Legislator Case Law & Legislation
2-22-124520/9 AI generated

2-22-124520/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-124520/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta läbi vaatamata hageja AS SEB Pank hagi A. T.u vastu 2 353,84 euro nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal

Legislator headnote

AI generated

Art. 18 lg, Art. 18 lg-st; 2-22-124520/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: T.u vastu 2 353,84 euro nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal

Keywords

AI generated
Art. 18 lg Art. 18 lg-st

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-124520

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi A. T.U (T.) vastu 2 353,84 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

2 570,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), asukoht

Tornimäe tn 2, Tallinn, 10145;

Hageja

lepinguline

esindaja:

Elo

Ilumäe

(e-post menetlus@seb.ee);

Kostja: A. T. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, täpne

aadress ei ole teada, e-post xxxx, tel xxxx.

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

(kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja AS SEB Pank hagi A. T.u vastu 2 353,84 euro nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal

menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

Tallinna

kohtumaja

kaudu

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22- 124520 AS SEB Pank (hageja) hagis A.

T.u (T., kostja) vastu 2 353,84 euro nõudes.

2. Pärast hagi menetlusse võtmist, ei ole Harju Maakohtul õnnestunud kostja Eestis

teadaolevatel kontaktaadressidel hagiavaldust koos menetlusse võtmise määrusega kostjale

kätte toimetada.

3. Hagiavaldus on kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse jätkuna. Pärnu Maakohtu

06.09.2022 määruses, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti tsiviilasi üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, selgub, et maksekäsu kiirmenetluse käigus

on tuvastatud, et kostja ei ela Eestis. Kostja ema on Pärnu Maakohtule kinnitanud, et võlgnik

ei ela xxxx, sest kostja elab xxxx. Kostja ema ei osanud öelda, millisel aadressil kostja xxxx

täpsemalt elab. Telefoninumbri xxxx on Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond

saanud kostjaga kontakti, kes lubas e-kirja teel kohtule vastata, kuid oma xxxx aadressi kohtule

ei avaldanud.

4. Ka Harju Maakohus püüdis ajavahemikus 03.01.-09.01.2023 korduvalt kostjaga telefoni teel

kontakti saavutada, kuid tulutult – vastajaks oli helisalvestus koos palvega jätta teade kõneposti

teenuse kaudu. Kohus on jätnud kostjale teate, kuid kostja pole kohtuga ühendust võtnud.

5. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et kostja elab Xxxx, tema täpne aadress ei ole kohtule teada.

6. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe.

7. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel

avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise

kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei

välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1

ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata

jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel

rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11).

8. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ees sõnastuses)

(edaspidi Brüsseli I määrus) art 18 lg 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse

tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Xxxx ja xxxx

osalevad määruse kohaldamisel. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab xxxx, siis

tulenevalt Brüsseli I määruse art 18 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule.

9. Hagiavalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule ka Eesti õiguse kohaselt: TsMS § 79 lg

1 kohaselt on füüsilise isiku vastu esitatud hagi pädev läbi vaatamata isiku elukohajärgne kohus.

Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja ei ela Eestis, vaid Xxxx. Seda on

Pärnu Maakohtule kinnitanud ka kostja ise.

10. Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus.

11. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse

puudumise tõttu pädev asja lahendama.

Menetluskulud ja kohtu täiendavad selgitused

12. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1

p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad

(kostja pole menetluses osalenud).

13. Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 sätestatud alustel ja korras.

14. TsMS § 426 lg 1 alusel selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi

ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

15. Edasikaebe õiguse kohta selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib

hageja esitada TsMS § 427 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik