Legislator Case Law & Legislation
2-22-16659/10 AI generated

2-22-16659/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-16659/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada V. K. Määrata usaldusisiku V. K. töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks

Legislator headnote

AI generated

2-22-16659/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuulutada välja V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada V. K. Määrata usaldusisiku V. K. töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses notional interest deduction bank charges cost calculation repair costs professional expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-22-16659

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16659

Tsiviilasi

V. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik

V.

K. (ik xxxxxxxxxxx;

elukoht

xx xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post

xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik V. K. (xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; e-

post xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada V. K.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku V. K. töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku

475,20 eurot, FIE-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxšxxx V. K. pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes V. K. (xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx;

telefon xxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. veebruaril 2023 kell 10.20 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada V. K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. jaanuaril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud V. K. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. V. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-16659).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud, alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-s autojuht-koristajana. Tema sissetulekuks on töötasu 724 eurot

(neto) ja toetused 426 eurot. Igakuised väljaminekud on 900 eurot: eluasemekulud 250 eurot,

kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja

hügieenile 50 eurot, transpordikulud 100 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 100 eurot. Võlgnevuste

tasumiseks jäävaks summaks on 250 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida.

Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 24 002 eurot.

2. Kohus võttis 18.11.2022 määrusega V. K. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks V. K. .

3. Usaldusisik on 18.12.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on xxxxxxxxxx sündinud V. K. perekonnaseisult lahutatud ning

tal puuduvad ülalpeetavad. V. K. abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) on

lõpetatud xxxxxxxxxx.

Võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx) kuuluvas kahetoalises (39,50 m2) korteris

aadressil xx xxxxxxxxx xx-xxxxxxxxx. Kuni 22.02.2005 kuulus korter võlgniku emale

xxxxxxxxxxxxxxšxxx (surn xxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx). xxxxxxxxxxxxxxšxxx kinkis

korteri 16.02.2005 tõestatud kinkelepinguga xxxxxxxxxxxxxx. Korteriomandile on seatud tähtajatu

tasuta isiklik kasutusõigus xxxxxxxxxxxxxxšxxx ja tema abikaasa G. K. (surn xxxxxxxxxx,

isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks.

Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-s (rg-kood xxxxxxxx) autojuht-koristajana ja

xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx (rg-kood xxxxxxxx) ning tema keskmine neto

töötasu oli 2022. aastal 744,12 eurot. Lisaks on võlgniku sissetulekuteks pension 400,94 eurot ja

sotsiaaltoetus

26,85 eurot.

Igakuised

sissetulekud

kokku

on

1171,91 eurot.

2021. aasta

tuledeklaratsiooni järgi oli võlgniku keskmine neto sissetulek 2021. aastal 1020,60 eurot kuus.

Vara

Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 744,12 eurot, pension 400,94 eurot ning

sotsiaaltoetus 26,85 eurot. 29.11.2022 seisuga oli võlgniku kontodel 80,45 eurot – xxxxxxxxx xxx

nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1,55 eurot, xxxxxxxx xxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 0 eurot ja

xxxxxxxx xxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 78,90 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara.

Võlgniku nimele registreeritud xxxxxxxxxx (reg nr xxx xxx, ehitusaasta xxxx) on võlgniku kinnitusel

utiliseeritud.

Kohustused

V. K. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 25 860,73 eurot, sellest laenud

25 588,64 eurot ja järelmaksud 272,09 eurot. Ükski nõue ei ole sundtäitmisele pööratud.

Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlasumma:

1. Coop Pank AS

995,80 €

2. PLACET GROUP OÜ

3881,59 €

3. Creditstar Estonia AS

4675,92 €

4. AS Inbank Finance

272,09 €

5. Ühisraha OÜ

949,46 €

6. Bigbank AS

9731,72 €

7. Bigbank AS

245,15 €

8. IPF Digital AS

5109,00 €

KOKKU:

25 860,73 €

Maksejõuetus

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

25 860,73 euro ulatuses ning tal puudub vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek kokku

on keskmiselt 1171,91 eurot kuus, sellest 26,85 eurot on mittearestitav sotsiaaltoetus. Võlgniku

arestitava sissetuleku suurus on 1145,06 eurot. Sissetuleku suurust arvestades oleks 2023. aastal

arestimise kuuluva sissetuleku osa 420,06 eurot. Olemasolevate kohustuste täitmisele kuluks 61 kuud

ehk üle viie aasta. Puudub alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt suureneb.

Pigem võib võlgniku vanust arvestades tema töövõime langeda ja seega ka töötamisest saadav

sissetuleku osa väheneda. Nendel asjaoludel ei saa pidada võimalikuks mõistliku aja jooksul

kohustuste täitmist võlgniku sissetulekute arvel.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste

võtmine, sh juba võetud kohustuste refinantseerimine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Usaldusisiku hinnangul tuleks kuulutada välja V. K. pankrot ning algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgniku kohustuste ümberkujundamine ei ole tema sissetuleku suurust ning

käesoleval ajal majanduskeskkonnas toimuvat inimeste ostujõu märkimisväärset vähenemist

arvestades võimalik. Võlgnik on avaldanud, et võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks on

250 eurot. Teadaolevate kohustuste tasumiseks kuuluks enam kui kaheksa aastat, mida ei saa pidada

mõistlikuks.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötasust, pensionist ja

sotsiaaltoetusest kokku 1171,91 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 25 860,73 eurot.

Kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses märkis võlgnik, et igakuiste väljaminekute järgselt jääb tal

võlgnevuste tasumiseks 250 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul

kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste

täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga

väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud V. K. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks V. K. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V. K. on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

10.01.2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku

tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse,

mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 5 tundi ja 40 minutit, so tunnitasuga 69,84 eurot.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (5 tundi 40 minutit) tuleb

V. K. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxšxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik