2-22-6949/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6949

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 27. oktoobri 2020. a

volinike otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu

(registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6949

resolutsiooni p-de 2–5 osas (s.o avalduse rahuldamine ja volinike otsuste tühisuse

tuvastamine, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas). Teha

tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X avaldus osaliselt (s.o tuvastada

otsusel 5 „kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot“ õigusliku toime puudumine)

ning jätta maakohtus kantud menetluskulud 80% ulatuses X kanda ja 20% ulatuses

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda.

2. Rahuldada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Jätta avaldaja 22. mai 2022. a taotlus tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata.

3.2. Rahuldada X avaldus osaliselt.

3.3. Tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike

hääletusprotokolliga vastu võetud otsusel 5 „kinnitada 2021. a ühekordne

maks 25 eurot“ õigusliku toime puudumine.

3.4. Muus osas jätta avaldus rahuldamata.

3.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 80% ulatuses X kanda

ja 20% ulatuses Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 10. mail 2022 (täpsustus 22. mail 2022) Harju Maakohtule avalduse

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 27. oktoobri 2020. a

volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt võeti 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolli alusel vastu järgmised

otsused:

-

pikendada tegevjuhatuse revisjoni komisjoni liikmete Y, C, U pädevused järgmiseks

kolmeks aastaks kuni 2. juuni 2023. a (otsus 1);

-

kinnitada 2021. a majanduskava (otsus 2);

-

kinnitada tasu revisjonikomisjonile 750 eurot (otsus 3);

-

kinnitada 2021. a iga kuu ekspluatatsioonimaks summas 18 eurot aastas (otsus 4);

-

kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot (otsus 5).

Otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda.

Korteriühistu volinike koosolekule kehtivad samad nõuded kui korteriomanike üldkoosolekule

ning korteriomanike otsus üldkoosolekut kokku kutsumata loetakse vastu võetuks, kui selle

poolt hääletavad kirjalikult kõik korteriomanikud. Korteriühistul on 24 volinikku, kuid ühegi

vastu võetud otsuse poolt ei antud 24 häält. Otsuste vastuvõtmisel osales 16 volinikku.

Korteriühistu põhikirja p 4.13 kohaselt täidab üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku

ülesandeid volinike koosolek, mille liikmeid valitakse korteriühistu liikmete seast kolmeks

aastaks arvestusega üks volinik iga 40 garaažiboksi omaniku kohta. Viimati valis üldkoosolek

volinikud 8. augustil 2017 ning volinike volitused lõppesid 9. augustil 2020. Seega on otsused

vastu võtnud organ, kellel puudus selleks õigus.

Lisaks leidis avaldaja, et iga kolmanda majanduskava peab vastu võtma korteriomanike

üldkoosolek, mistõttu ei saanud ka ühekordse makse summas 25 eurot kinnitamise otsust vastu

võtta volinike koosolek.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Otsuste vastuvõtmisel lähtuti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 724, mis

sätestab, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku

kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. a

31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse

nõuet. Seega ei pidanud otsuste vastuvõtmisel lähtuma korteriühistu põhikirjas sätestatud

kvooruminõudest, vaid KrtS § 21 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt on otsus vastu võetud, kui

selle poolt on üle poole antud häältest. 27. oktoobri 2020. a otsuste vastuvõtmisel osales 16

volinikku ehk pool volinikest. Otsuste poolt on antud 10 kuni 16 häältest. Seega on otsused

vastu võetud õiguspäraselt.

3 (7)

Puudutatud isik leidis, et volinike volitused pikenesid KrtS § 723 alusel. Volinike poolt võeti

otsused vastu COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tingimustes ja üldkoosoleku

kokkukutsumine oli 2020. a piiratud. Muudatuste seas pikendati korteriühistu poolt valitava

organi volitusi. Volinike volituste pikenemisele tuleb analoogia korras kohaldada KrtS § 723.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

ja tuvastas korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste

tühisuse. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 22. mai 2022. a taotluse tsiviilasjade liitmiseks.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja menetluskulu 210 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõppesid korteriühistu volinike volitused 9. augustil

2020 ning 27. oktoobril 2020 toimunud korteriühistu volinike koosolekul vastu võetud otsused

on tühised. KrtS § 723 reguleerib olukorda, kus korteriühistu juhatuse liikme või valitseja

ametiaeg lõppes ajavahemikul 12. märts 2020. a kuni 31. august 2020. a. Antud juhul ei ole

puudutatud isiku volinik käsitatav korteriühistu juhatuse liikme või valitsejana. Seejuures ei ole

KrtS-is ette nähtud, et ka muude organite või isikute valimisel kohalduks KrtS § 723, mistõttu

ei ole antud juhul põhjendatud kohaldada põhikirja p-s 4.15 sätestatut.

Maakohus leidis, et tegemist ei ole seaduse lüngaga ja alus analoogia kohaldamiseks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel puudub. Eristamine on põhjendatav sellega,

et volinikele on võimalik üle anda praktiliselt kogu kõrgeima juhtorgani ehk üldkoosoleku

pädevus. Ka korteriühistu põhikirja p 4.15 järgi on volinike koosolekule antud ulatuslikud

volitused. Seadusandja ilmselt eeldas, et mittetulundusühingute liikmete jaoks on volinike

volituste tähtaeg niivõrd oluline küsimus, mida mittetulundusühingu liikmed soovivad ise

otsustada ja mida seadusandja ei saa neile ette kirjutada. Seadusandja ilmselt ei soovinud

otsustada kõikide mittetulundusühingute, sh korteriühistute eest, et sisuliselt üldkoosoleku

otsustuspädevusega isikute volituste tähtaega pikendatakse automaatselt.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha

uus otsus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta

avaldaja kanda.

Maakohus eksis, kui leidis, et KrtS § 723 alusel ei pikenenud korteriühistu volinike volitused.

Maakohus hindas asjaolusid formaalselt. Maakohus ei arvestanud, et otsused võeti vastu

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tingimustes. Sellel ajal oli raskendatud

üldkoosoleku kokku kutsumine, et volinike volitusi pikendada. Seadusandja kehtestas aga

seoses eriolukorraga soodustava iseloomuga erandid korteriühistutele, mille eesmärgiks oli

tagada korteriühistute majandustegevuse jätkumine. Seega oleks maakohus pidanud analoogia

korras kohaldama KrtS § 723 ning lugema volinike volitused pikenenuks.

Isegi, kui KrtS § 723 ei kohaldu, ei ole volitusteta isikute poolt vastu võetud otsused tühised.

Kuna avaldaja ei esitanud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet, siis tuleks avaldus jätta

rahuldamata.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja tuvastas

4 (7)

korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse,

samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning jätab maakohtus

kantud menetluskulud 80% ulatuses avaldaja kanda ja 20% ulatuses puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse sisust tulenevalt ei

vaidlusta puudutatud isik maakohtu määruse resolutsiooni p 1 (tsiviilasjade liitmata jätmine).

Samuti ei ole selline otsustus määruskaebe korras vaidlustatav (TsMS § 374 koosmõjus § 477

lg-ga 1 ja § 660 lg-ga 1).

9. Määruskaebemenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas volinike volitused lõppesid

9. augustil 2020 või pikenesid volitused KrtS § 723 alusel. Menetlusosalised ei vaidle selle üle,

et volinikud, kes võtsid 27. oktoobril 2020 otsused vastu, olid valitud 8. augusti 2017. a

üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirja p-st 4.13 tulenevalt valitakse volinikud ühistu liikmete

seast kolmeks aastaks.

10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et volinike volitused ei pikenenud

KrtS § 723 lg 3 alusel, mistõttu volinike volitused lõppesid 9. augustil 2020. Ringkonnakohus

nõustub selles osas vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus

TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Kolleegium ei nõustu

korteriühistu seisukohaga, mille kohaselt oli KrtS § 723 lg 3 eesmärgiks kõikide korteriühistu

organite volituste pikenemine. Sätte sõnastuse kohaselt pikenesid üksnes juhatuse liikme ja

valitseja volitused. Juhatuse ja valitseja volituste pikendamise eesmärgiks oli vältida olukorda,

kus korteriühistu jääks ilma seadusliku esindajata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

tegemist ei ole seaduse lüngaga ja alus analoogia kohaldamiseks TsÜS § 4 alusel puudub.

11. Küll aga eksis maakohus, kui tuvastas korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a

hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse põhjusel, et volinike volitused olid otsuste

tegemise hetkel lõppenud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning seetõttu

rahuldanud ka ebaõigesti avalduse volinike otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.

12. Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud üksnes KrtS § 29 lg-le 1, mis sätestab, et kui

korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike

kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja

arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, otsust heaks ei kiida. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas tuvastatud asjaoludel

tegemist olukorraga, kus oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.

13. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsuste näol on tegemist mitteotsustega, millest ei teki

õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus isikute volinikuks olemise volitused lõppesid, lõppes ka

isikute õigus põhikirjajärgseid otsuseid volinikena vastu võtta. Sellisel juhul ei olnud

27. oktoobri 2020. a otsuste tegemisel osalenud isikud enam korteriühistu volinikud, vaid

korteriühistu liikmed. Kohtupraktikas on peetud olukorraks, kus otsust vastu võetud ei ole,

näiteks juhtumit, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või

nõukogu otsust nõukogu liikmed (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

14, p 21). Praegusel juhul on tegemist sarnase olukorraga, sest 27. oktoobri 2020. a volinike

koosolekul võtsid otsused vastu koosolekul osalenud korteriühistu liikmed, mitte aga

korteriühistu volinikud.

Riigikohus on asunud seisukohale, et otsust, millel ei ole toimet, ei pea korteriomanik

vaidlustama, sest ta ei pea seda täitma. See ei tähenda siiski, et korteriomanikul ei ole sellise

otsuse vaidlustamise õigust. Otsuse vaidlustamine võib olla lubatav õigusselguse ja

5 (7)

õiguskindluse saavutamiseks (Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

10073/22, p 12).

14. Asja lahendades lähtub ringkonnakohus sellest, et tegemist on hagita menetlusega ning

kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele

(TsMS § 477 lg 5). Samuti ei ole kohus seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega

(TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2).

Ringkonnakohus andis 19. detsembri 2022. a kirjas menetlusosalistele võimaluse avaldada

arvamust n-ö mitteotsusega seotud õigusliku käsitluse kohta. Samas kirjas küsis

ringkonnakohus avaldaja huvi kohta tuvastada, et otsustel puudub õiguslik toime. Ühtlasi

selgitas ringkonnakohus, et kuivõrd tuvastamise vastu peab nõude esitajal olema TsMS § 368

lg 1 koostoimes § 477 lg-ga 1 järgi õiguslik huvi, siis tuleb avaldajal sellisel juhul ka põhistada,

milles seisneb tema õigustatud huvi.

14.1. Avaldaja on 26. detsembri 2022. a vastuses selgitanud, et maakohtu menetluses on

tsiviilasi nr 2-21-142722, milles korteriühistu nõuab avaldajalt 25 eurost võlgnevust, mis

põhineb vaidlustatud volinike otsusel. Kolleegium saab avaldaja vastusest aru nii, et avaldajal

on ühtlasi soov tuvastada, et 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud

otsustel puudub õiguslik toime. Seega on avaldaja oma esialgset nõuet pärast ringkonnakohtu

selgitusi täpsustanud. Riigikohus on varasemalt leidnud, et menetlusökonoomia põhimõttest

(TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes

erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt Riigikohtu 22. septembri 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080/42, p 12). Kolleegium peab täpsustatud nõude menetlemist

võimalikuks.

14.2. Kuigi volinike poolt vastu võetud otsustel puudub õiguslik toime, on kolleegiumi

hinnangul avaldaja tuvastushuvi põhjendatud vaid otsuse 5 osas, s.o „kinnitada 2021. a

ühekordne maks 25 eurot“. Avaldaja on selgitanud, et viidatud otsuse alusel on korteriühistu

esitanud avaldaja vastu nõude. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on korteriühistu tsiviilasjas

nr 2-21-142722 esitanud avalduse, paludes avaldajalt põhinõudena muuhulgas välja mõista 25

eurot. Avalduse kohaselt põhineb nõue vaidlusalusel volinike otsusel ning maakohus on selle

menetluse praeguse menetluse tõttu peatanud.

14.3. Ülejäänud volinike otsuste osas ei ole avaldaja tuvastushuvi esile toonud. Tuvastushuvi

esinemiseks ei ole piisav asjaolu, et otsus on hääletamise teel vastu võetud. Seetõttu ei kuulu

muus, s.o otsuste 1–4, osas avaldus rahuldamisele. Küll aga ei muuda selles osas avalduse

rahuldamata jätmine asjaolu, et ka otsustel 1–4 puudub õiguslik toime ehk nendest

mitteotsustest ei teki õiguslikke tagajärgi.

15. Korteriühistu on 6. jaanuari 2023. a kirjas selgitanud, et 18. jaanuaril 2023 toimub

korteriühistu kordusüldkoosolek. Viidatud üldkoosoleku päevakorra p 2 otsuse projekti

kohaselt on kavas heaks kiita 27. oktoobri 2020. a volinike otsus 2021. a majanduskava

kehtestamise kohta (korteriühistu avaldatu kohaselt „kehtestada 2021. a ekspluatatsioonikulude

tasu 18 eurot/kuu/boks ning selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2021; kehtestada 2021. a

ühekordne remondimaks 25 eurot/boks ning selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2021“).

Korteriühistu leiab, et 18. jaanuari 2022. a üldkoosoleku otsus muudab pädevuseta volinike

poolt 27. oktoobril 2020 vastuvõetud otsused kehtivaks. Kolleegium korteriühistu seisukohaga

ei nõustu.

Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on

suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi

otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu

kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2

kolmanda lause mõttes (vt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12).

Esindusõiguseta tehtud mitmepoolset tehingut on TsÜS § 129 lg 1 kohaselt võimalik heaks

6 (7)

kiita. Kolleegium on aga eelnevalt tuvastanud, et vaidlustatud otsuste näol on tegemist

mitteotsustega ehk otsustega, mida ei ole vastu võetud. Seega puuduvad praegusel juhul otsused

ehk mitmepoolsed tehingud, mida oleks TsÜS § 129 lg 1 kohaselt võimalik heaks kiita.

Seetõttu

ei

pea

ringkonnakohus

korteriühistule

täiendava

tähtaja

andmist

kuni

kordusüldkoosoleku toimumiseni menetlusökonoomiliselt otstarbekaks. See ei muudaks

praeguse asja lahendust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna maakohtu määrus tühistatakse osaliselt, muudab ringkonnakohus kooskõlas

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks

määruskaebemenetluse kulude jaotuse.

17. Tegemist on hagita menetluse asjaga. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1

teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades

põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda,

eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul

õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni

2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

Avaldaja esitas nõude kõigi 27. oktoobril 2021 volinike poolt vastuvõetud otsuste

vaidlustamiseks. Ringkonnakohus tuvastas ühe otsuse osas selle õigusliku toime puudumise.

Seega rahuldas ringkonnakohus avaldaja avalduse ühe otsuse osas ning nelja otsuse osas jättis

rahuldamata.

Ringkonnakohus

leiab,

et

põhjendatud

on

jagada

menetluskulud

proportsionaalselt avalduse rahuldamise ulatusega. Seega tuleb maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud jätta 80% ulatuses avaldaja kanda ja 20% ulatuses puudutatud isiku

kanda.

18. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse

kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

määruse jõustumist.

Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et avaldajat ei ole

menetluses esindanud lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes. Seejuures kuuluvad

TsMS § 175 lg 1 kohaselt hüvitamisele vaid kulud lepingulisele esindajale, mitte

advokaadikulud või õigusabikulud üldiselt. Seetõttu kuuluvad menetluskulud viidatud sätte

alusel hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud. Hüvitatavad ei

ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või

õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud (vt Kõve, V ja Velbri, E. K. TsMS § 175, komm

3.3.1.1 – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017).

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.06.2023 määrusega

7 (7)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas

nr 2-22-6949 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata X avalduse

tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a

hääletusprotokolli otsustel 1-4 õigusliku toime puudumine ning jaotas

menetluskulud.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega X avaldus rahuldada.

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Tallinn, Raadiku tn 9

korteriühistu kanda.

5. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine.

5.1. Rahuldada avaldus.

5.2. Tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 27. oktoobri

2020. a hääletusprotokolliga vastuvõetud otsustel õigusliku toime puudumine.

5.3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Tallinn, Raadiku tn 9

korteriühistu kanda.