2-22-124520/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta läbi vaatamata hageja AS SEB Pank hagi A. T.u vastu 2 353,84 euro nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal
Legislator headnote
AI generatedArt. 18 lg, Art. 18 lg-st; 2-22-124520/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: T.u vastu 2 353,84 euro nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal
Keywords
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-124520
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi A. T.U (T.) vastu 2 353,84 euro
nõudes
Tsiviilasja hind
2 570,08 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), asukoht
Tornimäe tn 2, Tallinn, 10145;
Hageja
lepinguline
esindaja:
Elo
Ilumäe
(e-post menetlus@seb.ee);
Kostja: A. T. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, täpne
aadress ei ole teada, e-post xxxx, tel xxxx.
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
(kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata hageja AS SEB Pank hagi A. T.u vastu 2 353,84 euro nõudes.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal
menetluskulud puuduvad.
3. Määrus toimetada kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Harju
Maakohtu
Tallinna
kohtumaja
kaudu
päeva
jooksul
alates
määruse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22- 124520 AS SEB Pank (hageja) hagis A.
T.u (T., kostja) vastu 2 353,84 euro nõudes.
2. Pärast hagi menetlusse võtmist, ei ole Harju Maakohtul õnnestunud kostja Eestis
teadaolevatel kontaktaadressidel hagiavaldust koos menetlusse võtmise määrusega kostjale
kätte toimetada.
3. Hagiavaldus on kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse jätkuna. Pärnu Maakohtu
06.09.2022 määruses, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti tsiviilasi üle Harju
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, selgub, et maksekäsu kiirmenetluse käigus
on tuvastatud, et kostja ei ela Eestis. Kostja ema on Pärnu Maakohtule kinnitanud, et võlgnik
ei ela xxxx, sest kostja elab xxxx. Kostja ema ei osanud öelda, millisel aadressil kostja xxxx
täpsemalt elab. Telefoninumbri xxxx on Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond
saanud kostjaga kontakti, kes lubas e-kirja teel kohtule vastata, kuid oma xxxx aadressi kohtule
ei avaldanud.
4. Ka Harju Maakohus püüdis ajavahemikus 03.01.-09.01.2023 korduvalt kostjaga telefoni teel
kontakti saavutada, kuid tulutult – vastajaks oli helisalvestus koos palvega jätta teade kõneposti
teenuse kaudu. Kohus on jätnud kostjale teate, kuid kostja pole kohtuga ühendust võtnud.
5. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et kostja elab Xxxx, tema täpne aadress ei ole kohtule teada.
6. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe.
7. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel
avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse
esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise
kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei
välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1
ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata
jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel
rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11).
8. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning
kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ees sõnastuses)
(edaspidi Brüsseli I määrus) art 18 lg 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse
tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Xxxx ja xxxx
osalevad määruse kohaldamisel. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab xxxx, siis
tulenevalt Brüsseli I määruse art 18 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule.
9. Hagiavalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule ka Eesti õiguse kohaselt: TsMS § 79 lg
1 kohaselt on füüsilise isiku vastu esitatud hagi pädev läbi vaatamata isiku elukohajärgne kohus.
Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja ei ela Eestis, vaid Xxxx. Seda on
Pärnu Maakohtule kinnitanud ka kostja ise.
10. Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus.
11. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse
puudumise tõttu pädev asja lahendama.
Menetluskulud ja kohtu täiendavad selgitused
12. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS
§ 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1
p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad
(kostja pole menetluses osalenud).
13. Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu
tagastamist TsMS § 150 sätestatud alustel ja korras.
14. TsMS § 426 lg 1 alusel selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi
ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel
vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
15. Edasikaebe õiguse kohta selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib
hageja esitada TsMS § 427 alusel määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp
kohtunik