4-22-3850/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3850 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3850 (230222013496) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Aare Avila kaebus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsusele, millega Aare Avilat karistati LS § 16 lg-s 1; § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 ja lg-s 5 sätestatud rikkumiste toimepanemise eest LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel vastavalt rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja 105 trahviühikut, s.o 420 eurot Kaebuse esitanud isik

Aare Avila ik: 39310124728, elukoht: xxxx, xxxx kodanik, e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, asukoht: Rahumäe tee 6/1,Tallinn, Harju maakond RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132, 134, § 155-156 maakohus otsustas:

Rahulda Aare Avila kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsusele osaliselt.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsus osas, millega Aare Avilat karistati LS § 236 lg 1 järgi.

Tühistatud osas lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas jätta Aare Avila kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsus muutmata.

4-22-3850 2

Rahatrahv summas 320 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220225093507 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-22-3850“.

Asitõendid • Fotoja videomaterjal säilitada LJVK võrgukettal peale kohtuotsuse jõustumist. • Sündmuskohalt teekattelt kaasa võetud plastdetailid, mis on paigutatud asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 22ATH19882), hävitada peale otsuse jõustumist.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebekord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsusega karistati A. Avilat LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 80 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o summas 320 eurot ja LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot selles, et A. Avila juhtis 12.09.2022 kella 05.56 ajal Rae vallas Käokella tee maja nr 1a/3 juures mootorsõidukit Citröen Berlingo reg nr-ga xxxx ega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teise isiku vara ja tagurdas vastu prügiaedikut. Sellega põhjustas ta varalise kahju Rae vald, Järveküla, Käokella tee 1a korteriühistule ja Aktsiaseltsile SEB Liising. Samuti lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus A. Avila LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 (Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud), § 169 lg 5 (lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt) nõudeid ning pani toime väärteod, mis kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

2. 02.11.2022 registreeris Harju Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Esitatud kaebuses taotleb kaebaja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse ülevaatamist karistuse osas. Kaebuses märgib kaebaja, et tasub koos elukaaslasega korterilaenu, kasvatab kärgperes kahte koolilast ja osutab majanduslikku abi oma raskelt haigestunud

4-22-3850 3

lähedasele. Kaebaja märgib, et tal on väga keeruline aktsepteerida trahvisumma suurust. Nähes sündmustest videosalvestist, tunnistas ta oma süüd, käis ütlusi andmas ja kahetseb juhtunut. Teda ei ole karistusregistrisse kantud ja seetõttu on arusaamatu sedavõrd kõrge trahvisumma kohaldamine. Samuti selgitab kaebaja, et kuna ta pole kunagi üheski liiklusõnnetuses osalenud, siis seda suurem on tema kahjutunne: ta mõistab hukka oma teguviisi, tunnistab oma süüd, on tunnistanud oma süüd ka kohtuvälise menetleja juures, kuid ei saa nõustuda trahvisumma suurusega.

3. Kohus teostas seadusest tulenevad kohustuslikud toimingud, sh selgitas välja kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kas kaebust on võimalik lahenda kirjalikus menetluses (VTMS § 120 lg 1). Nii kaebaja, kelle seisukoht selgitati välja telefonikontakti kaudu, kui ka kohtuväline menetleja teavitasid kohut, et nad on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses.

4. 13.12.2022 määrusega võttis kohus A. Avila kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 22.12.2022.

5. Juba enne kaebuse menetlusse võtmist edastas kohtuväline menetleja kohtule kirjaliku seisukoha A. Avila kaebuse osas. Arvestades asjaolu, et A. Avila vaidlustas üksnes talle määratud karistust, siis esitas kohtuväline menetleja seisukoha üksnes karistust puudutavas osas, tuues välja järgmise. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi peab kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määra. Seejärel tuleb kohtuvälisel menetlejal tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 223 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o 1 200 eurot, juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o 1 200 eurot, juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalus rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Käesolevas asjas on A. Avilale karistuseks mõistetud rahatrahvid 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Lisakaristuse kohaldamist ei ole otsuse tegija vajalikuks pidanud. Otsuse tegija on hinnanud A. Avila süü suurust, tema tegude ohtlikkust ja on arvesse võtnud karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel arvestanud asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuses on õigesti leitud, et rahatrahvide määramine suudab menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ja sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Samuti on äärmiselt oluline silmas pidada asjaolu, et määratud rahatrahvi suurus ei tohi olla liiga madalad, sest liiga leebe karistuse korral ei tunneta menetlusalune isik piisavalt, et teda on karistatud ja sellisel juhul ei täida karistus oma eesmärki. Käesolevas asjas jäävad A. Avilale määratud rahatrahvid sanktsiooni alumise kolmandiku piiresse, need on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga, ei koorma menetlusalust isikut ebamõistlikult ega ole ka liiga leebed. Kohtuvälisele menetlejale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema sissetulekute suurust, olemasolevaid rahalisi kohustusi ja ülalpeetavate olemasolu. Tulenevalt eelkirjeldatust palub kohtuväline menetleja nimetatud väited lugeda paljasõnaliseks ja jätta tähelepanuta.

4-22-3850 4

Lähtudes eeltoodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 26.10.2022 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h elektroonilisel andmekandjal paikenvaid videosalvestist ja fotosid, asub alljärgnevale seisukohale.

7. Väärteoprotokolli kohaselt inkrimineeritakse A. Avilale LS § 223 lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 nimetatud väärtegude toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

LS § 223 lg 1 rikkumine

8. Hinnates LS § 223 lg 1 järgi tehtud etteheite põhjendatust, siis väärteoprotokolli kohaselt on protokolli koostaja sisustanud LS § 223 lg 1 kohast liiklusnõuete rikkumist LS § 16 lg 1 kaudu. LS § 16 lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb LS § 16 lg 1 kohane liiklusnõue rikkumise etteheide vastu prügiaedikut tagurdamises, mille tagajärjeks oli teisele isikule, s.o Rae vald, Järveküla, Käokella tee 1a korteriühistule ja Aktsiaseltsile SEB Liising, kahju tekkimine.

9. Uurides menetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis see kinnitab ümberlükkamatult, et A. Avila juhtis 12.09.2022 kella 5.56 ajal Harjumaal Rae vallas Järvekülas Käokella tee maja 1a/3 juures mootorsõidukit Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx ja tagurdas vastu prügiaedikut. Nii nähtub elektroonilise andmekandja videosalvestiselt ja turvakaamera 12.09.2022 salvestise vaatlusprotokolli kantud teabest, et 12.09.2022 kell 04.54 on kaamera vaateväljas ruudukujuline aedik. Kell 04:54:59 ilmub kaamera vaatevälja kaubik, mis sõidab aedikust mööda ja jääb kell 04:55:20 aediku kõrval asuva maja ette seisma. Juht väljub sõidukist, käib hetkeks ära ning tagasi autosse jõudes hakkab kell 04:56:23 tagurdama. Kell 04:56:31 tagurdab sõiduk vastu aedikut, mille tagajärjel kukub üks paneel pikali. Sõiduk peatub hetkeks, manööverdab paaril korral edasitagasi ja sõidab aediku juurest ära kell 04:57:10. Sõidukiga seotult tuleb välja tuua seegi, et valget värvi sõiduk kannab SmartFood logo. Mis puudutab vaatlusprotokolli ja elektroonilise andmekandja salvestiselt nähtuvat kellaaega, siis kohus nendib, et salvestise kellaeg erineb väärteoprotokolli kantud teo toimepanemise ajast. Kohus ei hinda nimetatut aga väärteo toimepanemise aega kahtluse alla seadva asjaoluna, sest menetlejale antud vastuses on salvestise väljastanud isik, s.o H. H. teavitanud, et kaamera kell on 1 h taga. Korteriühistu ja SmartFood esindaja e-kirjavahetuses kinnitab ettevõtte esindaja, et nende ettevõtte sõiduk Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx viibis 12.09.2022 kella 5.54 ja 5.56 vahelisel ajal Harjumaal Rae vallas Järvekülas Käokella tee maja 1a/3 juures, kus toimetas pakki kokkulepitud kohta. Ettevõtte esindaja vastusest menetlejale nähtub, et sõidukit juhtis A. Avila.

10. Eelnevas alapunktis toodu leiab kinnitust ka liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud andmetest. Neist nähtub, et 12.09.2022 kella 14.47st kuni kella 14.50ni teostati sündmuskoha vaatlust Harjumaal Rae vallas Järvekülas Käokella tee maja 1a/3 juures. Vaatlusega tuvastati mahasõidetud piirdeaed (prügi hoidmise koht), mis kuulub Rae vald, Järveküla, Käokella tee 1a korteriühistule. Samuti on sellesse teise osalejana kantud A. Avila, sõidukina Aktsiaseltsile

4-22-3850 5

SEB Liising kuuluv Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx, mille kahjustusena tuvastati parempoose tuleklaasi osaline purunemine, deformatsioon/muljumisjälg parempoolsel tagumisel osal ning mõra tagastange parempoolsel nurgal. Nimetud vigastused kajastuvad ka sõiduki Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx vaatlusprotokollist ning elektroonilisele andmekandjale talletatud fotodelt.

11. Mis puudutab menetlusaluse isiku, so A. Avila ütlusi, siis menetlusalune isik talle heidetava rikkumise toimepanemist ei vastusta. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes avaldas ta, et 12.09.2022 ta asendas ettevõttes SmartFood kolleegi. Ta laadis varahommikul sõiduki ja asus klientide poole teele. Antud juhtumi kliendi juurde pööras ta sisse tänavalt ja toimetas kätte paki. Seejärel tagurdas ta välja. Sõidukis mängis vali muusika, sest see aitas und eemale ajada. Ta tagurdas, kuid ei hoomanud, et oli põhjustanud õnnetuse. Ühtlasi on ta avaldanud, et temast olnuks ka rumal jätta õnnetus fikseerimata, sest kõikjal on kaamerad ja samuti leiti sündmuskohalt tükid. Ta kinnitab, et ei teadnud, et oli aiapiirde maha sõitnud. Tal ei ole varasemaid rikkumisi ja tal on juhtunust siiralt kahju.

12. Analüüsides eeltoodut, siis ei jää kahtlusi, et just A. Avila juhitis sõidukit Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx, mis tagurdas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas vastu Rae vald, Järveküla, Käokella tee 1a korteriühistule kuuluvat prügiaedikut. Märgitu tähendab, et A. Avila polnud sõiduki juhtimisel piisavalt hoolas ja ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada vara. Seega rikkus A. Avila LS § 16 lg 1 nõudeid. Kuna A. Avila liiklusnõuete rikkumisega tekkis kahju: prügiaediku üks paneel kukkus maha, A. Avila sõitis sellest sõiduki tagarattaga üle, mistõttu said kahjustada nii korteriühistule kuuluv prügiaedik, kui ka Aktsiaseltsile SEB Liising kuuluv sõiduk Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx, millel tuvastati mitmed tagumise osa kahjustused, siis realiseeris A. Avila LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu.

13. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et LS § 16 lg-s 1 sätestatud rikkumise pani A. Avila toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A. Avila märkis, et ei pannud tähele sõidukiga tagurdades tähele, et oli ta oli sõitnud vastu prügiaedikut ja põhjustas kahju. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud nägema nii sõidukiga vastu prügiaediku tagurdamist kui ka tekitatud kahjustusi. Seega järeldub, et tagajärg on põhjustatud hooletusest.

14. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et A. Avila rikkus LS § 16 lg-s 1 nimetatud nõuet ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

LS § 236 lg 1 rikkumine

15. Lisaks heidetakse A. Avilale väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteosüüdistuse kohaselt rikkus A. Avila LS § 169 lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 järgi.

16. LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5). LS § 169 lg 5 ls 1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Nagu

4-22-3850 6

märgitud käesoleva lahendi p-s 7, näeb LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

17. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis asub kohus seisukohale, et A. Avilale ei saa ette heita rikkumist, mis on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 järgi. Kohtuvälises menetluses avaldas A. Avila, et ta ei pannud tähele, et põhjustas sõidukiga tagurdades otsasõidu ehk liiklusõnnetuse LS § 2 p 32 mõttes. Menetluses ei ole kogutud tõendeid, mis seaks kahtluse alla A. Avila ütlused, sh väite, et ta ei pannud tähele vastu prügiaediku sõitmist. Kui isik ei pane tähele kahju tekitamist ja selle tekkimist ning menetluses ei ole kogutud ja pole ka võimalik koguda tõendeid, mis tema sellekohase väite ümber lükkaks, siis ei saa isikult oodata ega nõuda LS § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 ning lg-s 5 nimetatud kohustuste täitmist. Kõnes olevate normide kohustusi saab täita siis, kui isik on teadlik liiklusõnnetuse aset leidmisest. Kuna menetluse käigus tuvastatud asjaolud ei võimalda teha järeldust, et A. Avila oleks olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest, siis ei saa talle ette heita LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 nimetatud nõuete rikkumist ja seeläbi ka LS § 236 lg 1 rikkumist. Sellest tulenevalt tuleb väärteomenetlus LS § 236 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 2 p 1 alusel.

Karistus

18. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1. Selle kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. LS § 223 lg 1 näeb põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 80 trahvühikut, s.o summas 320 eurot. St, et kohtuväline menetleja kohaldas A. Avilale karistusmäära, mis jääb olulisel määral alla sanktsioonimäära keskmise. Arvestades A. Avilale süüks arvatavat tegu, on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus tekitatud kahju ulatust, samuti seda on A. Avila on oma süüd tunnistanud ja ta kahetseb tehtut. Samuti evib tähendust asjaolu, et ta pani menetluse esemeks oleva teo ettevaatamatusest. Lisaks on ta eelnevalt karistamata isikuks, keda ei ole karistusregistrisse kantud. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohtuväline menetleja määras A. Avilale LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 80 trahviühikut, so 320 eurot, muutmata. Mis puudutab A. Avila väiteid trahvi vähendamise aluste esinemise kohta, siis kohus jätab need käsitlemata, sest tegemist on paljasõnaliste väidetega. Menetlusse võtmise määruses kohustas kohus A. Avilat esitama kohtule hiljemalt 22.12.2022 tõendid/dokumendid, mis kinnitavad tema väidete aluseks olevate asjaolude esinemist. Kohtu nõuet A. Avila ei täitnud. Seega jättis A. Avila kaebuse väited nõuetekohaselt tõendamata, võttes kohtult ära ka võimaluse hinnata tema väidete valguses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi põhjendatust.

19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, rahuldab kohus A. Avila kaebuse osaliselt ja tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega A. Avilat karistati LS § 236 lg 1 järgi. Kohus lõpetab tühistatud osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)