3-22-601/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-601

Haldusasi

Valiano Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2022

maksuotsuse

nr

12.2-3/056184-31

ning

15.02.2022

vaideotsuse nr 6-1/5113-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Valiano Group OÜ, seaduslikud esindajad Jevgeni

Teras ja Dmitri Poljakov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane

Perv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.02.2023, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.07.2021 korraldusega nr 12.2-3/056184-1 Valiano Group

OÜ poolt perioodil aprill–august, september 2021 käibedeklaratsioonidel ja tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud

andmete õigsuse kontrolli.

2. MTA koostas 25.11.2021 kontrolliakti nr 12.2-3/056184-28, milles sisaldusid kontrolli käigus

tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.

23.12.2021 esitas OÜ Valiano Group kontrolliaktile eriarvamuse.

3-22-601

2(8)

3. MTA tegi 17.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/056184-31 (maksuotsus), millega määrati Valiano

Group OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 43 232,06 eurot. Maksuotsuse

järeldused on järgnevad:

3.1. Valiano Group OÜ on kontrollitaval perioodil deklareerinud sisendkäibemaksu rohkem, kui

äriühingul on ostuarveid. Kontrolli käigus ei ole Valiano Group OÜ esitanud maksuhaldurile

täiendavaid andmeid, millest nähtuks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kokku on Valiano

Group OÜ deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 15590,2 eurot;

3.2. Valiano Grupp OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises lisaks töötajatele

makstud töötasule ka lähetuse päevaraha. Kontrollimisel selgus, et lähetused ei ole tegelikult aset

leidnud ja seega on Valiano Group OÜ jätnud tasumata tööjõumakse järgnevalt: tulumaks

13 891,43 eurot; sotsiaalmaks 25 902,15 eurot; töötuskindlustuse makse 1876,18 eurot ja

kohustusliku kogumispensioni makse 724,77 eurot.

4. Valiano Group OÜ esitas 14.02.2022 maksuotsuse peale vaide, mille MTA 15.02.2022

vaideotsusega nr 6-1/5113-2 (vaideotsus) rahuldamata jättis.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 10.03.2022 Valiano Group OÜ kaebus maksuotsuse ja

vaideotsuse tühistamiseks.

6. Kohus jättis 13.03.2022 määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja riigilõivu

tasumiseks ja kaebuse allkirjastanud isiku Aleksandra Hlebnikova-Stepanova esindusõiguse

täpsustamiseks. Kaebaja tasus tähtaegselt riigilõivu 1050 eurot. Samuti teatas kaebaja 24.03.2022

vastuses kohtumäärusele, et Aleksandra Hlebnikova-Stepanova kaebajat kohtumenetluses ei

esinda.

7. Kohus võttis 24.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.

8. MTA vastas kaebusele 20.04.2022 ja esitas täiendava seisukoha 25.11.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja taotleb maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist.

10. MTA

tegi

25.11.2021

kaebajale

kontrollakti

aprill-

august,

september

2021

maksustamisperioodi eest. Kontrollaktis märkis MTA, et vastuväiteid kontrollaktile koos kaebaja

väiteid kinnitavate tõenditega on võimalik esitada hiljemalt 16.12.2021. Kaebaja taotlusel pikendas

MTA eriarvamuse tähtaega ja kaebaja esitas eriarvamuse 23.12.2021. Samas selgus hiljem, et juba

kontrollakti päeval esitas MTA kaebaja suhtes Tallinna Halduskohtule taotluse maksukohustuse

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks, vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS

§ 136¹ lg 1). Tallinna Halduskohtu 26.11.2021 kohtumäärusega haldusasjas 3-21-2754 rahuldati

MTA taotlus ja arestiti kaebaja pangakontod. Kohtumäärusele esitatud määruskaebuse jättis

Tallinna Ringkonnakohus 17.12.2021 määrusega rahuldamata. Sellise tegevusega rikkus MTA

kaebaja õigusi, piirates kaebaja tegevust klientidega ja muutes võimatuks töötasu maksmise

töötajatele. MTA on menetlusõigusi oluliselt rikkunud.

11. Kaebaja on maksumenetluses esitanud selgitused ja tõendid, miks ei olnud kummalgi kaebaja

juhatuse liikmel võimalik maksuhalduriga eelnevalt kokkulepitud ajal seletusi andma tulla.

Kaebaja juhatuse liikmed on samal ajal juhatuse liikmed ka Beautyfor Express OÜ-s, seega peavad

nad perioodiliselt viibima ettevõtete ladude territooriumil sh Lätis. Kaebaja juhatuse liikme J.

Terasi viibimise ajal Lätis pidi teine juhatuse liige D. Poljakov ilmuma 26.10.2021 vestlusele, kuid

vestlusele ilmudes selgus, et tal on kõrge palavik, edaspidi diagnoositi tal COVID ja ta viidi

haiglasse. Teine juhatuse liige pidi samal ajal olema Lätis.

12. Hiljem selgus, et ebaõnnestunud vestlusest kuni kontrollakti väljastamiseni võttis maksuhaldur

suulisi selgitusi ettevõtte töötajatelt, ilmudes nende elukohta ette teavitamata ja jättes

3-22-601

3(8)

informeerimata juhatuse liikmed. Maksuhaldur ei taganud töötajatele MKS §-s 13 sätestatud õigusi.

Kuivõrd suuliste selgituste andmine kestis igal juhtumil kõigest pool tundi, ei olnud selle aja

jooksul võimalik anda täielikke vastuseid küsimustele ja samas ka tutvuda kolmanda isiku

õigustega. Seega ei saa maksumenetluses töötajate antud selgitustele tugineda. Vestluse käigus ei

saanud vaide esitaja töötajad enam kui pooltest küsimustest aru. Keegi ei tõlkinud ega selgitanud

töötajatele küsimuste sisu. Töötajad olid sunnitud allkirjastama dokumendid ja maksuhalduriga

nõustuma, kuna viimane avaldas neile survet, viidates asjaolule, et teabe esitamata jätmisel määrab

maksuhaldur töötajale sunniraha. Samuti ei võimaldatud töötajatel kasutada selgituste andmisel

esindajat.

13. Kaebaja poolt esitatud vastustajale pangaväljavõtete järgi oli näha, et palk ja

komandeeringuraha olid täpselt selgitustes kajastatud ning maksed deklareeritud vastavalt

käskkirjadele. Väljamakseid on tehtud põhiliselt panga kaudu ja deklaratsioone esitati vastavalt

maksetele. Seega on lihtsalt ebamõistlik lähtuda töötajate ütlustest nagu teeb vastustaja, samas kui

pank ja deklaratsioonid tõendavad kaebaja seletuste õigsust. Samuti süüdistab vastustaja korduvalt

kaebajat valeandmete esitamises, mis on tegelikult kaebaja au teotamine.

14. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kogunud tõendeid ning neid vastastikuses seoses

hinnanud. Maksuotsuses sisalduvad üksnes lõppjäreldused, mille kujunemise käik ei ole jälgitav.

MTA on rikkunud kaebaja ettevõtlusvabadust.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja on juba vaideotsuses on selgitatud, et kaebaja seisukohad seoses pangakontode

arestimisega on maksuotsuse vaidlustamisel asjakohatud. Selline kaebaja väide oleks asjakohane

eelaresti kohaldamist puudutavas vaidluses ning selles osas on olemas jõustunud kohtulahend

(Tallinna Halduskohtu 26.11.2021 määrus nr 3-21-2754).

16. OÜ Valiano Grupp esindusõiguslikku isikut kohustati MTA 26.07.2021 korralduse nr 12.2-

3/056184-1 alusel esitama dokumente ja andma suulist teavet, kuid kaebaja on korduvalt palunud

suuliste selgituste andmise tähtaega pikendada, kuid ei ole maksuotsuse tegemise ajani andnud

maksuhaldurile küsitud suulisi selgitusi. Siinkohal tuleb arvestada, et kaebajal on kaks juhatuse

liiget ning üks volitatud isik ning ei ole usutav, et kogu perioodi vältel alates maksumenetluse

algusest kuni maksuotsuse väljastamiseni pole ühelgi isikul kolmest olnud võimalik

maksuhaldurile suulisi selgitusi anda. Seega on kaebaja ise oma tegevusega loonud olukorra, kus

maksuhalduril ei ole olnud võimalik kaebaja juhatuse liikmetelt ega ka volitatud esindajalt selgitusi

saada.

17. Kuivõrd maksuhaldur on suuliste selgituste saamiseks esmalt pöördunud Valiano Group OÜ

poole, on täidetud ka MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus, mistõttu oli maksuhalduril õigus nõuda

teavet kolmandatelt isikutelt. Kolmandatelt isikutelt teabe nõudmise eeldusena ei pea maksuhaldur

maksukohustuslast kolmandate isikute poole pöördumisest eraldi teavitama. MTA selgitab, , et

antud juhul nõuti teavet kolmandatelt isikutelt, mitte maksukohustuslaselt, mistõttu MKS § 13 lg

1 ei kohaldu ning kaebaja viidet õiguste rikkumisele asjakohatud.

17.1. Vastavalt MKS § 61 lg-le 1 on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh

krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel

õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada

kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri

ametiruumidesse. Käesoleval juhul vastav vajadus puudus, mistõttu ei kutsunud maksuhaldur

kolmandaid isikuid oma ametiruumidesse vaid läks ja võttis töötajatelt selgitused töötajate

asukohas. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et maksuhaldur ei võtnud selgitusi isikute eluruumides

vaid üldkasutatavates ruumides.

3-22-601

4(8)

17.2. Töötajate selgitused on maksumenetluses lubatud tõendid. Asjaolust, et vestlus iga töötajaga

toimus 30 minuti vältel, ei saa teha järeldust, et isikutel puudus võimalus oma õigustega tutvuda ja

esitatud küsimustele sisuliselt vastata. Maksuhaldur on esitanud töötajatele 8 küsimust ning

nendele vastamiseks on poole tunnine aeg enam kui piisav. Samuti tutvusid töötajad vene keelsete

õiguste ja kohustustega ning andsid nendega tutvumise kohta ka allkirjad. Seega on maksuhaldur

järginud töötajatelt selgituste võtmisel ettenähtud menetlusreegleid, mistõttu puuduvad igasugused

takistused töötajatelt võetud selgituste maksumenetluses tõendina kasutamiseks.

17.3. Vastustaja selgitab, et tõlgi kasutamine selgituste võtmisel ei olnud vajalik, kuna toimingus

osalenud maksuhalduri ametnikud valdasid vene keelt. Samuti ei nõudnud keegi töötajatest peale

õiguste ja kohustustega tutvumist esindaja kaasamist. Kaebaja väide, mille kohaselt ei saanud

töötajad pooltest küsimustest aru, ei vasta tõele. Nimelt nähtub suuliste selgituste protokollidest

selgelt, et iga küsimus ja vastus lähevad korrektselt kokku. Lisaks on kõik isikud protokolli lõpus

kinnitanud, et on maksuhalduri poolt esitatud küsimustest aru saanud, protokoll on neile tõlgitud

ning antud selgitused on tõesed.

17.4. Kuivõrd sunniraha kohaldamine selgituste andmata jätmise eest on ette nähtud MKS § 67 lg-

s 1, ei saa selle suuliste selgituste võtmise korralduses ära märkimist pidada kuidagi ähvarduseks

ja ebaseaduslikuks sundimiseks. Seda enam, et sunniraha on ette nähtud selgituste andmata jätmise

eest, mitte aga õiguste ja kohustuste tutvustamise lehe allkirjastamata jätmise eest.

18. Vastupidiselt kaebuses etteheidetule, nähtub maksuotsusest ja kontrollaktist selgelt, kuidas

ning millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluva

maksusumma määranud. Kuivõrd kaebuses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset viidet ühelegi

konkreetsele tõendile, mida maksuhaldur oleks ebaõigesti hinnanud või hindamata jätnud, ei ole

vastustajal võimalik vastava väite osas ka konkreetsemat seisukohta võtta.

19. Maksuhaldur väljastas kaebajale 25.11.2021 kontrollakti nr 12.2-3/056184-28, milles on välja

toodud kõik kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud. Nimetatud kontrollakt on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa.

Maksumenetluses kaebaja oma ärakuulamisõigust ei kasutanud. MTA on kaebajat korduvalt

kohustanud andma suulist teavet, mille täitmise tähtaegu on kaebaja alati pikendanud ning sellega

takistanud menetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist.

20. Maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et:

20.1. kontrolliperioodil on kaebaja sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud käibemaksu,

kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (kontrollaktis p 1.1, maksuotsuses

p 2.1.2);

20.2. kaebaja töötajad ei ole käinud välislähetuses, mistõttu puudub alus maksta töötajatele

maksuvaba päevaraha (kontrollaktis p 1.2, maksuotsuses p 2.2.3).

21. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma

vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri

kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik

määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri

ekslikkust maksusumma määramisel. Käesolevas asjas ei ole kaebaja suutnud tõendada, et

maksuhalduri järeldused maksuotsuses oleksid valed – veelgi enam, kaebaja pole üldse

maksuotsuse järelduste osa vaidlustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

3-22-601

5(8)

23. Esmalt märgin, et nõustun vastustajaga, et kaebaja seisukohad seoses pangakontode

arestimisega on maksuotsuse vaidlustamisel asjakohatud. Kaebaja pangakontode arestimisega

seotud vaidlus oli haldusasja nr 3-21-2754 esemeks ning kaebaja on seal oma kaebeõigust ka

kasutanud, vaidlustades Tallinna Halduskohtu 26.11.2021 määruse ning ka Tallinna

Ringkonnakohtu 17.12.2021 määruse. Asjaolu, et kohtud kaebaja väidetega ei nõustunud, ei

tähenda, et käesolevas asjas tuleks kaebaja sellekohaseid seisukohti uuesti käsitleda. Seega jätan

tähelepanuta pangakontode arestimisega seotud kaebuse väited.

24. MTA tegi 17.01.2022 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/056184-31, millega määrati Valiano

Group OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 43 232,06 eurot. Maksuotsuses

leidis MTA, et kaebaja on kontrollitaval perioodil deklareerinud sisendkäibemaksu rohkem, kui

äriühingul on ostuarveid ning kaebaja ei ole maksumenetluse käigus esitanud tõendeid, millest

nähtuks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti tuvastas maksuhaldur, et kaebaja on

kajastanud raamatupidamises lisaks töötajatele makstud töötasule ka lähetuse päevaraha kuid

kontrollimisel selgus, et lähetused ei ole tegelikult aset leidnud ja seega on kaebaja tasunud

tööjõumakse ettenähtust vähem.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited

ühtivad suurel määral eriarvamuses ja vaides esitatutega ning vastustaja on maksuotsuses ja

vaideotsuses neile põhjalikult vastanud, siis maksuotsuse ning vaideotsusega nõustudes ei korda

ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud

põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

26. Halduskohtumenetluse (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid

asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust

maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma

määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud

maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb

maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad

maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning

on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma

tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus

üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07

p-d 11 ja 13).

Sisendkäibemaks

27. Kontrolliaktis (dtl 29-44) ja maksuotsuses (dtl 14-24) on MTA sisendkäibemaksu osas

viidanud, et perioodi aprill – august 2021 osas on käibemaksuga ostuarveid vaid 1 958,96 euro

ulatuses, samas deklareerib kaebaja sisendkäibemaksu 17 548,96 eurot. Puuduvate arvete ulatuses

on kaebaja perioodidel aprill-juuni 2021 kajastatud pearaamatus barterlepingut kuid puuduvad

täpsemad andmed selle raames tehtud tehingute kohta. Ainus barteris toimunud tehing, mille kohta

kaebaja on andmeid esitanud, on müügitehing (tööjõurendi leping), samas kaebaja barteris tehtud

tehingu müüki ei deklareeri kuid deklareerib sisendkäibemaksu ostutehingult, mille kohta andmeid

ei ole. Ka väidetav bartertehingu teine osapool Beautyfor Express OÜ ei deklareeri müügikäivet

kaebajale (ehkki tehinguparterite juhatuse liikmed ja raamatupidajana tegutsev volitatud esindaja

isikud kattuvad). Perioodi juuli-august 2021 sisendkäibemaksu osas ei ole kaebaja mingisugust

teavet ega dokumente esitanud (kontrolliakti p 1.2, maksuotsuse p 2.2.3).

28. KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 kohaselt võib sisendkäibemaksu arvestada teiselt

käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 p-de

3-22-601

6(8)

5-7 kohaselt tuleb arvel märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse

maht, kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või

täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise

kuupäevast. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid dokumente esitanud ning seega on maksuhaldur

õigesti piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

29. Kontrolliakti ja maksuotsuse järeldused sisendkäibemaksu osas on selged ja jälgitavad. Seega

on tõendamiskoormis kaebajale üle läinud kuid kaebaja ei ole ei vaide- ega ka kohtumenetluse

käigus esitanud ühtegi täiendavat tõendit, millest võiks järeldada sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigust.

Tööjõumaksud

30. Tööjõumaksude osas on MTA kontrolli käigus tuvastanud, et kaebaja on deklareerinud

tööjõumaksudega maksustatavat töötasu ja maksuvaba lähetuse päevaraha ehitustöölistele, kes on

Ukraina kodanikud. Tegemist on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud välisriigist pärit

lühiajaliste töötajatega, kelle puhul peab nn palgakriteeriumi kohaselt töötajatele makstava töötasu

suurus olema vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise

brutokuupalgaga. MTA märgib, et kaebaja on taotlusesse märkinud 2020.a. tasuks 1407 eurot ja

2021.a. tasuks 1466 eurot. Samas on kaebaja deklareerinud tööjõumaksudega maksustatavaid

väljamakseid kuni 799 euro ulatuses ühes kuus. Ülejäänud osas on kaebaja väitel tegemis

välislähetuse päevarahadega, mis enamus kuudel on olnud 750 eurot.

31. MTA leiab, et kaebaja poolt esitatud andmed väidetavate välislähetuste kohta on vastuolulised

ja tegelikkuses ei ole töötajad välislähetusel käinud, makstud päevarahade puhul on tegemist

maksustatava töötasuga ning kaebaja on seega jätnud neilt tasudelt deklareerimata ja tasumata

tööjõumaksud. MTA on kontrollakti p-s 1.2 ja maksuotsuse p-s 2.2.3 toonud põhjalikud selgitused,

milliste tõendite alusel MTA sellisele järeldusele on jõudnud. Seejuures on MTA viidanud nii

kaebaja poolt esitatud andmete vastuolulisele, kui ka sellele, et kogutud andmete kohaselt on samad

töötajad väidetavate lähetuste ajal viibinud tööl Eestis asuvatel objektidel. Lisaks on töötajad ise

MTA küsimustele vastates kinnitanud, et ei ole välislähetuses käinud ja on töötanud vaid Eestis

asuvatel objektidel ning ka töötajate pangakontode andmetel on need isikud väidetava lähetuse ajal

teinud Eestis kaardimakseid või võtnud arveldusarvelt sularaha välja. Kontrolliakti ja maksuotsuse

põhjendused on ka selles osas selged ja jälgitavad ning nende üksikasjalik üle kordamine

käesolevas otsuses ei ole vajalik. Kaebaja ei ole esitanud mistahes täiendavaid tõendeid, mis

lükkaks ümber maksuotsuse järeldused.

32. Sisuliselt ainus vastuväide, mis kaebaja tööjõumaksude osas nii vaide- kui kohtumenetluse

käigus on esitanud, on see, et MTA ei oleks tohtinud ilma juhatuse liikmeid teavitamata töötajaid

küsitleda ning MTA peaks lähtuma kaebaja poolt töötajatele tehtud maksetes toodud kirjeldustest

ning kaebaja poolt esitatud lähetuse käskkirjadest. Kaebaja selliste väidetega ei saa nõustuda.

32.1. MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste

täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning

kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast

tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja

tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas

õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide

esitamist (MKS § 60-62). Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks

maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma.

32.2. Nõustun vastustajaga, et töötajate selgitused on maksumenetluses lubatud tõendid. Vastavalt

MKS § 61 lg-le 1 on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmanda isikud on kohustatud andmeid

3-22-601

7(8)

esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Maksuhaldur võib seejuures valida, kas kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks

ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse, nõudma teavet

kirjalikus vormis või võtta kolmandatelt isikutelt (käesoleval juhul töötajatelt) selgitused nende

asukohas. Käesolevas asjas on maksuhaldur selgitanud, et pidas vajalikuks võtta töötajatelt

selgitusi nende asukohas, seejuures ei võtnud MTA selgitusi isikute eluruumides vaid

üldkasutatavates ruumides ning asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad vastupidist.

32.3. MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb maksuhalduril enne kolmandate isikute poole pöördumist

pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed

maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval

aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist.

Käesolevas asjas on maksuhaldur korduvalt pöördunud selgituste ja dokumentide saamiseks

Valiano Group OÜ poole, kuid teavet ei ole kaebajalt võimalik olnud saada. Esimese korralduse

tegi MTA kaebajale juba 26.07.2021 kuid kaebaja taotles täiendava tähtaja andmist ja nii sisuliselt

kuni kontrollakti väljastamiseni 25.11.2021, tuues põhjuseks erinevaid asjaolusid, nt esindaja muid

kohustusi (lähetused, deklaratsioonide esitamise kiired ajad, koolitused), kui ka juhatuse liikmetest

tingitud põhjusi (lähetus, karantiin, kehv enesetunne, haigus jne) (vt kontrolliakti lisad 15-21 (dtl

193 -208). Kaebajal on kaks juhatuse liiget ja maksumenetluses ka volitatud esindaja. Ei ole

eluliselt usutav, et mitme kuu jooksul ei olnud ühelgi esindajatest võimalik maksuhaldurile

andmeid esitada. Sellest tulenevalt on MTA põhjendatult leidnud, et kaebaja on takistanud

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Seega saab lugeda, et MKS § 61

lg-s 2 nimetatud eeldus kolmandate isikute poole pöördumiseks oli täidetud.

33. Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et kuivõrd suuliste selgituste andmine kestis igal

juhtumil kõigest pool tundi, ei olnud töötajatel selle aja jooksul võimalik anda täielikke vastuseid

küsimustele ja samas ka tutvuda kolmanda isiku õigustega. Vestluse käigus ei saanud kaebaja

töötajad enam kui pooltest küsimustest aru. Keegi ei tõlkinud ega selgitanud töötajatele küsimuste

sisu. Töötajad olid sunnitud allkirjastama dokumendid ja maksuhalduriga nõustuma, kuna viimane

avaldas neile survet, viidates asjaolule, et teabe esitamata jätmisel määrab maksuhaldur töötajale

sunniraha. Samuti ei võimaldatud töötajatel kasutada selgituste andmisel esindajat.

33.1. Nõustun vastustajaga, et üksnes asjaolust, et vestlus iga töötajaga toimus 30 minuti vältel, ei

saa teha järeldust, et isikutel puudus võimalus oma õigustega tutvuda ja esitatud küsimustele

sisuliselt vastata. Asja materjalidest (vt nt dtl 368-373; 374-379 ja 380-385) nähtuvalt on

maksuhaldur esitanud töötajatele 8 küsimust ning nendele vastamiseks on poole tunnine aeg piisav.

Samuti nähtub, et töötajad tutvusid oma õiguste ja kohustustega, mis olid tõlgitud vene keelde ning

andsid nendega tutvumise kohta ka allkirjad.

33.2. Vastustaja on selgitanud ka, et tõlgi kasutamine selgituste võtmisel ei olnud vajalik, kuna

toimingus osalenud maksuhalduri ametnikud valdasid vene keelt. Samuti ei nähtu, et keegi

töötajatest peale õiguste ja kohustustega tutvumist oleks nõudnud tõlgi või esindaja kaasamist.

Suuliste selgituste protokollid ei kinnita kaebaja väidet, et töötajad ei saanud küsimustest aru, sest

vastused on antud selgelt ja konkreetselt, lisaks on kõik isikud protokolli lõpus kinnitanud, et on

maksuhalduri poolt esitatud küsimustest aru saanud, protokoll on neile tõlgitud ning antud

selgitused on tõesed.

33.3. Korraldustes sisalduvat viidet võimalikule sunniraha kohaldamisele ei saa pidada

ähvarduseks. MKS § 67 lg-s 1 tulenevalt on maksuhalduril võimalik ütluste andmisest keeldumise

korral sunniraha kohaldada ja sellise hoiatuse märkimine korralduses on MTA tavapärane praktika.

Kaebaja väide, et maksuhaldur oleks kuidagi ebaseaduslikult sundinud töötajaid seletusi andma, ei

ole kinnitust leidnud. Leian, et MTA on töötajate küsitlemise viinud läbi nõuetekohaselt ja töötajate

seletustele on maksumenetluses seega võimalik tugineda.

3-22-601

8(8)

34. Kokkuvõtvalt leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud kontrolliaktis

piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud oma järeldusi, samuti selgitanud kuidas

vaidlustatud maksusumma kujunes. MTA tegi maksumenetluses 25.11.2021 kontrolliakti, milles

andis kaebajale võimaluse esitada eriarvamus. Kaebaja taotles eriarvamuse tähtaja pikendamist ja

esitas eriarvamuse 23.12.2021. Kaebaja on kasutanud ka vaide esitamise õigust ja kaebeõigust

halduskohtumenetluses, vaatamata sellele ei ole kaebaja ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse

käigus esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldused. Kaebus tuleb seega

tervikuna jätta rahuldamata.

Menetluskulud

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma