DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-108399/152-22-108399/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2023-01-13

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

2-22-108399 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-108399 Tsiviilasi AS-i PlusPlus Capital hagi M. S. vastu põhivõlgnevuse 470 euro, intressi 102,92 euro, viivise 72,17 euro, sissenõudekulu 20 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 888,34 eurot Menetlusosalised ja ne...

2-22-108399 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-108399 Tsiviilasi AS-i PlusPlus Capital hagi M. S. vastu põhivõlgnevuse 470 euro, intressi 102,92 euro, viivise 72,17 euro, sissenõudekulu 20 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 888,34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; e-post: xxx); Kostja: M. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx; e-post: xxx; telefon: xxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (Griff Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx) Asja läbivaatamine Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt M. S. hageja PlusPlus Capital AS kasuks 28.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud põhisumma võlgnevus 85,58 eurot ning intressid 180,03 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3. Jätta PlusPlus Capital AS-i menetluskulud 29,90% ulatuses M. S. kanda ja M. S. menetluskulud 70,10% ulatuses PlusPlus Capital AS-i kanda. 4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-22-108399 2

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. Hagiavaldusest nähtub, et Kostja ja Fresh Finance OÜ sõlmisid 15.04.2021 lepingu nr xxxxx, mille kohaselt võimaldas Fresh Finance OÜ kostjale arvelduskrediidi limiidi 500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediiti ja intressi tasuma 10. kuupäevaks.

Kostja rikkus lepingu p. 9.3 ning ei tasunud tagasimakseid alates 10.07.2021 osamaksest ning jättis tasumata intressi summas 102,92 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkeks intressimäär 47,50% aastas.

Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Fresh Finance OÜ lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Fresh Finance OÜ krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 13.12.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 470 eurot.

15.02.2022 loovutas Fresh Finance OÜ oma nõuded kostja vastu hagejale.

Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu punktile 9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe võlateatise 08.03.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot.

Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 47,50% aastas. Hageja nõuab viivist alates 14.12.2021 kuni 11.04.2022 summas 72,17 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 47,50% aastas põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 470 €, intressid 102,92 €, viivised 72,17 €, sissenõudekulud 20 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis

2-22-108399 3

põhinõudelt 470 € alates 12.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja on lisanud hagiavalduse juurde esialgse võlausaldaja selgituse, miks kostja allkiri on digikonteineris kuvatud puudustega.

Kui vaadelda poolte vahel sõlmitud lepingu digikonteinerit, siis seal nähtub kostja allkiri, samuti on võimalik avada kostja allkirja sertifikaadid. Seega oli kostjal tahe allkirjastada lepingut, et tema poolt PIN 2 allkiri lepingule tekkis - see, et allkiri või allkirjastatud fail oli vigane, ei mineta kostja tahet. Samuti nähtub, et kostja poolt sõlmitud lepingu krediidisumma oli 500 eurot ja hetkel on hageja põhisumma kostja vastu 470 eurot, mis näitab, et kostja võttis krediidisumma kasutusse ning on lepingut teenindanud.

Digikonteineris sisalduv kostja mittekehtivallkiri võimaldab identifitseerida PIN 2 sisestanud allakirjutanu isikut. Kõige olulisemaks elektroonilise allkirja andmisel on allkirja seostamise võimalus lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga.

Esialgne võlausaldaja on edastanud kostjale 15.04.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemisest, juhul kui kostja ei täida lepingust tulenevate kohustuste täitmist hiljemalt 13.12.2021. Seega on andnud hageja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning läbirääkimisteks kohustuse täitmisele. Kostja hageja meeldetuletuskirjale ei reageerinud ning 13.12.2021 on esialgne võlausaldaja lugenud lepingu ülesöelduks. Hoiatus on kostjale saadetud lihtpostiga ja e-kirjaga, kostja poolt lepingus avaldatud aadressitele. Kostja ei ole informeerinud krediitori, et tema lepingus näidatud andmed oleks muutunud.

10.

Krediidikulukuse arvestuskäik ei puutu kuidagi haginõudesse, vaid krediidikulukus näitab, millises ulatuse kostja peab laenuandjale kohustust täitma lisaks kasutusse võetud krediidisummale.

11.

Intress on arvutatud õigesti, sest kostja poolt laenu teenindamisel olid intressid tasutud kuni 01.07.2021. Lepingu punkti 6.2.3. kohaselt on intressi arvestamise kuupäevaks alates kliendile krediidilimiidi väljamaksmise kuupäevast (sealhulgas) ning intressi arvestuse lõppkuupäevaks loetakse krediidi tagastamise tähtpäev (sealhulgas).

12.

Hageja viivise arvestus ning viivise määr on õige ning seaduspärane. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).

13.

Fresh Finance OÜ selgituse järgi kontrolliti kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete aluse ning sellest nähtus, et kostja oli võimeline tasuma igakuised osamakseid summas. Seetõttu Fresh Finance OÜ enne lepingu sõlmimist põhjalikult kontorillis kostja krediidivõimekust ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Esialgne võlausaldaja ei ole krediiti väljastades rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui kostja esitas kreeditorile ebaõigeid andmeid, ei saa kreeditorile ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kreeditor ei saa eeldada, et temale

2-22-108399 4

esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt.

Kostja esitatud andmeid kontrolliti Creditinfo maksehäireregistrist, samuti kontrolliti kostja Pensionikeskuse andmeid ning need ei välistanud kostjale krediidi väljastamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.

Lepingu lisana on digikonteineris kostja poolt kreeditorile esitatud laenutaotlus, milles kostja on märkinud enda sissetulekuks 1100 eurot ning kohustustena igakuiselt kuumaksetena: laenud 100 eurot. Kostja on esitanud kreeditorile teadlikult valeandmeid enda krediidikohustuste kohta. Kostja ei avaldanud laenutaotlust esitades kreeditorile nimetatud lepingute andmeid ning seetõttu ei saanud kreeditor neid ka laenu väljastamisel arvesse võtta, sest tegemist on pangasaladusega kaetud andmetega.

Hageja esitas kostja varasema ESTO AS arvelduskrediidilepingu ja Bigbank lepingu maksegraafiku, mis kirjeldab selgelt, et kostja tahtlikult eksitas kreeditori ning ei esitanud andmeid enda tegelike laenukohustuste kohta.

14.

Hageja esitas alternatiivnõude sissenõutavaks muutunud kohustuse väljanõudmiseks, kui kohus asub seisukohale, et Fresh Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping ei ole üles öeldud kehtivalt.

Kostja kohustus tasuma lepingu kohaselt kreeditorile minimaalselt igakuist kasutusse võetud krediidi tagasimakset 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intress ja muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud. Tagasimaksed pidid toimuma iga kuu 10. kuupäeval.

Kostja ei tasunud krediidi põhiosa alates 10.07.2021. Kostjal tasumata põhiosamakseid + intressimakseid kokku on 362,32 eurot (122,2 eurot + 240,12 eurot). Lisaks on kostjal tagastamata hagejale sissenõutavaks mittemuutunud põhisumma 347,80 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 15. Kostja märgib, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et krediidilimiidi leping nr xxxxx ei olnud sõlmitud. Lepingul olev kostja allkiri ei ole kehtiv, mistõttu ei saa väita, et leping on sõlmitud.

16.

Leping nr xxxxx ei ole kehtivalt üles öeldud, kui kohus leiab, et leping on sõlmitud. Kostja ei saanud laenulepingu ülesütlemisavaldust kätte.

2-22-108399 5

17.

Kostja vaidles põhinõudele vastu. Viimane tasumine toimus 18.07.2021 summas 81 eurot. Seega kostja ei saa nõustada hagejaga ja on ilmselge, et hageja põhiosa ja viivise arvestused ei vasta tõele. Juhu, kui kostja kasutas laenulimiiti summas 470 eurot ning tagastas sellest 81 eurot, siis tagastamata summa on 389 eurot, mitte 470 eurot.

18.

Hagis ei ole esitatud hageja poolt arvestatud krediidikulukuse määra arvustuskäiku.

19.

Kostja palus jätta sissenõudmiskulude hüvitamise nõude selle tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Pole arusaadav, millal ja millised kirjad olid nad kostjale saatnud ja millisel viisil kostja need kätte sai.

20.

Kostja ei tunnista intressi nõuet ning vaidles intressi arvestusele vastu. Kostja ei nõustu hagejaga, et pidi tegema tagasimakseid järgmise kuu 1. kuupäevaks. Krediidilimiidi lepingu alusel pidi kostja tagasimakseid tegema iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja esitas arvestuse alates 01.07.2021, seega on ilmselge, et hageja arvestus ei ole õige.

21.

Kostja ei tunnistanud viivise nõuet ja vaidles viivisemäärale vastu. Hagejal on õigus nõuda viivist üksnes seadusjärgses määras, kuna lepinguline viivisemäära kokkulepe on tühine tüüptingimus.

22.

Kostja leidis, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku olukorda, ning poleks tohtinud talle laenu anda. Kostja tasaarvestas oma lepingust tekkinud kohustused ja muud lepinguga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu.

Laenuandja on käitunud laenulepingu sõlmimisel vastutustundetult. Kui laenuandja oleks täitnud laenuandja kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks ta kostjaga laenulepingut sõlminud ja kostja ei oleks laenu saanud. Kostjal puudusid laenuvõtmise ajal piisavad vahendid, mille arvelt ta saaks laenukohustusi täita. Laenuandja ei ole laenu väljastamisel hinnanud erapooletult, kas laenust võib kostjale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms näol).

Hagis esitatud hageja nõue on ebaselge, seega ei ole kostjal võimalik esitada oma kahju suurust enne kui eelnimetatud asjaolud on selged.

Kostja peab põhisummat ületavat nõudeosa oma kahjuks ning see summa tuleb tasaarveldada lepingust tekkinud kohustustega. Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma lisaks saadud laenusummale. Sellist nõuet ei oleks tekkinud, kui laenuandja ei oleks vastutustundetult kostjale laenu väljastanud.

Kostja, omamata juriidilisi teadmisi oli sunnitud võtma endale esindaja juristi näol ning selle tulemusena tekkisid kostjal esinduskulud. Ka need kulud on kostja kahju, mida kostja käesolevaga soovib hageja nõudega tasaarveldada.

2-22-108399 6

23.

Kostja palus vähendada viivist, kui kohus ei pea võimalikuks lugeda kostja kahjuhüvitamise nõuet ja hageja võlanõuet tasaarveldatuks.

Ka seaduslikus määras arvestatud viivise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest.

Hageja on paremini varaliselt ja rahaliselt kindlustatud. Kostjal on raske varaline olukord. Kostjal on võlgnevusi teiste võlausaldajate ees. Viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja majanduslik seis on väga raske. Kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja on sattunud võetud laenude ja krediitide tagasimaksetega hätta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 24. Käesoleva asja hind on 888,34 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

25.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

26.

TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

27.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 470 €, intressid 102,92 €, viivised 72,17 €, sissenõudekulud 20 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 470 € alates 12.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

28.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) leping pole allkirjastatud; (ii) leping pole kehtivalt üles öeldud; (iii) rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi, mistõttu on leping tühine; (iv) hagis ei ole esitatud krediidikulukuse määra arvustuskäiku; (v) põhinõude arvestus on väär, kuna hageja on teinud veel ühe hagis märkimata makse; (vi) intressiarvestus on väär, maksekuupäev oli 10. kuupäev, mitte 1. kuupäev; (vii) viivisemäär on liiga suur ja seetõttu tühine; (viii) viivist tuleb vähendada.

29.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

2-22-108399 7

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

30.

Kostja leiab, et leping pole allkirjastatud. Laenuleping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja on laenulepingu digitaalselt allkirjastanud 15.04.2021 kell 19.53 TsÜS § 80 lg 3 sätestatud nõuete kohaselt, kostja on krediidisumma kasutusse võtnud ning lepingut teenindanud. Allkirja tehniline kehtetus ei tähenda, et kostja poleks oma tahet lepingu sõlmimiseks väljendanud. Seega on leping kehtivalt sõlmitud.

31.

Kostja leiab, et leping pole kehtivalt üles öeldud. Kohus nõustub. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (mh ülesütlemisavalduse kätte toimetamine teisele poolele). Laenulepingu nõuetekohast ülesütlemist peab tõendama hageja. Hageja on koostanud kostjale hoiatuse lepingu ülesütlemisest (dtl 49), juhul kui kostja ei täida lepingust tulenevate kohustuste täitmist hiljemalt 13.12.2021. Hageja on märkinud, et hoiatus on kostjale saadetud lihtpostiga ja e- kirjaga, kostja poolt lepingus avaldatud aadressidele. Kohus leiab, et iseenesest oli kostjal õigus hagejale nimetatud kontaktidel ja viisidel avaldusi edastada, kuid hageja ei ole seda teinud. Seega leiab kohus, et lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata. Leping ei lõppenud viidatud ülesütlemisavalduse tulemusel.

32.

Kostja on väitnud ka, et hageja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta, millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

2-22-108399 8

andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Lepingust nähtuvalt on kostja algsele võlausaldajale avaldanud, et tema igakuine sissetulek töötasu näol on 1100 eurot ning et tema igakuised krediidimaksed moodustavad 100 eurot. Kostja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud, et lepinguga võetav kohustus vastab tema finantsolukorrale ning et tema poolt algsele võlausaldajale esitatud andmed ja dokumendid on tõesed ja terviklikud. Hageja on küll väitnud, et kostja krediidivõimet on kontrollitud registritest, kuid selle kohta tõendeid esitatud ei ole, kuigi selle vajadust on kohus korraldavas määruses selgitanud. Kostja on küll väitnud, et tal olid lepingu sõlmimise ajal maksehäired, kuid vastavat tõendid esitatud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt ei ole algne võlausaldaja piisavalt kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kostja on seevastu käesolevas menetluses sisuliselt kinnitanud hageja väidet, et kostja on algsele võlausaldajale oma krediidivõime kohta esitanud valeandmeid ning mittetäielikku informatsiooni. Seega ei kohalda kohus VÕS § 4034 lg 7 sätestatut ning on seisukohal, et algse võlausaldaja eksimus/hooletus vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmisel ei too siiski kaasa üksnes põhiosa ja intressi maksmise kohustust ja sellest johtuvalt muude tasude äralangemist. Algne võlausaldaja on selgitanud välja info hageja sissetuleku ja kohustuste kohta, kuid ei kogunud andmeid vastavatest kogudest. Siiski ei oma see nõude puhul tähtsust, kuna kohus ei saa käesoleval juhul premeerida tõese info avaldamise kohustuse rikkumist kostja vabastamisega tehingust tulenevate tasude maksmisest vabastamisega.

Samuti ei ole kostja esile toonud, milline on tema väidetav tasaarvestav kahjunõue, kuigi kohus on selle vajadusele korraldavas määruses viidanud.

Seega on leping kehtiv terves ulatuses.

33.

Kostja on märkinud, et hagis ei ole esitatud krediidikulukuse määra arvustuskäiku. Kohtu hinnangul viidatud vastuväide asjakohatu ega väära hageja nõuet. Seega jätab kohus selle tähelepanuta.

34.

Kuivõrd leping on kehtiv, ei ole võimalik rahuldada hageja primaarnõuet. Hageja on märkinud, et juhul kui maakohus asub seisukohale, et Fresh Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping ei ole üles öeldud kehtivalt, siis esitab hageja alternatiivnõude sissenõutavaks muutunud kohustuse väljanõudmiseks. Kostja kohustus tasuma lepingu kohaselt kreeditorile minimaalselt igakuist kasutusse võetud krediidi tagasimakset 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud Intress ja muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud. Tagasimaksed pidid iga kuu 10. kuupäeval.

Kostja märgib, et põhinõude arvestus on väär, kuna hageja on 18.07.2021 teinud tagasimakse summas 81 eurot (dtl 86). Hageja on märkinud, et kostja ei ole tasunud tagasimakseid alates 10.07.2021 osamaksest. Samas on eeltoodu vastuolus hageja esitatud tõendiga (dtl 148 – nö laenukaart), kust nähtub, et hageja tõepoolest vastava makse on teinud. Nimetatud makse tuleb kohustusest maha arvestada.

2-22-108399 9

Tagastamata põhiosa ja intresside arvestus on järgmine: Põhiosa: 389 / 50 = 7,78 € kuus põhiosa katteks Alates tasumata osamaksest 10.08.2021 kuni 10.07.2022 = 11 osamakset * põhiosamakseid 7,78 € kuus = 85,58 € Intressid: 389 * 0,13% päevas = 0,51 € päevas Intressi arvutus 10.08.2021 kuni 28.07.2022 = 353 päeva * 0,51 € päevas = 180,03 €

Seega kuna kostjaga ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud, siis on hagejal muutunud kostja suhtes 28.07.2022 seisuga sissenõutavaks põhisumma võlgnevus 85,58 € ning intressid summas 180,03 € ja kokku võlgneb kostja hagejale 265,61 €. 28.07.2022 seisuga sissenõutavaks mittemuutunud põhisummat kohus välja ei mõista, kuivõrd hageja ei ole ega oleks ka saanud vastavaid asjaolusid esile tuua.

35.

VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja krediidisummat ettenähtud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28.07.2022 seisuga sissenõutavaks põhisumma võlgnevus 85,58 € ning intressid summas 180,03 €.

36.

Alternatiivse nõude puhul ei ole hageja viivise väljamõistmist taotlenud, mistõttu kohus seda ei analüüsi.

37.

Kohus nõustub kostjaga, et sissenõudmiskulu tekkimine on tõendamata. Hageja on esitanud küll väljaprinditud võlateated, kuid puuduvad kirjeldus ja tõendid, mil viisil ja kuhu need on edastatud. Selles osas jääb hageja nõue rahuldamata.

38.

Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud põhisumma võlgnevuse 85,58 eurot ning intressid summas 180,03 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

39.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 40. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-22-108399 10

Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt (888,34 vs 265,61, s.o 29,90% ulatuses), mistõttu leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 29,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 70,10% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 41. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

42.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik