2-21-8688/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8688

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi Lyno Trade LLP ja Y vastu nõude

tunnustamiseks Y pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lyno Trade LLP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Swedbank

AS

(registrikood

10060701,

aadress

Liivalaia

8,

15039

Tallinn),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja

Silvia Urgas (e-post XXX)

Kostja I (määruskaebuse esitaja): Lyno Trade LLP

(registrikood OC429222, aadress 2nd Floor, College

House, 17 King Edwards Road, London, Ühendkuningriik,

HA4 7AE, e-post: XXX), esindusõiguseta isik Igor

Sumarok (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lyno Trade LLP määruskaebus jätta läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud neid põhjustanud

esindusõiguseta isiku, so Igor Sumaroki (isikukood XXXXXXXXXX) kanda.

3. Rahuldada Swedbank AS taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt

ning määrata Swedbank AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitise

suuruseks 612 eurot (koos käibemaksuga).

4. Mõista Igor Sumarokilt Swedbank AS kasuks välja menetluskulud summas 612

eurot. Jätta Swedbank AS taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks

rahuldamata 326,40 euro ulatuses.

2-21-8688

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (612 eurot) tuleb Igor Sumarokil

tasuda Swedbank AS-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 31.05.2021.a Harju Maakohtule hagi Lyno Trade LLP (kostja

I) ja Y (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Y pankrotimenetluses. Harju Maakohus võttis

hagi menetlusse 30.09.2021.a määrusega.

2. 16.02.2022.a esitas hageja Harju Maakohtule taotluse lõpetada menetlus kostja I suhtes.

Taotluse kohaselt esitas hageja 31.05.2021.a hagi nõude tunnustamiseks Y pankrotimenetluses.

Hageja nõudele esitasid 30.04.2021.a nõude kaitsmise koosoleku eelselt vastuväite

võlausaldaja Lyno Trade LLP (kostja I) ning võlgnik Y (kostja II). Hageja esitas 30.04.2021.a

koosolekul vastuväite Lyno Trade LLP nõudele. Kostja I nõue jäi Tallinna Ringkonnakohtu

20.10.2021.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-8615 Y pankrotimenetluses tunnustamata. Kostja I

esitas 04.11.2021.a määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus tegi 07.02.2022.a määruse,

millega keeldus kostja I 04.11.2021.a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on kostja I

nõue Y pankrotimenetluses jäänud tunnustamata ning kostja I suhtes tuleb menetlus lõpetada,

kuna kostja I vastuväide hageja nõudele on ära langenud. PankrS § 103 lg 8 kuni 31.01.2021.a

kehtinud redaktsiooni järgi ei arvestata juhul, kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja

ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, selle

võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole

rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. PankrS § 104 lg 1 alusel ei

takista võlgniku vastuväide nõude tunnustamist. Kuna hageja vastuväitele esitasid vastuväite

vaid kostja I ja võlgnikust kostja II ning kostja I nõue on jäänud tunnustamata, tuleb hageja

nõue lugeda Y pankrotimenetluses tunnustatuks. Kuna kostja I nõue jäi tunnustamata, kaotas

kostja I Y pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse. PankrS § 103 lg 8 alusel tuleb hageja nõuet

lugeda tunnustatuks, mistõttu ei ole nimetatud küsimust vajalik enam lahendada käesoleva

menetluse raames ning esineb alus menetluse lõpetamiseks kostja I suhtes TsMS § 428 lg 2

alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus lõpetas 18.03.2022.a määrusega tsiviilasja menetluse kostja I suhtes, jättis

menetluskulud kostja I kanda, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas

1219,32 eurot (sh käibemaks), so riigilõivu hagiavalduse esitamisel 300 eurot, tõlkimisega

2-21-8688

seotud kulud 10,92 eurot ning õigusabikulud summas 908,40 eurot ning määras, et määruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal I tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1219,32 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määruse põhjendustest nähtuvalt lõpetab kohus TsMS § 428 lg 2 järgi menetluse ka muul

seaduses sätestatud alusel. Kuni 31.01.2021.a kehtinud PankrS redaktsiooni § 103 lg 8 sätestab,

et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks

või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja

nõudele ei arvestata.

5. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd Lyno Trade LLP nõue jäi Y pankrotimenetluses

tunnustamata, siis tema poolt esitatud vastuväidet Swedbank AS nõudele ei arvestata ning

käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb kostja I osas lõpetada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja

teha uus määrus, millega mitte lõpetada tsiviilasja menetlust kostja I suhtes ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

7. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu määruskaebuse esitaja kohtu seisukohaga, et

Y pankrotimenetluses Lyno Trade LLP nõude on lõplikult jäänud tunnustamata ja puuduvad

võimalused nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Määruskaebuse esitajal on jäänud

võimalused oma nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. 09.09.2020.a asjas nr 2-15-12895

tehtud Harju Maakohtu määrusega määras kohus lõpetada AS G.S.G. METAL (pankrotis,

registrikood 10191805) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Kohtuotsuse resolutiivosa p-s 2 on kajastatud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille

ulatuses on jäänud raha saamata, sh p-s 3 on kajastatud Nordea Bank AB Eesti filiaal nõue

summas 5 188 148,17 eurot, mis loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks.

Expert Investment Group OÜ omandas nõude Nordea Pank AB-lt 27.06.2017.a sõlmitud nõude

loovutamise lepingu alusel. VÕS § 167 lg 1 ning viidatud lepingute alusel läksid uuele

võlausaldajale üle ka nõudega seotud tagatised, sh Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal G.S.G.

Metal AS ja Y ning Nikolai Galaganovi vahel 22.12.2008.a sõlmitud käenduslepingust tulenev

solidaarne vastutus kaaskäendaja ja võlgnikuga. Käenduslepingu p 3 kohaselt on käendaja

vastutuse rahaliseks ülempiiriks USD 2 208 516. Westbury Trade LLP omandas nõude Expert

Investment Group OÜ-lt 21.06.2017.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Senator

Projekts L.P. omandas nõude Westbury Trade LLP-lt 30.09.2019.a sõlmitud nõude loovutamise

lepingu alusel ning LYNO TRADE LLP omandas nõude Senator Projekts L.P.-lt 25.01.2021.a

nõude loovutamise lepingu alusel. Ilmselge on, et kohus otsustas lõpetada menetluse liiga vara.

8. Hageja palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata ning mõista Igor Sumarokilt, alternatiivselt

kostjalt I, hageja kasuks välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud;

alternatiivselt, jätta määruskaebus rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seonduvad

menetluskulud kostja I kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt I välja. Kostja I

lepingulise esindaja Igor Sumaroki esindusõigus ei ole tõendatud. Hageja on seda põhjendanud

02.11.2021.a seisukoha p-s 1.5. Tallinna Ringkonnakohus on 20.10.2021.a määruses tsiviilasjas

nr 2-21-8615 p-s 12.2 välja toonud, et Igor Sumarok on kostja I lepingulise esindajana

esindusõiguse tõendamiseks esitanud volikirjad, millest ei ole võimalik tuvastada, kas Igor

Sumaroki on volitatud kostja I seadusliku esindaja poolt. Ka käesolevas tsiviilasjas ei ole

hagejale teadaolevalt Igor Sumarok oma väidetavat esindusõigust tõendanud.

2-21-8688

9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et

maakohus on võtnud kostja I määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning määruskaebus tuleb

jätta läbi vaatamata.

11. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

kaebuse määrusega läbi vaatamata.

12. TsMS § 663 lg 1 kohaselt kontrollib maakohus kas määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja

tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse kui apellatsioonkaebuse

apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tähele pannud, et määruskaebus võib olla

esitatud selleks esindusõigust mitteomava isiku poolt, kuigi hageja sellele korduvad osundas.

14. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjaks I välismaal registreeritud äriühing. TsMS §

204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja

tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul menetluses

osaleda. TsMS § 221 lg 1 kohaselt tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest

nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.

15. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja I kohta on välja antud piiratud

vastutusega ühingu registreerimistunnistus („Certificate of Incorporation of a Limited Liability

Partnership“),

millelt

on

näha

nii

äriühingu

nimi,

registrijärgne

asukoht

kui

registreerimisnumber, kuid dokumendist ei nähtu andmeid seaduslike esindajate kohta (I kd, tlk

195-196). Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik selle dokumendi alusel tuvastada, kes on hageja

seaduslikud esindajad, kes oleksid õigustatud volitama hagejat esindama teisi isikuid.

Sealhulgas ei ole kontrollitav, kas selleks on käesolevas asjas esitatud, Lyno Trade LLP nimel

09.10.2020.a AT-le väljastatud üldvolikirjast nähtuv DD (I kd, tlk 170-172).

16. TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei

luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab

lepingulise esindaja esindusõigust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 339 lg 1 esimese

lause kohaselt kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas

esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav

dokument.

17. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Igor Sumarok enda kui kostja I lepingulise esindaja

esindusõiguse olemasolu tõendamiseks esitanud nii temale Lyno Trade LLP nimel AT poolt

15.04.2021.a väljastatud volikirja (I kd, tlk 169) kui ATle Lyno Trade LLP poolt 09.10.2020.a

väljastatud volikirja, mis kehtis kuni 11.10.2021.a (I kd, tlk 170-172).

2-21-8688

18. Kuivõrd asjas esitatud dokumentidest ei nähtu andmeid kostja I seaduslike esindajate kohta,

samuti ei tõenda AT-le väljastatud volikiri ei tema enda ega volitaja esindaja esindusõigust, ka

on temale antud volikiri kaotanud kehtivuse juba enne vaidlustatud maakohtu määruse

tegemist, on kostja I esindaja, so Igor Sumaroki esindusõigus ringkonnakohtu hinnangul

tõendamata.

19. Maakohtu minetuse tõttu jättis ringkonnakohus määruskaebuse käiguta ning kohustas

kostjat I esitama ringkonnakohtule lepingulise esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid

hiljemalt 04.01.2023.a. Ringkonnakohus hoiatas, et kui kaebusel esinevad puudused jäävad

tähtaegselt kõrvaldamata, jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata.

20. Kostja I nimel määruskaebuse esitanud Igor Sumarok sai määruskaebuse käiguta jätmise

määruse ja selles määratud tähtaja pikendamise määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte

vastavalt 07.12.2022.a ja 15.12.2022.a.

21. Käesoleva ajani määruskaebusel esinenud puudusi kõrvaldatud ei ole. Arvestades eeltoodut

ning asjaolu, et Igor Sumaroki kui kostja I lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu ei ole

tsiviilasjas esitatud dokumentide alusel võimalik jaatada, tuleb määruskaebus jätta läbi

vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS

§-st

tulenevalt

koosmõjus

TsMS

§

lg-ga

kohalduvad

määruskaebusmenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivad sätted. TsMS § 227 lg

5 kolmas lause sätestab, et kui menetlusosalise nimel kaebuse esitanud isik ei ole kohtu

määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus kaebuse

läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. TsMS § 227 lg 6 sätestab,

et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste

menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud.

23. Kui hagejat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu TsMS § 227

lg 5 alusel hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda

TsMS § 227 lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse

esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse

lubamisest tekkinud kulud (vt Riigikohtu 15.02.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p

10). TsMS § 227 lg 6 esimese lause mõtteks on võimaldada esindusõiguseta esindaja

menetlusse lubamisest tekkinud kulude väljamõistmist samas kohtumenetluses, kus selline isik

menetlusosalist esindas (vt Riigikohtu 21.04.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16389, p 12).

24. Kuna määruskaebusmenetluses esindas kostjat I esindusõiguseta isik, mille tõttu jääb

kaebus läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetlukulud TsMS § 227

lg-te 5 ja 6 alusel neid põhjustanud esindusõiguseta isiku, so Igor Sumaroki kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

26. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud ringkonnakohtule 31.10.2022.a

taotluse (täpsustatud 10.01.2023.a) mõista esindusõiguseta isikult, alternatiivselt kostjalt I,

hageja kasuks välja menetluskulud summas 938,40 eurot (koos käibemaksuga).

27. Hagejale on osutatud määruskaebusmenetluses õigusabi vandeadvokaat Silvia Urgase poolt

4,6 h ulatuses tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 204 eurot

2-21-8688

järgnevalt: 18.03.2022.a 0,5 h 85,00 eurot - kohtumääruse ja tagaseljaotsuse analüüs, ülevaade

kliendile; 08.04.2022.a 0,3 h 51,00 eurot - määruskaebuse analüüs, ülevaade kliendile;

13.04.2022.a 0,5 h 85,00 eurot - määruskaebuse analüüs, suhtlus kliendiga, seisukoha

ettevalmistamine; 14.04.2022.a 2,5 h 425,00 eurot - määruskaebusele seisukoha koostamine;

18.04.2022.a 0,3 h 51,00 eurot - seisukoha täiendamine ja esitamine; 28.10.2022.a 0,5 h 85,00

eurot - kohtu kirja analüüs, menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kõik nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva

kohtuasjaga.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja menetluskuludele ei ole vastuväiteid

esitatud, kuulub hageja esitatud taotlus rahuldamisele osaliselt.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohasel.

30. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt nt Riigikohtu 12.05.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-114596, p 11).

31. Võttes arvesse vaidlustatud maakohtu määruse, samuti määruskaebusmenetluses esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu,

et menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav

uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu 27.05.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-

7550, p 15), peab ringkonnakohus maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumiseks ning

selle analüüsiks, kliendisuhtluseks, kaebusele vastuse ja sellega seoses menetluskulude

nimekirja koostamiseks kulunud 4,6 h asemel põhjendatuks ja vajalikuks ainult 3,0 h.

32. Taotlusest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 170 eurot (ilma

käibemaksuta), mis asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud

menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, on ringkonnakohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Ka kohtupraktikas on nimetatud tunnihinda peetud

põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 16.04.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20).

33. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks ning mõistab esindusõiguseta isikult hageja kasuks välja 612 eurot (käibemaksuga)

(3hx170x1,2). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 326,40

euro ulatuses.

34. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt

käibemaksu

tagasi

arvestada.

Kuna

hageja

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks sisaldab eelnimetatud kinnitust, on õigusabikulude välja mõistmine

esindusõiguseta iskult hageja kasuks koos käibemaksuga põhjendatud.

35. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

2-21-8688

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades, et hageja on

nimetatud taotluse esitanud, tuleb esindusõiguseta isikul hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebeõigus

36. Käesolev määrus on edasikaevatav TsMS § 664 lg 2, § 659 ja § 643 lg 4 ning § 178 alusel

koosmõjus TsMS §-iga 659. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/