2-22-18779/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Võrus Tsiviilasja number 2-22-18779 Tsiviilasi T.K. hagi Ü.K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.K. , isikukood XXX; Kostja Ü.K., isikukood XXX. Menetlus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T.K. hagi Ü.K. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada T.K. ja Ü.K. abielu, mis on sõlmitud 5. aprillil 1989 Põlvas.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2

ASJAOLUD 1. T.K. (hageja) esitas 15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagi Ü.K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 5. aprillil 1989 Põlvas. Hageja soovib kohtus abielu lahutamist, kuna abielulised suhted on lõppenud 2003. aasta novembris. Kostja ei ole nõustunud esitama ühist avaldust abielu lahutamiseks. Hageja ei soovi abielu taastada, kuna osapooled on lahku kasvanud.

2. Kostja 11. jaanuari 2023 kirjalikus vastuses nõustus abielu lahutamisega. Abielulised suhted lõppesid tegelikult juba 1994. aastal. Pooled on vähemalt kahel korral käinud perekonnaseisuametis lahutamise avaldust esitamas, kuid abielu jäi lahutamata seetõttu, et hageja ei tulnud pärast ettenähtud mõtlemisaega perekonnaseisuametisse kohale.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

5. Arvestades hagiavalduses toodut, kostja vastust ning asjaolu, et poolte vahel puudub abieluline kooselu vähemalt 2003. aastast, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 alusel lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

8. Kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale (TsMS § 455 lg 2). Kohus edastab jõustunud kohtulahendi rahvastikuregistrile kande tegemiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik