2-22-126773/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2023, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-126773

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2693,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja XX (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus

753,45 eurot, viivis 1905,26 eurot seisuga 10.09.2020 ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 585

eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal XX tasuda hageja Aktsiaselts

PlusPlus Capital kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi

taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2909,11 euro saamiseks. Kohus tegi 28.07.2022

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

19.10.2022 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle

menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtule.

3. Hageja esitas 01.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse,

sissenõudekulu ja viivise nõudes.

4. Kohus võttis hagi 02.11.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile

vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

5. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 10.09.2020 sõlmitud kompromissileping/

võlatunnistus nr x. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Krediidikontost Nr. x,

20.09.2019, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2586,69 eurot ja viivised summas 1906,26

eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid

pooled kompromissilepingu / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste

nõudest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja

kompromissisummas 4491,95 eurot (2586,69 eurot + 1905,26 eurot). Antud summale

lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus

nõuet summas 1843,24 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1

kirjeldatud

lepingu

sõlmimise

tasu

eurot

katteks

ning

1833,24

eurot

kompromissisummas

sisalduva

põhivõla

katteks.

Seega

on

kostjal

tasumata

kompromissisummas sisalduv põhivõlg 753,45 eurot ja viivised 1905,26 eurot.

6. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 02.11.2022 kohtumäärus kätte 17.12.2022 väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded

02.12.2022.

7. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.01.2023. Kostja ei vastanud

hagiavaldusele tähtaegselt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja

kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada.

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

11. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 825 eurot, sh riigilõiv 385

eurot, maksekäsukiirmeneltuse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja

30 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja

hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

13. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile

tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 585 euro ulatuses.

Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 120 eurot

käibemaksuga (hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi), arvestades vaidluse

asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses

sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 585 eurot, so riigilõiv

385 eurot, maksekäsukiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 180 eurot (1,5x120).

Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ning kostja ei ole vastust antud asjas esitanud. Kuna

kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

14. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). s.

15. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

16. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei

esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata

või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

17. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik