Legislator Case Law & Legislation
2-22-14763/9 AI generated

2-22-14763/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-22-14763/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-22-14763/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Pi hagi osaliselt.

2. Vähendada Viru Maakohtu 26.01.2022 otsusega A Pilt A P kasuks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A Pilt A P kasuks elatis alates 03.10.2022 summas 225, 64 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, kuni A Pi täisealiseks saamiseni.

4. Otsuse täitmisel arvestada A Pi poolt alates 03.10.2022 A Pile elatisena makstud summasid.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-14763 Kohtuasi A P hagi A P vastu elatise vähendamise nõudes

Hagihind

1728 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A P (ik xxx, viibimiskoht xxx)

Kostja: A P (ik xxx)

Kostja seaduslik esindaja: J S (ik xxx, aadress xxx )

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 26.01.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-19289 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja haigestus ja 15. septembril sattus xxx ning xxx. Seoses sellega elatisega seotud kohustusi on võimatu täita. Hetkel ei tööta ja sissetuleku allikad puuduvad. Pöördub Eesti Töötukassasse alates 17.10.2022. Eesti Töötukassa määrab töötutoetuse, millest saab maksta 100 eurot kuus. Peale xxx lõpetamist leiab töökoha (augustist 2023st) ning teenib 200 eurot oma võla maksmiseks. Sugulased ei suuda materiaalselt toetada. On keeruline eluolukord.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei pea kannatama selle tõttu, et tema isa viibib narkokeskuse võõrutusel. Lapsel on xxx ja laste ema kasvatab üksi 2 last. Peale kohtuotsust ei tasunud hageja midagi. Võlg on tasumata, viimase elatise sai hageja augustis 200 eurot. Sõidan nädalas 160 km ainult tundide, logopeedi, psühholoogi, eriõpetaja pärast.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Arvestades hagi hinda 1728 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. PKS § 2172 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja on palunud elatist vähendada 100 euroni kuus. Kostja sellega nõus ei ole. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 26.01.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-19289 välja kostja kasuks elatis miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Märgitud on, et elatis ei või olla väiksem kui PKS sätestatud elatise alammäär.

5. Kostja väited ei anna alust selleks, et elatise suurus jätta selliseks nagu see oli kuni 31.12.2021 kehtinud seaduse alusel ja on kindlaks määratud Viru Maakohtu 26.01.2022 kohtuotsuses. PKS § 2172 lg 2 annab hagejale õiguse taotleda elatise vähendamist, olenemata varalise seisundi halvenemisest, millest tulenevalt tuleb hagejalt välja mõistetud elatise suurust vähendada PKS § 101 alusel arvutatud summani. Kehtiva PKS alusel muutub elatise suurus iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

6. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 01.01.2022 välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi oli hagi esitamise ajal hagejale makstav elatis 225, 64 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

7. Elatise vähendamiseks hageja taotletud 100 euroni kuus alust ei ole. Tegemist on hageja ajutise sissetuleku teenimise võimaluse vähenemisega, mis ei ole PKS § 102 lg 2 alusel mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse elatist vähendada. Hageja väidetest tuleneb, et

3

rehabilitatsioon lõpeb hiljemalt 2023 mai kuuks ja augustis leiab ta töö ning saab võlgnevuse tasuda. Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt