2-21-16835/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-16835

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu hagi Sergei

Rabotševi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXX

korteriühistu

apellatsioonkaebuse hind 13 610 eurot 68 senti

Sergei Rabotševi vastuapellatsioonkaebuse hind 245 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXX

korteriühistu

apellatsioonkaebus

Sergei Rabotševi vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja/vastustaja

II):

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja I (kostja/vastuapellant): Sergei Rabotšev

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. juuni 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis Kohtla-

Järve linn, XXXXXX korteriühistu nõude 13 610 euro 68 sendi ulatuses rahuldamata

ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Sergei Rabotševilt Kohtla-Järve linn,

XXXXXX korteriühistu kasuks välja täiendavalt 13 610 euro 68 senti ning jaotada

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

3. Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Sergei Rabotševi vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu hagi Sergei Rabotševi

vastu osaliselt.

5.2. Mõista Sergei Rabotševilt Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu kasuks

välja 13 855 eurot 68 senti.

5.3. Jätta menetluskuludest 95% Sergei Rabotševi ja 5% Kohtla-Järve linn,

XXXXXX korteriühistu kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu (hageja, KÜ) esitas 27.oktoobril 2021 hagi Sergei

Rabotševi (kostja) vastu mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 alusel kahju 14 525

euro 68 sendi hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1. jaanuarist 2016 kuni 30. aprillini 2021 hageja juhatuse liige

ja tegevjuht. Kostja tasus ainuisikuliselt KÜ-le esitatud arveid. Noplar OÜ esitas 8. juunil 2018

kostjale arve nr 080618-1 summas 100 eurot, nimetamata, milliseid töid ja mis alusel tehti.

Kostja tasus arve. Kostja andis 5. novembril 2018 kirjaliku korralduse KÜ raamatupidajale

maksta S. Jevsejevile 25 eurot kuus „soojuskeskuse teenindamise“ eest, kuid täpsustas telefoni

teel, et raha tuleb üle kanda kostjale isiklikult, kuna S. Jevsejev ei soovi saada raha ametlikult.

Kostja võttis viiel korral (10.11.18, 03.12.18, 03.01.19, 01.02.19 ja 02.03.19) KÜ kontolt 25

eurot, kokku 125 eurot. Kostja võttis 31. jaanuaril 2019 pangaautomaadist välja hageja kontolt

120 eurot, mille kohta kostja aruannet ei esitanud. Kostjale maksti jaanuari eest töötasu 100

eurot. 2021. a kevadel selgus, et KÜ kandis S. Anissimovile (korter X) ebaseaduslikult suuliste

korralduste alusel üle 1037 eurot 35 senti. Kostja sõlmis 26. mail 2020 lepingu nr 85 OÜ-ga

EVIMERIA pööningu põrandate soojustamiseks. Kostja kandis OÜ-le EVIMERIA

osamaksetena üle kokku 13 048 eurot 33 senti. Vajadust pööningu põrandaid soojustada ei

olnud. Selleks ei olnud vastu võetud ühegi KÜ organi otsust. Tehtud töö ei olnud nõuetekohane.

Kostja võttis 6. oktoobril 2020 pangaautomaadist välja 60 eurot, mille kohta aruannet ei

esitanud. Kokku on kostja tekitanud KÜ-le kahju 14 525 eurot 68 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kahju arvestus on ebaõige. Hageja nõue on alusetu. KÜ

ja S. Anissimov sõlmisid 2. oktoobril 2019 töölepingu nr 4/2019. S. Anissimov töötas

korteriühistus lihttöölisena (kütte reguleerimine, muru niitmine, koristaja ja kojamees) ja selle

eest maksti talle töötasu. Korteriühistu juhatus sai korteriomanikelt mitme aasta jooksul kaebusi

seoses sellega, et elamu on külm ja vajab soojustamist. Pärast pööningu soojustamist oli elamu

soojem ning väiksemad olid ka soojusenergia kulud. Hageja peab nõude ebakvaliteetse töö eest

esitama OÜ EVIMERIA vastu. Hageja nõue on tõendamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 245 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue. Nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1

koostoimes MTÜS § 32 lg-ga 2. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud

juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib

varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud

juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui kostja korraldusel tasuti Noplar OÜ

8. juuni 2018. a arve nr 080618-1 alusel 100 eurot. Ekslik on hageja väide, et arvelt ei nähtu,

milliseid töid ja mis alusel tehti. Arvelt on selgelt arusaadav, et arve on esitatud niitmise eest.

Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud korraldusega on kostja juhatuse liikmena rikkunud oma

kohustusi ja selle rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Kui muru sõlmitud lepingu

alusel niideti (vastupidine on tõendamata), siis oli töö tegijal õigus tasule.

Hageja väidab, et kostja suulise korralduse alusel kanti kostjale üle ajavahemikul 2018. a

november kuni 2019. a veebruar kokku 125 eurot. Kostja on omaks võtnud, et tema korterelamu

soojussõlme ei teenindanud ega reguleerinud küttesüsteemi. Kostja on ka omaks võtnud, et on

saanud ajavahemikul 2018. a november kuni 2019. a veebruar 125 eurot ja põhjendanud seda

sellega, et raha tasuti tegelikult hoopis R. Junninenile ja S. Anissimovile korterelamu

soojussõlme reguleerimise eest. Kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma hoolsuskohustust.

Kostja ei ole tõendanud, et 125 eurot on kulutatud korteriühistu/korteriomanike huvides.

Hagejale on tekkinud varaline kahju 125 eurot.

Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju võttes 31. jaanuaril 2019 pangaautomaadist

välja 120 eurot. Hageja pangakonto väljavõttelt (tehing nr 36) nähtub, et arvelt on võetud

sularahana välja 120 eurot. Kostja märkis, et see on seotud kostja transpordikulude

hüvitamisega 2019. a. Kostja viidatud sõiduauto teekonnalehtedelt (12 tk) nähtub, et kostja on

2019. a sõiduautoga Mazda 323 sõitnud sihtkohta „raamatupidaja“ ning kulutanud kütusele 144

eurot.

Mittetulundusühingu juhatus on kohustatud korraldama mittetulundusühingu raamatupidamist

(MTÜS § 35). See tähendab, et juhatus peab tagama, et mittetulundusühingu puhul oleks

nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt

lasub igal juhatuse liikmel kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks

nõuetele vastavalt, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid

oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kui

juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, rikub ta

seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust (vt nt aktsiaseltsi kohta

Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16). Raamatupidamise

korraldamise kohustust on rikutud ka siis, kui juhatuse liige jätab osa ühingu sularahakäibest

raamatupidamises kajastamata.

Maakohus oli seisukohal, et puudub selge seos 31. jaanuaril 2019 pangakontolt välja võetud

120 euro ja kohtule esitatud teekonnalehtede vahel. Kui kostja oli õigustatud saama

transpordikulu hüvitist, pidanuks ta esitama vastava taotluse juhatusele või raamatupidajale.

Antud juhul on tõendamata, et nimetatud raha on kulutatud korteriühistu huvides või vastaval

õiguslikul alusel. Maakohus oli seisukohal, et kostja on rikkunud oma hoolsuskohustust ja

põhjustanud hagejale kahju 120 eurot.

Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui kostja suuliste korralduste alusel on

S. Anissimovile üle kantud „töötasuna“ ajavahemiku november 2019 – 3. mai 2021 eest

1037 eurot 35 senti.

Eesti Töötukassa 8. oktoobri 2019. a otsusest nr SM/19/21490 nähtub, et S. Anissimov on olnud

hageja juures tööl töölepingu alusel. Kohtule on esitatud S. Anissimovi poolt

14. veebruaril (aasta ei ole teada) allkirjastatud avaldus, kus viimane kinnitab, et oli töösuhetes

hagejaga ja talvel tegeles keskkütte reguleerimisega, suvel muru niitmisega, samuti tegi

kojamehe tööd, oli koristaja ja meistrimees. Kostja esitas ka 2. oktoobril 2019 S. Anissimoviga

sõlmitud töölepingu, mille kohaselt S. Anissimov asus alates 2. oktoobrist 2019 tööle

kojamehena, kus tööaja kestuseks oli 2 tundi päevas ja 14 tundi nädalas. Töötaja põhipalk oli

31 eurot 76 senti. Töölepingu kohaselt võis tööandja maksta töötajale lisatasu.

Tõendatud on see, et S. Anissimov sõlmis hagejaga töölepingu. Kohus möönis, et kostja ei ole

piisavalt selgelt põhistanud eri kuude lõikes töö tasustamist. Kuigi töölepingu järgi võeti

S. Anissimov tööle kojamehena, on S. Anissimov selgitanud, et esialgu tegeles ta

keskküttesüsteemi hooldamisega (sama on selgitanud ka kostja). Töölepingu järgi oli töötaja

põhipalk 31 eurot 76 senti, ometi on arvetel näidatud S. Anissimovi palgana 25 eurot, seejuures

kojamehena on S. Anissimovile makstud veebruaris 2021 tasu 40 eurot (lisaks palgale ja

koristaja tööle). Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et S. Anissimov ei ole

tööd teinud ja hagejale on seeläbi kahju tekkinud. Hagi ei ole selle nõude osas põhjendatud.

Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui sõlmis 26. mail 2020 lepingu nr 85

OÜ-ga EVIMERIA pööningu põrandate soojustamiseks. Tööde maksumuseks määrasid pooled

13 395 eurot, mis on tasutud. Hageja väitel on tööd teostatud ebakvaliteetselt. Kostja ei

vaidlustanud, et töö võis olla puudustega ja leidis, et hageja pidanuks sel juhul nõudma

töövõtjalt esmalt puuduste kõrvaldamist. Töölepingu p 6 kohaselt andis töövõtja oma tööle

garantii kaks aastat alates akti allkirjastamisest. Tööde üleandmise akt on allkirjastatud kostja

ja veel nelja isiku poolt 6. juulil 2020, st lepingjärgne garantii kehtis kuni 7. juulini 2022.

Maakohus oli seisukohal, et kuni hageja ei ole ammendanud töövõtulepingust tulenevat õigust

nõuda puuduste kõrvaldamist, on kahjunõude esitamine juhatuse liikme vastu põhjendamatu.

Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt 245 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja põhjustas hoolsuskohustuse rikkumisega hagi

esitamise kohtusse ning seetõttu ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt õiglane.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi

rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja 13 610 eurot 68 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja loobus oma nõudest 475 euro osas (S. Anissimovile 19 kuu eest üle kantud töötasu

alates oktoobrist 2019 kuni aprillini 2021). S. Anissimovi töötasu ei kajastunud KÜ iga-aastases

finantsplaanis ega finantsaruannetes ning keegi ei määranud kindlaks S. Anissimovi tööde

mahtu ja/või kirjeldust ega pidanud tööaja arvestust.

Hageja otsene materiaalne kahju S. Anissimovile tasutud summade eest on 1037,35 – 475 =

562 eurot 35 senti. Pole tõendatud, et S. Anissimovi ülesandeks oli muruniitmine või

koristaja/kojamehe tööd. Lisatasu maksmine S. Anissimovile ei olnud põhjendatud. Summa,

mis on S. Anissimovile välja makstud enam kui 25 eurot kuus, on hageja kahju. Lisatasu ei

makstud töölepingu alusel. Lisatasu töötamise eest kojamehena tekkis S. Anissimovil alles

detsembris 2020. Puudub ametijuhend lepingu p 2.2. järgi. Kostja ei ole esitanud töölepingu nr

4/2019 originaali. Hageja kahtleb töölepingu ehtsuses.

Hageja kahjuks on 13 048 eurot 33 senti, mis maksti välja OÜ-le EVIMERIA. Hagejal ei ole

ega saagi olla töövõtja vastu mingeid pretensioone, kuna pööningu põranda soojustamine ei

olnud üldse vajalik. Asja materjalidega on tõendatud, et maja aukliku, poollagunenud katuse

puhul on vati laotamine põrandale raha asjatu raiskamine (vt fotod 15. veebruari 2022. a

ekspertuurimuses). Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja väidete osas, et tööde tegemine

pööningul ei olnud vajalik.

Maakohus ei ole hinnanud kõiki hageja esitatud tõendeid ja väiteid. Tehtud tööd ei kajastunud

remonttööde aastaplaanis (korteriühistu- ja korteriomandiseaduse (KrtS) § 35 lg 1 ja § 41 lg 1

p 1 rikkumine). Korteriomanikud ei võtnud vastu otsust pööningu põranda soojustamiseks ja

selleks raha eraldamiseks. Ehitusprojekti nendeks töödeks ei tellitud. Kostja võttis

ebaseaduslikult tehtud tööd vastu.

Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

hageja kanda jätmist.

Hageja väited, et S. Anissimovi töötasu ei kajastunud KÜ iga-aastases finantsplaanis ega

finantsaruannetes ning keegi ei määranud kindlaks S. Anissimovi tööde mahtu ja/või kirjeldust

ega pidanud tööaja arvestust, on uued väited (TsMS § 652 lg 3), mis tuleb jätta tähelepanuta.

Kostja on tõendanud, et alates 2. oktoobrist 2019 kuni 2021. a maini oli KÜ ja S. Anissimov

töösuhetes. S. Anissimov tegeles elamus kütte reguleerimise, muru niitmisega ja täitis ka

koristaja ja kojamehe ülesandeid. Hageja ei ole tõendanud, et töid oleks saanud teha väiksemate

kuludega. S. Anissimovi töötasu näol ei ole tegemist hageja kahjuga.

Kostja ei ole rikkunud hoolsuskohustust EVIMERIA OÜ-le makstud tööde eest. EVIMERIA

OÜ tehtud töö (s.o elamu pööningu põranda soojustamine) oli vajalik (elamu pööning ei olnud

varem soojustatud) ning tehtud töö kiideti heaks korteriühistu poolt. 2020. a majandusaasta

aruande kinnitamine ja registrile esitamine on heakskiit tehtud töödele (dtl 218-229). Hageja ei

ole tõendanud temal tekkinud kahju olemasolu. Tellija õigus esitada töövõtjale pretensioon

tehtud töö suhtes, ei sõltu tehtud töö vajadusest. Töö on puudustega ning järelikult on hagejal

õigus esitada nõue (sh kahjunõue) OÜ EVIMERIA vastu (VÕS § 641 ja § 642).

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi

rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jaotada menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja 125 eurot – tasu kütte reguleerimise eest

ajavahemikus november 2018 – detsember 2019. Kuni sügiseni 2018 tegeles kütte

reguleerimisega endise juhatuse liikme O. Junnineni abikaasa R. Junninen. Viimasele maksis

korteriühistu igakuiselt selle eest tasu. Ajavahemikus november 2018 – märts 2019 tegeles

sellega S. Jevsejev. KÜ-l on käesoleva ajani töötaja, kes tegeleb kütte reguleerimisega tasu eest.

Hageja ei ole lükanud ümber kostja väiteid. Hageja on võtnud eelpool märgitud asjaolud omaks

(TsMS § 231 lg 2 ja lg 4). 125 eurot kulutati korteriühistu/korteriomanike huvides.

Maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja 120 eurot - tasu transpordikulude hüvitamise eest.

Kostja kasutas juhatuse liikme kohustuste täitmisel enda isiklikku sõiduautot (aeg ajalt sõitis

kostja raamatupidaja juurde korteriühistu küsimuste lahendamiseks) ning sellega olid seotud

kulutused kütusele. Kostja on seisukohal, et 120 eurot aastas on mõistlik summa juhatuse liikme

kütusekulude hüvitamiseks ning temal oli õigus juhatuse jooksva otsusega antud kulu hüvitada

(VÕS § 628 lg 2). Kostja esitas maakohtule antud kulude kohta ka vastava

raamatupidamisdokumentatsiooni.

Menetluskulude jaotus on ebaõige. Maakohus rahuldas hageja nõude 1,67% ulatuses ja 98,33%

ulatuses jättis hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulud oleks pidanud jätma hageja kanda

(TsMS § 163 lg 2 alusel) või alternatiivselt jaotama need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

7. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kostja ei ole kooskõlastanud tasu soojusenergia reguleerimise ja küttekulude eest KÜ liikmete

üldkoosolekul või KÜ juhatuse koosolekul. Kulud, mis pole ette nähtud majanduskavas või

üldkoosoleku otsusega, on KÜ materiaalne kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 osas tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 13 610 euro 68 sendi väljamõistmiseks ning

jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt

hageja kasuks täiendavalt välja 13 610 eurot 68 senti ning jaotab menetluskulud

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles hagi osaliselt

rahuldati. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis rahuldamata hageja nõude 13 610 euro 68 sendi väljamõistmiseks (OÜ-le EVIMERIA

makstud 13 048 eurot 33 senti ja S. Anissimovile makstud 562 eurot 35 senti). Maakohtu otsust

ei ole vaidlustatud ülejäänud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt

jõustunud.

10. Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja juhatuse liikmena enda kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et selle nõude

õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 koostoimes MTÜS § 32 lg-ga 2 ja KrtS § 24 lg-ga 1.

Samuti on maakohus toonud õigesti välja nõude eeldused: juhatuse liige on rikkunud juhatuse

liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju

(VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme

tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

11. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et OÜ-le EVIMERIA makstud 13 048 euro

33 sendi osas on hageja nõude eeldused täidetud.

Sõltuvalt remondi ulatusest on korteriühistu hallatavas hoones remondi tegemise otsustamine

KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1, § 38 lg 1 või § 39 alusel kas korteriomanike üldkoosoleku pädevuses

või tuleb seda teha kõigi korteriomanike kokkuleppel. Juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta

otsustada KrtS § 37 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute

tegemise. Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud asjaolusid, et hoone pööningu soojustamine

oleks olnud vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõttes, st et ilma pööningu soojustamiseta

ähvardanuks hoonet kahjustumine või hävimine. Elamu soojapidavuse parandamine saab olla

TsÜS § 63 p 2 mõttes kasulik kulutus ning KrtS § 39 mõttes kaasomandi eseme

ajakohastamine, mille üle otsustamise pädevus on üldkoosolekul. Seega rikkus kostja ilma

üldkoosoleku otsuseta pööningu soojustamist otsustades, selleks hageja nimel lepingut

sõlmides ja hageja arvel makstes enda kohustusi juhatuse liikmena. Põhjendamatud on kostja

väited, et hageja üldkoosolek on pööningu soojustamise heaks kiitnud. Sellesisulist otsust ei ole

kohtule esitatud. Ainuüksi asjaolu, et tehtud kulutused kajastati majandusaasta aruandes, ei ole

tehtud tööde ja nende maksumuse heakskiitmine.

Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et selle kohustuse rikkumisega tekitas kostja

hagejale kahju, mis võrdub tööde eest makstud 13 048 euro 33 sendiga. Hageja vara vähenes

makstud tasu võrra. Hageja on pööningukorruse tehnilise seisukorra hinnanguga (dtl 274-297)

tõendanud, et tehtud tööd on hageja jaoks väärtusetud. Seega ei ole hageja nende läbi midagi

kokku hoidnud, mida tuleks VÕS § 127 lg 5 alusel kahjust maha arvata. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtuga, et hageja pidanuks esmalt esitama kahju hüvitamise nõude töölepingu

rikkumise alusel OÜ EVIMERIA vastu. Sellise nõude perspektiivikus oleks ebakindel, kuivõrd

kostja on tehtud tööd hageja nimel vastu võtnud ja kinnitanud, et tööd on tehtud nõuetekohaselt

(dtl 160). Samuti on hageja tuginenud lisaks tööde halvale kvaliteedile ka asjaolule, et tööd olid

üldse ebavajalikud. Seda kinnitab ka pööningukorruse tehnilise seisukorra hinnang, millest

nähtub, et enne pööningu soojustamist tulnuks remontida hoone katus, et vältida sadevete

sattumist soojustusele. Kui kostja leiab, et hagejal võiks olla OÜ EVIMERIA vastu mingi nõue,

saab ta nõuda hagejale kahju hüvitamisel nõude endale loovutamist (vt Riigikohtu 30. mai

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-07, p 16).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjuslik seos kostja rikkumise ja hageja kahju vahel ilmselge.

Kui kostja poleks enda pädevust ületades lepingut sõlminud ja OÜ-le EVIMERIA selle alusel

raha maksnud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Samuti on kostja käitunud selgelt juhatuse

liikme tavapärast hoolsusstandardit rikkudes. Hoolas juhatuse liige peab teadma enda pädevuse

piire ja neid järgima.

Seega on hageja nõue 13 048 euro 33 sendi saamiseks põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb selle

nõude rahuldamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus rahuldab selle nõude.

12. Ringkonnakohus märgib, et ka S. Anissimovile tasu maksmise osas ei olnud

otsustuspädevust juhatusel. Maakohus on jätnud selle tähelepanuta. Muruniitmine, kütte

reguleerimine ja kojameheteenus on KrtS § 35 lg 2 p 1 mõttes kaasomandi eseme tavapärane

korrashoid, mille üle otsustamise pädevus on KrtS § 35 lg 1 järgi üldkoosolekul. Hageja on

tuginenud sellele, et S. Anissimovi töö tasustamise kohta ei olnud KÜ otsust juba maakohtu

16. märtsi 2022 istungil (dtl 307). Seega ei ole õige kostja vastuväide, et tegemist on uue

apellatsioonimenetluses esitatud väitega. Kostja on küll väitnud, et üldkoosolekutel on

otsustatud mh maksta kütte reguleerimise eest tasu, kuid ta ei ole enda väidet tõendanud. Kostja

ei ole esitanud ühtegi üldkoosoleku otsust, kus oleks otsustatud võtta tööle töötajaid või maksta

neile tasu. Kostja on tuginenud ka sellele, et korteriühistu põhikirja punktide 6.15.3 ja 6.15.5

alusel kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste

otsustamine ning ühistu töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine. Samas ei ole kohtule

ühistu põhikirja esitatud. Isegi, kui põhikirjas oleks selliselt sätestatud, oleks see vastuolus KrtS

§ 35 lg 1 ja lg 2 p-ga 1, mistõttu KrtS § 17 lg 2 kohaselt tuleb kohaldada seaduses sätestatut.

Seega on kostja S. Anissimovi tööle võttes ja talle töötasu makstes rikkunud enda kohustusi,

võttes vastu otsuseid, mis olid üldkoosoleku pädevuses. Ringkonnakohtu hinnangul saab

S. Anissimovile makstud tasu lugeda hageja kahjuks. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud,

et hageja oleks S. Anissimovile töötasu makstes midagi säästnud, mis tuleks ta kahjust maha

arvata. Arvestades apellatsioonkaebuse piire tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 562

euro 35 sendi suuruse nõude rahuldamata jätmise osas ja teeb uue otsuse, millega rahuldab

selles osas hagi.

13. Kostja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot, sh 120 eurot, mille kostja võttis hageja

pangakontolt sularahas ja 125 eurot, mille kostja lasi hageja raamatupidajal enda kontole üle

kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas põhjendatud. Kostja pidi

tõendama, et raha, mille ta hageja pangakontolt välja võttis või hageja raamatupidajal enda

pangakontole üle kanda lasi, oli kulutatud hageja huvides (vt nt Riigikohtu 21. aprilli 2021. a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 14.2). Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud

raha kasutamist hageja huvides. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda seisukohta

muuta. Ringkonnakohus märgib vastuseks vastuapellatsioonkaebuse väidetele, et kostja seletus

ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Kostja on küll väitnud, et hageja on tema väited omaks

võtnud, kuid ei ole viidanud, millises menetlusdokumendis või kohtuistungil see on toimunud.

Toimikust ei nähtu, et hageja oleks omaks võtnud, et 125 eurot kulutati hoones kütte

reguleerimise eest tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole

tõendanud sularahas väljavõetud 120 euro seost esitatud sõidulehtedega. Samuti ei saa juhatuse

liige ise otsustada endale kulude hüvitamist, vaid seda peab analoogia alusel KrtS § 24 lg 1 ja

MTÜS § 281 lg-ga 1 otsustama üldkoosolek.

14. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt

muuta menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jaotada

TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb

menetluskuludest 95% jätta kostja ja 5% hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS

§ 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin