1-10-4318/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2011, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-4318 Kohtukoosseis Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.12.2010 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava G.B apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta G.B apellatsioon Harju Maakohtu 15.12.2010 otsusele kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-10-4318 läbi vaatamata ja tagastada esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu 15.12.2010 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati G.B

süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 121 järgi ja karistati liitkaristusega 4 aastat

vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt

ärakandmisele 1 aasta vangistust, ülejäänud karistust - 3 aastat - vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 ja lg-s 2 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse algusajaks lugeda 10.01.2010. Kannatanu S. N. tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning mõisteti G.B-lt välja S. N. kasuks 8000 krooni, samuti mõisteti G.B-lt välja S. N. sõidukulu summas 451.03 krooni ja saamata jäänud töötasu summas 813 krooni.

2. Süüdistatav G.B esitas maakohtu otsusele apellatsiooni, milles pole nõus kannatanu S. N. poolt esitatud tsiviilhagi summa väljamõistmisega. Palub S. N. kasuks väljamõistetud

summat vähendada. Taotlust põhjendab asjaoluga, et kuldkett kaaluga 20 grammi maksab tema lähedaste ütluste kohaselt kauplustes 2800 - 4500 krooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS:

3. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab

kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist

on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on G.B ning tema kaitsja sõlminud kokkuleppe /III kd, tlk 19-20/, milles on ära toodud ka kuritegudega tekitatud kahju laad ja suurus.

Vastavalt kohtuistungi protokollile on süüdistatav kinnitanud kohtuistungil, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav, kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline, vaba tahe. Maakohus ongi kokkuleppes ettenähtud summad süüdistatavalt välja mõistnud.

Kohus on selgitanud süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas piiratud edasikaebeõigust/ III kd tlk 25-27/. Piiratud edasikaebeõigus on kajastatud ka kohtuotsuses.

Asjaolu, et nüüd süüdistatav G.B ei nõustu esitatud ja väljamõistetud tsiviilhagiga, ei

ole käsitatav kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisena, mis annaks süüdistatavale apellatsiooniõiguse.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolset KrMS 9. peatüki 2. jaos ettenähtud menetlusnormide rikkumist, neid ei ole kajastatud ka esitatud apellatsioonis.

KrMS § 326 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KarS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

4. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätab ringkonnakohus G.B poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellandile.

Kohtunik Urmas Reinola