2-22-10621/16 · 2-22-10621/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10621 Tsiviilasi D P hagi T P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja: D P, , seaduslik esindaja J J, , lepinguline esindaja Nastasja Babets Kostja: T P, , lepinguline esindaja Liivi Tuus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja D P seadusliku esindaja J J ja kostja T P vahel sõlmitud kompromiss järgnevas:

1.1. T P kohustub tasuma elatist lapse D P ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2023 igakuises summas 225,64 eurot (209,20 eurot baassumma + 3% Eesti vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasuda kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX Jaanuari 2023 elatise tasub kostja hiljemalt 31. jaanuaril 2023, sealt edasi tasutakse elatist iga kuu 15. kuupäevaks.

1.2. Tagasiulatuva elatise perioodi eest 20. juulist 2020 kuni 1. jaanuarini 2023 summas 2100 eurot tasub T P 28 kuu jooksul igakuise maksega 75 eurot kuus alates 15. veebruarist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.

1.3. Elatis makstakse iga kuu 15. kuupäevaks lapse ema J Ji arveldusarvele

1.4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-10621.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 64 lg 2, § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2

1. Pärnu Maakohtu menetluses on D P hagi T P vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja J J ja kostja T P otsustasid 13. jaanuaril 2022 toimunud kohtuistungil lahendada vaidluse kokkuleppel. Istungil arutati läbi kompromissi tingimused ning pooled esitasid kohtule kinnitamiseks hageja seadusliku esindaja ja kostja allkirjastatud kompromissi järgnevas:

1.1. T P kohustub tasuma elatist lapse D P ülalpidamiseks alates 01. jaanuarist 2023 igakuises summas 225,64 eurot (209,20 eurot baassumma + 3% Eesti vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasuda kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXXXXX. Jaanuari 2023 elatise tasub kostja hiljemalt 31. jaanuaril 2023, sealt edasi tasutakse elatist iga kuu 15. kuupäevaks. 1.2. Tagasiulatuva elatise perioodi eest 20. juulist 2020 kuni 01. jaanuarini 2023 summas 2100 eurot tasub T P 28 kuu jooksul igakuise maksega 75 eurot kuus alates 15. veebruarist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. 1.3. Elatis makstakse iga kuu 15. kuupäevaks lapse ema J Ji arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX 1.4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5. Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-22-10621 elatise nõudes. 1.6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.7. Pooled kinnitavad, et nad ei soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaevata ja loobuvad edasikaebe õigusest.

2. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asjas menetlus lõpetada (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

3. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

3

4. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu pole kohtul vajadust menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

5. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määrus- kaebuse. Praegusel juhul on pooled TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, seega ei ole käesolev määrus kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik