2-22-17029/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17029

Tsiviilasi

A. K. hagi K. A. vastu elatise saamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. L. (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX)

Kostja: K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A. K. seadusliku esindaja A. L. avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17029, A. K. hagis K. A. vastu elatise saamiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on A. K. hagi K. A. vastu elatise saamiseks. Hageja seaduslik

esindaja esitas 11. jaanuaril 2023 avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitas, et hageja soovib

hagist loobuda, kuna pooled on saavutanud omavahel kokkuleppe, mille kohaselt hageja

ülalpidamine toimub poolte kokkuleppel. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kostjal ei ole hagist loobumisele ega menetluskulude jaotusele vastuväiteid.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud taotluse hagist

loobumiseks ja tsiviilasja nr 2-22-17029 menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et hageja

loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17029 lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega

ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Hageja on avaldanud, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe elatise maksmiseks.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ning ei määra

menetluskulude suurust kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik