2-21-6335/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.jaanuaril 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-6335

Kohtuasi

S. S. hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti kaudu hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 497,83 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: S. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

Kostja: Eesti Vabariik Terviseameti kaudu (registrikood

70008799, asukoht Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kohtuistungi aeg

14. märts 2022

Resolutsioon

1. Rahuldada S. S. hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti

kaudu hüvitise väljamõistmiseks osaliselt

2. Välja mõista Eesti Vabariigilt Terviseameti kaudu S. S.

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis brutosummas

3894,46 eurot

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. S. S. (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 19.01.2021 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK)

Eesti Vabariigi vastu Terviseameti (edaspidi ka kostja ja/või tööandja või EV) kaudu esitatud

avalduses tuvastada töölepingu erakorralise TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.12.2020, mõista välja tööandjalt hüvitis TLS § 109 lg 1

alusel brutosummas 11 683,28 eurot ja alternatiivselt, kui töövaidluskomisjon leiab, et töölepingu

ülesütlemine on kehtiv, siis välja mõista tööandjalt TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest

vähem etteteatatud aja eest hüvitise brutosummas 3894,46 eurot. TVK rahuldas 23.03.2021 otsuses

töövaidlusavalduse osaliselt, tuvastas hagejaga 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr XXX

ülesütlemise tühisuse, lõpetas 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr XXX TLS § 107 lg 2 alusel

23.01.2021 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas

185,45 eurot. Hageja palus kohtule esitatud hagis läbi vaadata töövaidlusasjas nr XXX esitatud

töövaidlusavaldus osas, millega TVK jättis 23.03.2021 otsusega rahuldamata hageja TLS § 109 lg-

s 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisusest tuleneva hüvitisnõude summas 11 497,83 eurot.

Kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise

tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.01.2021 ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 185,45 eurot. Järelikult on TVK otsus

antud nõuete osas jõustunud.

Hageja nõue

2. Hageja palus kohtule esitatud hagis tühistada töövaidluskomisjoni 23.03.2021 otsus

töövaidlusasjas nr XXX osas, millega jäeti rahuldamata hageja hüvitise nõue 11 497,83 euro

ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis kogu taotletud summas

11 683,28 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja nii TVK-s kui ka kohtumenetluses kantud

menetluskulud ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus võttis 25.05.2021

kohtumäärusega menetlusse hageja nõude, milles hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks TLS §

109 lg 1 alusel välja hüvitise 11 497,83 eurot ning keeldus hageja hüvitise nõude 185,45 euro

menetlusse võtmisest.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

3. Töösuhte pooled sõlmisid 2018.a veebruaris tähtajatu töölepingu nr XXX, mille alusel töötas

hageja Terviseametis kommunikatsiooni XXX. Hageja sai 28.12.2020 kätte 23.12.2020 töölepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse, milles tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

usalduse kaotuse tõttu. Ülesütlemise avalduse kohaselt tõi töölepingu erakorralise ülesütlemise

kaasa hageja esinemine anonüümselt 14.12.2020 eetris olnud telesaates XXX, kus hageja esitas

väidetavalt tööandja ja tema tegevuse kohta halvustavaid valeandmeid. Lisaks põhjendas tööandja

töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja avaldas väidetavalt 21.12.2020 saates „XXX“

valeandmeid tööandja vastutusel oleva vaktsineerimise, süstlahanke ja tervishoiu valdkonna kriisi

lahendamise planeerimise kohta ning sedastati, et tema tegevusega rikuti usaldusväärne koostöö eri

tasemete avaliku informatsiooni vahendavate osapoolte vahel. Seega ohustasid töötaja avaldused

tööandja kommunikatsioonijuhina avalikku julgeolekut ja suurendasid riski rahvatervisele.

Ülesütlemisavalduse järgi oli hageja viimaseks tööpäevaks 23.12.2020, seega öeldi tööleping üles

TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegasid järgimata ja eelneva hoiatamiseta. Hageja ei

nõustu avalduses tooduga ja on seisukohal, et ta ei ole lojaalsuskohustust tööandja ees rikkunud,

kuna hageja ei ole esitanud 14.12.2020 ja 21.12.2020 eetris olnud saadetes halvustava sisuga

väiteid tööandja suhtes, väljaütlemised puudutasid tervishoiupoliitikat kujundavaks asutuseks

olevat Sotsiaalministeeriumit ja selle panust ning tegevust seoses eesseisvate üleriigiliste COVID-

19 vaktsineerimistega, eelkõige vaktsineerimisplaani koostamist. Väide, et hageja

lojaalsuskohustus laienes ka Sotsiaalministeeriumile ei ole tõene, kuna hageja tööandjaks

töölepingu seaduse tähenduses on Terviseamet sõltumata selle õigussubjektsusest. Avaldaja

kohustus täitma töölepingust ja TLS-ist tulenevaid kohustusi Terviseameti ees, seega ei saa

Sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta hinnangu andmist lugeda tööandja suhtes lojaalsuskohustuse

rikkumiseks. Hageja kriitika puudutas teatud sotsiaalministeeriumi ametnikke, kes pole tööga

hakkama saanud, kriitika kandis avalikkuse ja rahva teenimise eesmärki ja tänaseks on selge, et

kriitika oli põhjendatud ja ametkonnad on nii pandeemia ohjamises kui ka vaktsineerimisprojektis

läbi kukkunud. Hageja ei ole esitanud väidet, mis looks mulje justkui vaktsineerimisplaani

koostamine ja ettevalmistuste juhtimine oleks Terviseameti ülesandeks ja kriitika avaldamist ei saa

käsitleda hagejapoolse rikkumisena. Hageja ei ole lojaalsuskohustust rikkunud ka siis, kui möönda,

et valitsemisasutuste töötajad kohustuvad töölepingust ja TLS-ist tulenevate kohustuste täitmisel

järgima ka riigi huve laiemalt, sest asjaolude avaldamisel oli hageja lojaalne nii riigile üldiselt

(ennekõike rahvale) kui ka Terviseametile. Hageja töötamine Terviseameti kui

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalaga seotud asutuses ei saanud keelata ega piirata hageja õigust

avaldada kriitikat Sotsiaalministeeriumi aadressil, eeskätt olulises ühiskondliku debati küsimuses,

milleks on COVID-19 kriisi lahendamine, sh vaktsineerimine. Seega ei saa Sotsiaalministeeriumi

tegevuse kohta hinnangu andmist lugeda tööandja suhtes lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Hageja

ei ole esitanud Terviseameti ega muu valitsemisasutuse tegevuse kohta valeandmeid.

Vaktsineerimisplaani ei olnud ei 11.12.2020 intervjuu andmise ega selle 14.12.2020 eetrisse

mineku päeval olemas. COVID-19 vaktsineerimise plaan kinnitati valitsuse poolt alles 15.12.2020.

Hageja ei ole esitanud andmeid, mille eesmärgiks on takistada vaktsineerimise ettevalmistamise

protsessi. Hagejal on töölepingu ülesütlemisest tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju.

Hageja suunal tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised on loonud temast põhjendamatu

kuvandi kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast. Ühtlasi on kõrgete riigiametnike poolt hageja

suunal meedias tehtud väljaütlemised põhjustanud nii hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid

hingelisi üleelamisi ning stressi tuleviku osas. Hageja kohta meedias loodud kuvand raskendab

hagejal töö leidmist ka tulevikus.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et käesolevas

tsiviilasjas on kohtumenetluse pooleks Eesti Vabariik ja Terviseameti kaudu EV esindamine ei

muuda Terviseametit iseseisvaks menetlusosaliseks. Hageja kui kommunikatsioonijuhi ametikoha

eesmärgiks oli Terviseameti tegevuse toetamine läbi strateegilise kommunikatsiooni planeerimise

ja elluviimise. Hageja lojaalsuskohustus laienes tööandja tegutsemisalale laias tähenduses, sh

ministeeriumile, mille valitsemisalas Terviseamet tegutseb. COVID-19 vastu vaktsineerimisega

seonduv kuulub Terviseameti tegevusvaldkonda. Ametijuhendi p 3.4 näeb ette, et

kommunikatsioonijuht peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui väljaspool teenistust,

sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse

mainet. Hageja rikkus seda kohustust, kahjustas EV ja Terviseameti mainet ning põhjustas

usalduse kaotuse anonüümsena 14.12.2020 telesaates “XXX” ja kommunikatsioonijuhina

21.12.2020 saates “XXX” esinedes, kuna ta avaldas EV ja teda esindava Terviseameti kohta

halvustavaid valeandmeid ja talle oli 14.12.2020 selgitatud, et selline käitumine ei ole tööandja

jaoks aktsepteeritav. 21.12.2020 saates esines hageja Terviseameti kommunikatsioonijuhina, mis ei

sobi kokku ameti eetika- ja mainekujunduse põhimõtete ega eesmärkidega. Hageja esitas otseseid

etteheiteid kogu Eesti tervishoiusüsteemi kohta, millega seadis kahtluse alla Eesti

tervishoiusüsteemi hulka kuuluva Terviseameti usaldusväärsuse ja võimekuse tagada COVID-19

suhtes vaktsineerimist Eesti ühiskonnale. Hageja tööülesannete hulka kuulus olukordade

lahendamine, kus esitatakse riigi tervishoiukorralduse ja Terviseameti seisukohtadega vastuolus

olevaid avaldusi ning oma töökohustustest tulenevalt pidi ta need ümber lükkama. Hageja asus

kriisi rahustamise ja Terviseameti tööd toetavate sõnumite edastamise asemel korduvalt enda

töökohustustele selgelt vastu olevale positsioonile ja kriisis umbusu ja ärevuse õhutamisele.

Terviseameti usaldusväärsust kahjustavad on väited selle kohta, et amet ei ole võimeline tagama

kesklaos vaktsiini ja vaktsineerimiseks vajalike vahendite olemasolu, korraldama vaktsiini

transporti ja seetõttu ei ole võimalik vaktsineerimine ega ühiskonnas piirangute lõpetamine, ei ole

plaani, kuidas logistikat tagada, vaktsineerimise plaani COVID-19 vastu ei ole, meie ühiskond jääb

endiselt kõikvõimalike piirangute küüsi, meie plaaniline ravi on seetõttu häiritud, meie

haridussüsteemi toimine on häiritud. Avaldustega telesaadetes soovis hageja kommunikatsiooniga

tegevuse toetamise asemel osaleda poliitika kujundamises, mis ei kuulu

kommunikatsioonispetsialisti töökohustuste hulka. Hagejal puuduvad eriteadmised, et olla

isiklikult mõne Terviseameti tegevusvaldkonna sisuliseks eksperdiks. Hageja on rikkunud kõiki

eetikakoodeksis osundatud heas usus käituva kommunikatsioonijuhi tegevusprintsiipe. COVID-19

vaktsineerimise kava osas avaldatud seisukohad olid hageja isiklikud ja halvustavad hinnangud

kava koostamise ajale ja sisule. Väide, et COVID-19 vastase vaktsineerimise kava puudus, oli

otsene vale nii 14.12.2020 kui 21.12.2020. Hagejaga töölepingu lõpetamine oli kooskõlas tema

rikkumise asjaolude, rikkumise raskusega ning selle tagajärgedega tööandja jaoks. TVK otsuses

väljamõistetud hüvitis vastab töötaja rikkumise raskele määrale, sellest suurema hüvitise

väljamõistmist põhjendada saavaid asjaolusid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Hüvitise

suuruse üle otsustamisel ei oma tähtsust hageja enda initsiatiivil tekkinud meediakajastuse mõju

hagejale. Kui see mõju (nt kostja vastused meediaväljaannete päringutele) on olnud hagejale

ebamugav, on see kahju hageja enda tekitatud ja selline kahju ei saa põhjendada minimaalsest

võimalikust suurema hüvitise väljamõistmist. Hageja enda sage soov kajastada isiklikult ja volitada

oma esindajat kajastama meedias kõiki töövaidlusega seotud aspekte (sh kaasunud

andmekaitsevaidlust ja kuriteokaebust) enne õigusvaidluste lõppemist ei saa mõjutada kostjalt välja

mõistetava hüvitise suurust. Kostja oli tööandja vara omastamise kahtluse korral õigustatud ja

kohustatud kuriteokaebuse esitamiseks, prokuratuuri seisukoht hageja käitumise kohta tööandja

vara kinnipidamisel pärast töölepingu lõpetamist oli vajalik. Oma seadusega tagatud õiguse

realiseerimine ei saa olla karistatav ega mõjutada töövaidluses nõutava hüvitise suurust, üksnes

süüteomenetluse alustamata jätmise fakt ei muuda kuriteokaebust ilmselgelt põhjendamatuks.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni

otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30

kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 3 kohaselt kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada

kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad

nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § 59 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse

osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kuna kostja ei vaidlustanud

TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 185,45 eurot, siis on

TVK otsus antud nõuete osas jõustunud ja kohus neid nõudeid uuesti ei lahenda. Ka ei vaata kohus

läbi TVK otsust, vaid TvLS § 58 lg 1 alusel sama töövaidlusasja vaidlustatud osas. Järelikult on

vaidlus TVK otsuse üle ainetu ja kohus jätab nii sellekohased asjaolud, vastuväited kui ka tõendid

tähelepanuta. Kohus saab töölepingu erakorralise ülesütlemise ja selle tühisuse asjaolusid arvestada

siiski jõustumata töövaidluse s.o töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest täiendava 11 497,83

euro ulatuses hüvitise väljamõistmise nõude osas.

6. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 2-20-16369 5.06.2022 tehtud lahendi p-s 15

märkinud järgmist: „Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja

töötajale TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

TLS § 109 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et

TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue,

mille puhul kohalduvad TLS § 1 lg 3 alusel ka võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätted, st mh

VÕS §-d 127, 128, 134 ning 139 ja 140. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis

erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju

(saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud

mittevaraline kahju. Samuti on kolleegium selgitanud, et töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1

kohaldamisel mõistma otsuse resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid põhjendama

selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas (vt Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.3 ja 32.4).“. Seega tuleb TLS § 109 lg 2 teisest lausest

tulenevalt arvesse võtta hüvitise suuruse määramisel ja väljamõistmisel lisaks töölepingu

erakorralise ülesütlemisega seotud asjaoludele ja poolte käitumisele töölepingu ülesütlemise ajal ja

pärast seda ka töölepingu erakorralise ülesütlemisi tagajärgi töötajale ehk kas on tekkinud varalist

ja/või mittevaralist kahju.

7. TsMS § 201 lg 1 järgi on tsiviilmenetlusõiguste omamise ja tsiviilmenetluskohustuste kandmise

võime tsiviilkohtumenetlusõigusvõimelisel isikul ja lg 2 esimese lause kohaselt on

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 7, 24 ja 26 kohaselt on õigusvõime füüsilisel või

juriidilisel isikul, kusjuures juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ning juriidiline

isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 2 järgi on avalik-õiguslik juriidiline isik

riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle

juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Terviseamet ei ole avalikes huvides seadusega loodud

juriidiliseks isikuks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1057 lg 8 kohaselt kõikides

õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon või

Kemikaalide Teabekeskus, loetakse alates 2010. aasta 1.jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks

Terviseamet. Hageja on esitanud hagi Terviseameti vastu, kuid eelnevast tulenevalt tuleb kostjaks

pidada Eesti Vabariiki Terviseameti kaudu.

8. 23.12.2020 ülesütlemisavaldusest nr 2.1-6/940-1 nähtuvalt oli hagejaga 22.02.2018 sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5, mille järgi tööandja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime

varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Ülesütlemisavalduse põhjenduste järgi oli usalduse kaotus seotud 14.12.2020 töötaja esinemisega

anonüümselt telesaates „XXX“, kus avaldati Terviseametit ja tema tegevust halvustavaid

valeandmeid, et pärast saadet 15.12.2020 vestles peadirektor Ü. L. töötajaga seletades, et sellisel

tegevusel on tagajärjed ning lepiti kokku, et töötaja jääb puhkusele; et 21.12.2020 esines töötaja

oma nime all saates „XXX“ ja avaldas taas valeandmeid Terviseameti vastutusel oleva

vaktsineerimise, süstlahanke ja tervishoiu valdkonna kriisi lahendamise planeerimise kohta; et

töötaja esines saates Terviseameti kommunikatsioonijuhina avaldades Terviseameti kohta

valeandmeid ja tekitas ühiskonnas ebakindlust, mis ei sobi see kokku ameti eetika- ja

mainekujunduse põhimõtete ega eesmärkidega; et töötaja ei või esitada Terviseameti

kommunikatsioonijuhina eraisiku seisukohavõtte ilma peadirektorit teavitamata; et avaldusega seati

kahtluse alla Terviseameti usaldusväärsus ning võimekus viia läbi COVID-19 suhtes vaktsineerimist

tervele Eesti ühiskonnale; et teavitamise ajastus oli ebasobiv, kuna tellitud vaktsiin on uudne, sellega

on seotud palju ebaselgust ning ühiskonnas on suur hulk kõhklejaid; et kommunikatsioonijuhina oli

töötaja sellest vastutusest teadlik; et avaldades andmeid, mis tekitavad kõhklusi ja umbusaldust

Terviseameti vastu takistatakse vaktsineerimise ettevalmistamise protsessi tõhusat läbiviimist ja

nakkushaiguse kiiret tõrjumist; et töötaja tegevusega rikuti usaldusväärne koostöö eri tasemete

avaliku informatsiooni vahendavate osapoolte vahel ja tema avaldused ohustasid avalikku

julgeolekut ja suurendasid riski rahvatervisele; et pärast avalduste tegemist ei ole töötajal enam

võimalik jätkata kommunikatsioonijuhi ülesannete täitmist, sest tema saadetes „XXX“ ja „XXX“

avaldatud seisukohad on oluliselt vastuolus Terviseameti ametlike seisukohtadega ja töötaja ei saa

edaspidi Terviseameti nimel usaldusväärselt esineda. Tööleping lõpetati 23.12.2020 ja töötajat

kohustati andma üle kõik juurdepääsuvahendid (võtmed, kaardid, paroolid, kasutajatunnused jms),

riigivara ning meedia- ja sotsiaalmeedia kontode halduri õigused Terviseameti personalijuhile

esimesel võimalusel.

9. Hagejaga sõlmitud töölepingust nähtuvalt oli tema töö sisu kirjeldatud ametijuhendis. Terviseameti

2018.a kinnitatud kommunikatsioonijuhi ametijuhendi p-dest 1.9, 3.4 ja 3.6 nähtub, et

kommunikatsioonijuhi ametikoha eesmärgiks on Terviseameti tegevuse toetamine läbi strateegilise

kommunikatsiooni planeerimise ja elluviimise, ta peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui

väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või

kahjustaks ametiasutuse mainet ning ta peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa

ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele.

10. TVK otsusest nähtuvalt asus TVK töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise

avalduse lahendamisel kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja poolt toime pandud rikkumised -

avalikult tõele mittevastava ja töötaja poolt kontrollimata kriitika esitamine tööandja vastu,

kommunikatsioonijuhina esitatud spekulatsioonid Eesti Vabariigi kui laiemas mõttes tööandja

vastu koroona vaktsineerimise plaani, logistika ja vaktsineerimiseks vajalike vahendite puudumise

ja vaktsiinide ebaefektiivse kasutamise tõttu, väited ministeeriumi võimalike manipulatsioonide

kohta Terviseametiga s.o tööandjaga kitsamas mõttes, töökohustuste eiramisega avalikkuse

usalduse õõnestamine tööandja vastu, avaldaja tööülesannete eesmärgiga vastuolus Terviseameti ja

riigi ettevalmistuse ja võimekuse kriisisituatsiooni lahendamisel kontrollitud ning õigeid andmeid

omamata põhjendamatult kahtluse alla seadmisega ning avalikkuses hirmu ja ebakindluse

külvamisega 14.12.2020 anonüümselt antud intervjuus ja 21.12.2020 otsesaates ning seega

ebalojaalsus tööandjale on piisavalt kaalukad õigustamaks töölepingu erakorralist ülesütlemist tõttu

tööandja poolt. Otsuses on ka esile toodud, et kuigi avaldaja väitel oli tema eesmärgiks meedias

esinemisel 14.12.2020 ja 21.12.2020 avalikkuse tähelepanu juhtimine selge vaktsineerimisplaani

puudumisele ja ohtudele, mis võivad kaasneda plaani puudumisega, siis leidis TVK, et avaldaja töö

ei olnud vaktsineerimiskava koostamine ega selle hindamine, et avaldaja ei ole tõendanud, et ta

oleks kasutanud või proovinud kasutada tööandjale lojaalseid viise juhtimaks tähelepanu

väljatöötamisel oleva vaktsineerimiskava puudustele, et avaldaja ei olnud pädev vaidlusalustes

intervjuudes avaldatud järeldusi tegema ning, et tema kriitika ei olnud konstruktiivne, sest ta

loetles vaid puudusi, mis tema arvates esines tööandja (laiemas mõttes) töös ning kritiseeris ja

nõudis vastutuse võtmist isikutel, kes töötaja hinnangul ei teinud piisavalt hästi tööd. Samuti asus

TVK seisukohale, et lojaalne mõistlik töötaja ei pöördu olukorras, kus ta ei suuda ise

"majasiseselt" probleemidele lahendust leida nende lahendamiseks meedia poole ega ürita lahenda

probleeme valimatu, kontrollimatu ning osaliselt tõele mittevastava tööandja tegevuse

kritiseerimisega. TVK tõi esile ka, et avaldaja väited vaktsineerimiskava puudumise kohta

põhjusel, et see pole kinnitatud, on vastuolulised, sest vaktsineerimiskavale ei ole kehtestatud

vormi- ja sisu nõudeid ning et töötaja ei selgitanud, kuidas avaliku tähelepanu juhtimata jätmine

vaktsineerimiskava väidetavatele puudustele oleks kahjustanud riiki ning kodanikke või kuidas

tema destruktiivne tähelepanu juhtimine võinuks päästa Eesti riiki koroonaga seoses katastroofi

äärele sattumast, mistõttu oleks töötaja käitumist õigustanud suurem hüve, mis kaalunuks üles

töötaja ebalojaalse käitumise. Sõnavabadusele tuginemine ei vabanda töötaja ebalojaalset käitumist

tööandja suhtes ja oma töökohustuste otsest eiramist. TVK tugines otsuse tegemisel TLS § 15 lg 1

ja lg 2 p 6 ja 7, VÕS § 6 lg 1, töötaja ametijuhendi punktidest 1.9., 3.6. Terviseameti

põhimäärusele. Eelnevast tulenevalt asus TVK töötaja avaldust lahendades seisukohale, et töötaja

pani toime teo, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid ei olnud sellise

kaaluga, et töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p-s 5 ilma eelneva hoiatuseta oleks olnud TLS §

88 lg-te 1 ja 3 koostoimest juhindudes seaduslik. Seega otsustas TVK, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine ei vastanud TLS § 104 lg 1 nõuetele ning oli seetõttu tühine ja mõistis välja ühe

päeva keskmise palga ulatuses hüvitise brutosummas 185,45 eurot. TVK jättes hageja hüvitise

nõude summas 11 497,83 eurot kostja vastu rahuldamata tugines sellele, et poolte alla kolme aasta

kestnud töösuhet sai pidada lühikeseks ning kuna töösuhte lõppemise põhjustas töötaja

ebalojaalsus tööandja suhtes, siis tuleb hüvitise määramisel arvestada valdavas osas tööandja huve.

11. Kohus juhindudes VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttest, TLS § 15 lg-s 1, lg 2 p-des 6, 7 ja

9, TLS § 16 lg 1 sätestatud töötaja lojaalsuskohustusest, tööülesannete täitmisel teiste töötajatega

koostöökohustusest, tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust teatamiskohustusest,

kohustusest hoiduda tema või teiste isikute elu, tervist või vara kahjustavatest tegudest ning töötaja

ametijuhendi punktides 1.9, 3.4 ja 3.6 sätestatud ametikoha eesmärgist ja kohustustest saab arvesse

võtta hüvitist vähendavate asjaoludena, TVK otsuses tuvastatud asjaolusid, et töötaja ei käitunud

tööandja suhtes heas usus ega lojaalselt, kui ta 14.12.2020 ja 21.12.2020 saadetes esinedes

Terviseametiga seotud isikuna „XXXs“ ja kommunikatsioonijuhina artiklis „XXX“, ei toetanud

EV ja Terviseameti tegevust, mida nägi ette ametijuhendi punkt 1.9, vaid avaldas valdavalt

halvustavaid, kontrollimatuid ja osaliselt valeandmeid Eesti tervishoiusüsteemi,

sotsiaalministeeriumi ja EV-d esindava Terviseameti kohta seoses COVID-19 vastase

vaktsineerimise planeerimise ja korraldusega seonduvaga.

12. TVK-le ja kohtule esitatud tõenditest – E. L. 3.12.2020 e-kirjas (koopiaga hagejale) antud

vastused K.-L. L. COVID-19 plaani ettevalmistamisest ja pressiteatest ning 14.12.2020 e-kirjas

antud vastused K.-L. L. küsimustele, T.R. 9.12.2020 e-kiri, milles teatatakse, et 10.12.2020

toimub Sotsiaalministeeriumi ülevaade COVID-19 immuniseerimiskavast, H.L. 10.12.2020 e-kiri,

millega edastatakse sotsiaalministrile ja teistele ametnikele COVID-19 vaktsineerimise plaan;

sotsiaalminister T.K. 13.12.2020 e-kiri, milles on käsitletud kavaga seonduvaid küsimusi ja

15.12.2020 planeeritud pressikonverentsi, M.J. 14.12.2020 e-kiri, milles ta edastab esitluse ja

teatab, et homme tutvustab minister T. K. valitsuse liikmetele vaktsineerimiskava, M.J. 14.12.2020

e-kirja manuses olev esitlus, milles on märgitud, et elektroonsed baas- ja täiendkoolitused

immuniseerijatele on planeeritud, algavad 8.12 ning kestavad jaanuari lõpuni ning et koolitust on

võimalik läbida paari päevaga, samuti et andmeid vaktsineerimise kohta hakatakse avaldama TA

kodulehel ja TA hallataval lehel www.vaktsineeri.ee, kust leiab enam infot vaktsineerimise kohta,

töörühma koosolekute protokollid 26.11-10.12.2020, millest nähtub, et TA-l on kommunikatsiooni

kampaania plaanis, E. L. 10.12.2020 e-kiri, milles ta esitab vaktsineerimisplaani versiooni,

märkides, et see veel muutub ja täieneb, K.S. 11.12.2020 e-kiri, millega edastati komisjoni

liikmetele COVID-19 vaktsineerimise plaan, mida kavatseti avalikustada järgmisel nädalal ja

paluti tagasisidet hiljemalt 14.12.2020 kl 16.-ks, vaktsineerimise plaani versioon sama päeva

seisuga, milles käsitletakse vaktsineerimise eesmärke, sihtrühmi, vaktsiine, vaktsineerimise

korraldust ja vaktsineerimise kommunikatsiooni, A.M. 28.06.2021 vastus kostjale selle kohta, et ta

nägi vaktsineerimisplaani tööversiooni 13.12.2020, 01.12.2020 välja kuulutatud kiireloomuline

riigihange nr 230207 vaktsiini säilitamiseks ja transpordiks vajalike seadmete ja tarvikute ostuks,

milles pakkumused tuli esitada 04.12.2020, Ü.L. 1.03.2021 e-kiri vaktsineerimiseks vajalike

süstalde laoseisu kohta 14.12.2020 seisuga - nähtub, et vaktsineerimisplaani väljatöötamisega

tegeleti ja see oli töögrupil valmis 10.12.2022. Järelikult olid hageja avalikkusele 14.12.2022 ja

21.12.2020 saadetes avaldatud väited plaani puudumise jms kohta tema poolt eelnevalt

kontrollimata ja ebaõiged. Hageja kommunikatsioonijuhi ametikohta arvestades ei saa

õigustada tema väljaütlemisi vaktsineerimisplaanist või muudest tegevustest mitteteadmisega

ehk kontrollimatute väidete esitamisega, mis ei toetanud EV ega Terviseameti tegevust, vaid

kahjustasid nende mainet. Kuivõrd vaktsineerimisplaani koostamise ajal konkreetseid nõudeid

COVID-19 vaktsineerimisplaanile kehtivast õigusest ei tulenenud ja poolte viidatud NETS § 9

lg 2 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus epideemia korral ohustatud isikute

immuniseerimiseks kehtestada asjakohased tegevusjuhendid, siis on vaidlus

vaktsineerimisplaani nõuetekohasusest ainetu.

13. Hageja ei ole tõendanud, et tema avaldused oleksid vastanud Terviseameti strateegilise

kommunikatsiooni eesmärkidele ja plaanidele, et tal oleks olnud töösuhtest tulenev pädevus antud

avalduste tegemiseks ega seda, et vaktsineerimisplaan kinnitati 15.12.2021 üksnes seetõttu, et jätta

avalikkusele pärast „XXX“ saadet muljet, justkui hageja poolt esitatud väited ei vasta tõele ning

tegelikkuses ei olnud Sotsiaalministeeriumil kavas vaktsineerimisplaani Vabariigi Valitsusele

15.12.2021 kinnitamiseks esitada.

14. Kohus on seisukohal, et hageja viited sõnavabadusele ja õigusele kritiseerida tööandjat, ei ole

antud vaidluses asjakohased, kuna hagejat ei saa käsitleda „vilepuhujana“, kelleks ta ennast

„XXX“ saates lubas nimetada ega õigusta töölepingu rikkumist. Sõnavabaduse kaitset käsitlev

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2019 direktiiv (EL) nr 2019/1937 „liidu õiguse

rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta“ art 5 p 2 definitsiooni kohaselt on teave rikkumise

kohta selline teave, sealhulgas põhjendatud kahtlus tegeliku või potentsiaalse rikkumise kohta, mis

on toime pandud või mis väga tõenäoliselt pannakse toime organisatsioonis, kus rikkumisest

teavitav isik töötab või on töötanud, või muus organisatsioonis, millega ta puutub või on puutunud

kokku oma töö kaudu, ning sellise rikkumise varjamise katse kohta. Direktiivi art 10 tuleneva

üldpõhimõtte kohaselt on asutuseväline teavitamine õigustatud juhul, kui eelnevalt on

asutusesiseselt teavitatud. järelikult saab kaitse töötaja, kes teavitab objektiivsest rikkumisest, teeb

seda avalikes huvides ja kes on enne avalikkuse teavitamist ammendanud organisatsioonisisesed

meetmed probleemi tõstatamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks tõstatanud

„XXXs“ ja „XXX“ saadetes käsitletud ja temale muret tekitanud probleemide või rikkumiste

lahendamise küsimusi Terviseametis või Sotsiaalministeeriumis ning Terviseameti peadirektori

kinnitusest nähtuvalt ei pöördunud hageja kordagi tema poole võimaliku rikkumise arutamiseks.

Ka ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et Terviseamet või sotsiaalministeerium oleksid

õigusakte rikkunud.

15. Hageja esitatud tõendid – K. M. 06.01.2021 artikkel, K. K. ja T. H. I. 22.12.2020 postitused

Twitteris, I. K. 13.01.2021 artikkel, M. K. ja M. M. 23.02.2020 arvamused 14.12.2020

vaktsineerimiskava kohta, 18.02.2021 K.K. artikkel Postimehes, 17.02.2021 L. R. ja M. N.

arvamus ERR.ee veebiväljaandes, E. M. 17.02.2021 artikkel Eesti Ekspressis, K. T. 17.02.2021

artikkel Postimehes, K. M. 19.02.2021 artikkel Postimehes, R. P. 25.02.2021 Eesti Päevalehes, I.

K. 25.02.2021 artikkel Postimehes, K. K. artikkel 16.02.2021 Postimehes, Riigikontrolöri

07.04.2021 pöördumine Sotsiaalminister T. K. poole, 09.04.2021 K. K. artikkel vaktsineerimise

planeerimise tegemata jätmiste kohta, A. R. 17.03.2021 artikkel koroonasurmade statistika kohta,

J. H. 27.07.2021 tähelepanekud ja ettepanekud vaktsineerimise korralduse kohta, K. L. 11.12.2021

päring ja Sotsiaalministeeriumi vastus, aprill 2021 vaktsineerimisplaan ning teised Postimehes,

Õhtulehes ja Eesti Ekspressis avaldatud artiklid või ERR-is kajastatud arvamused, milles

kritiseeritakse vaktsineerimiskava, tuuakse välja selle puudusi või avaldatakse arvamusi, ei lükka

ümber hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid ega töötaja tööandja suhtes ebalojaalset

käitumist. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et arvestades töötaja töökohustuste rikkumist

ja poolte huve, puuduvad alused kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise täies ulatuses

väljamõistmiseks. Ka töötaja töösuhet, mis kestis 2 aastat, 9 kuud ja 19 päeva, ei saa pidada

selliseks asjaoluks, mis annaks alust hüvitise täies ulatuses väljamõistmiseks.

16. Hageja on kohtule esitatud avalduses esile toonud, et tööandja ei ole tasunud hagejale

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitist ning TVK poolt hageja kasuks väljamõistetud

hüvitis 185,45 eurot on ebapiisav ainuüksi seetõttu, et hüvitise summa ei kata saamata jäänud

töötasu ajavahemikul töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest 23.12.2020 kuni TVK poolt

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseni 23.01.2021. Kohus on seisukohal, et hagejale on

töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu ühe kuu ulatuses perioodi

23.12.2020 - 23.01.2021 eest, mistõttu on hagi ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise

väljamõistmise osas põhjendatud ja tõendatud.

17. Hageja on väitnud, et kõrgete riigiametnike, sh sotsiaalminister T. K. poolt meedias hageja suunal

tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised meedias on loonud hagejast põhjendamatu kuvandi

kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast, mis raskendab hagejal töö leidmist ka tulevikus. Hageja

antud väide on paljasõnaline, kuna ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töölepingu

lõpetamisele järgnenud ajal olnud ilma tööta, otsinud tulutult pikemat aega tööd või saanud uutelt

tööandjatelt äraütlemisi seoses kostja poolt töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt

ülesütlemisega või antud töövaidluse tagajärjel. Seega on muus osas kahju otsese varalise kahju või

saamata jäänud tulu näol tõendamata.

18. Hageja on hagiavalduses esile toonud hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka töölepingu

tühisest ülesütlemisest hagejale tekkinud mittevaralist kahju, mis seisnes selles, et tööandja on

korduvalt meedias hagejale ette heitnud põhjendamatult valeandmete esitamist, teinud avalduse

põhjendamatult hageja kiusamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks ning kõrgete riigiametnike

poolt hageja suunal meedias tehtud väljaütlemised on põhjustanud nii hagejale kui ka tema

lähedastele tugevaid hingelisi üleelamisi ning stressi tuleviku osas ja, et hagejal on tekkinud

olulised tervisekahjud. Kohus on seisukohal, et hageja väited tugevate hingeliste üleelamiste,

stressi ja temale tekkinud tervisekahjude osas on paljasõnalised, kuna ta ei ole esitanud tõendeid ei

tervise kahjustumise, hingeliste üleelamiste ega stressi kohta. Järelikult ei ole hageja tõendanud

mittevaralise kahju olemasolu.

19. Kohus jätab kostja võõrkeeles esitatud välisriikide COVID-19 vaktsineerimisstrateegiad

tähelepanuta, kuna vastavalt TsMS §-le 32 toimub kohtupidamine eesti keeles ning eesti keelde

tõlkimata tõendite uurimine kohtuistungil ei olnud võimalik. Kohus asub kõiki asjaolusid ja

esitatud tõendeid kogumis hinnates ja poolte huve kaaludes seisukohale, et hagejale tuleb

täiendavalt välja mõista hüvitis ühe kuu keskmise palga 3894,46 euro ulatuses, kuna hagejale on

töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu perioodil 23.12.2020 -

23.01.2021, mistõttu on hagi selles osas põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Ükski muu

asjaolu ei anna kohtu arvates väljamõistetava hüvitise määra tõsta. Seega tuleb hagi hüvitise

väljamõistmiseks osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitus brutosummas

3894,46 eurot.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt,

siis tuleb jätta hagimenetluse kulud täielikult poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd

menetluskulud jäetakse poolte endi kanda, siis puudub põhjendatud vajadus TsMS § 174 lg 1

alusel nende suuruse kindlaks määramiseks.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/

Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

13.01.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.