2-22-16537/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-16537

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16537

Tsiviilasi

S. M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik S. M. (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-

post XXX);

usaldusisik V. K. (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja S. M. (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada S. M. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku V. K. töötasu suuruseks XXX eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku XXX eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu XXX eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku XXX eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur O. K. (arvelduskonto nr XXX, saaja

Tartu kohtutäitur O. K).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes V. K. (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon

782 8110; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. veebruaril 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada S. M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. jaanuaril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Määrata kohustustest vabastamise menetluses S. M. sissetulekust kinnipidamiste tegemine

täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12 ja lg 13 järgi.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud S. M. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. S. M. (avaldaja/võlgnik) esitas 03.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-16537).

Avalduse kohaselt on võlgnik XXX. Tal on XXX ülalpeetav K. M, sünd XX.XX.XXXX. Avaldaja

töötab XXX XX ja tema sissetulekuks on töötasu 800 eurot ja toetused 79 eurot. Igakuised

väljaminekud on 648 eurot: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele

ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 21 eurot

ning sidekulud 57 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud

oma kohustuste suuruseks 28 862,91 eurot.

2. Kohus võttis 18.11.2022 määrusega S. M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks V. K.

3. Usaldusisik on 17.12.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku vara ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XX.XX.XXXX sündinud S. M. perekonnaseisult XXX ning

tal on XXX ülalpeetav XXX laps K. M. (sünd XX.XX.XXXX). S. M. abielu A. M. (surn

XX.XX.XXXX, isikukood XXX) on lõpetatud XX.XX.XXXX.

Võlgnik elab XXX ühetoalises (27,30 m2) korteris aadressil XXX.

Võlgnik töötab XXX (rg-kood XXX) XXX ning tema keskmine neto sissetulek 2022. aastal oli

813,75 eurot. 2021. aasta tuledeklaratsiooni järgi oli võlgniku keskmine neto sissetulek 2021. aastal

1013,91 eurot kuus. Lisaks on võlgniku sissetulekuks peretoetused 79,18 eurot kuus.

Vara

Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 813,75 eurot ning peretoetused 79,18 eurot,

kokku 892,93 eurot. 03.11.2022 seisuga oli võlgniku kontodel kokku 153,94 eurot. Võlgnikul puudub

realiseeritav vara.

Kohustused

S. M. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 21 988,97 eurot, sellest laenud

20 811,47 eurot ja järelmaksud 1177,50 eurot. Üks nõue 4596,05 eurot on täitmisel kohtutäituri

juures. Täitemenetluses lisanduvad sissenõudja nõudele täitemenetluse kulud.

Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlasumma:

1. Multitude Bank p.l.c.

4596,05 €

2. AS Inbank Finance

371,37 €

3. Nord Collect OÜ

3376,32 €

4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

327,64 €

5. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

448,71 €

6. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

29,78 €

7. IPF Digital AS

2639,66 €

8. Holm Bank AS

1075,69 €

9. Holm Bank AS

105,28 €

10. Osaühing Aktiva Finants

3629,32 €

11. PLACET GROUP OÜ

1103,23 €

12. Bondora AS

352,02 €

13. Bondora AS

3933,90 €

KOKKU:

21 988,97 €

Maksejõuetus

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

21 988,97 euro ulatuses ning tal puudub vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek kokku

on keskmiselt 892,93 eurot kuus, sellest 79,18 eurot on mittearestitav peretoetus. Võlgniku arestitava

sissetuleku suurus on 813,75 eurot. Sissetuleku suurust arvestades on arestimine võimalik vaid

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 12 ja 13 kohaldamisel maksimaalselt 72,44 euro ulatuses

kuus. Puudub alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt suureneb. Võlgniku

sissetulekute arvel ei ole kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste

võtmine, sh juba võetud kohustuste refinantseerimine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Usaldusisiku hinnangul tuleks S. M. pankrot välja kuulutada ning algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgniku kohustuste ümberkujundamine ei ole tema sissetuleku suurust ning

käesoleval ajal majanduskeskkonnas toimuvat inimeste ostujõu märkimisväärset vähenemist

arvestades võimalik. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel palub usaldusisik määrata S.

M. sissetulekust kinnipidamiste tegemine TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötasust ja peretoetustest kokku

892,93 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 21 988,97 eurot. Sissetuleku arestimine on

võimalik vaid TMS § 132 lg-te 12 ja 13 kohaldamisel maksimaalselt 72,44 euro ulatuses kuus. Seega

on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel

märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku

jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud

varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

Kohus, vaadanud S. M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks V. K, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V. K. on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

10.01.2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

5 tundi ja 40 minutit.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb V. K. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest

määrata XXX eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku XXX eurot. Kuna võlgnikul

puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

so FIE-le Tartu kohtutäitur O. K.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik