § 7419

lg 2 alusel jõustus 14.06.2010.a ning käesolevas asjas tegi kohtuväline menetleja otsuse 15.06.2010.a, siis oli kohtuväline menetleja õigustatud kaaluma lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani. F.M-ilt on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võetud juhtimisõigus ära viieks kuuks.

Kohus arvestab seda, et varasemalt, s.o enne Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 27.05.2010.a

otsust, ei ole kaebuse esitajat kordagi karistatud väärteokorras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lisakaristuse pikkust tuleb vähendada mõistes kaebuse esitajale lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras, s.o kolmeks kuuks. Kohus leiab, et sellise pikkusega lisakaristuse kohaldamine on piisav hoidmaks ära kaebuse esitaja poolt samalaadsete raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemist.

Kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjus, et juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks jätab ta

tööta ning paneb raskesse olukorda tema perekonna, kuna tööülesanded nõuavad vältimatult mootorsõiduki juhtumist, ei ole selliseks põhjuseks, mis annaks aluse lisakaristuse tühistamiseks.

Ka Riigikohus on enda otsuses nr 3-1-1-26-10 asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda

5(5) sõidukit liikumispuude tõttu. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et väärteoasja materjalidest ei tulene,

et kaebuse esitajal oleks mootorsõiduki juhtimine vältimatult vajalik enda tööülesannete

täitmiseks. Kaebusele lisatud xxx 21.06.2010.a tõendi (tl 4) kohaselt töötab kaebuse esitaja

preestrina. Lisaks nimetatud töökohale töötab kaebuse esitaja ka SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses (tl 5). Tegemist on töökohtadega, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatult vajalik.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et F.M-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 15.06.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2330,10,004911 F.M `ile mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata

menetlusaluse isiku olukorda. F.M-i tuleb 22.05.2010.a toimepandud väärteo eest karistada LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ehk 575, 20 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Mari-Liis Avikson kohtunik