3-22-1066/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1066

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.04.2022.

a otsusele nr 15.3-3.2/419-1

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 26.04.2022. a otsusega nr 15.3-3.2/419-1 X.X.-i

pikaajalise elaniku elamisloa taastamisest.

2. X.X. esitas 08.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 26.04.2022. a otsuse

vaidlustamiseks. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja määrata talle

riigi õigusabi korras esindaja PPA otsuse vaidlustamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 29.06.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ning

andis kaebajale kaebuse täpsustamiseks ja kaebuselt riigilõivu 20 euro tasumiseks tähtaja 5

päeva kohtumääruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3); jättis

rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 5).

4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 15.11.2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 29.06.2022. a määruse peale.

5. Tartu Halduskohus tagastas

30.11.2022. a määrusega

kaebaja kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et kaebajal

tuli tasuda riigilõiv hiljemalt 28.11.2022, kuid kaebaja ei ole teavitanud kohut kaebuselt

riigilõivu tasumisest ning Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. X.X. esitas 26.12.2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määruse peale.

Kaebaja väitel ei ole tal vahendeid riigilõivu tasumiseks. Lisaks palus kaebaja osutada talle

riiklikku juriidilist menetlusabi, sest tal on keeruline ennast esindada. Ta ei saa tutvuda või

koostada dokumente eesti keeles, kuna ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Tal on piiratud

hulk paberit ja pastakaid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja määruskaebuse põhjendusi arvestades ja

HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määruse tühistamist.

8. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

9. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2022. a määruse kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebuse esitamise eest on riigilõiv tasumata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et riigilõivu tasumata jätmine on puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

Riigilõiv summas 20 eurot tuli Tartu Halduskohtu 29.06.2022. a määruse resolutsiooni p 3

kohaselt tasuda 5 päeva jooksul nimetatud määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates.

Halduskohus jättis 29.06.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtu 29.06.2022. a määruse

resolutsiooni p 2 jõustus ringkonnakohtu 15.11.2022. a määrusega, millega tagastati kaebaja

määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.06.2022. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1

alusel. Ringkonnakohtu 15.11.2022. a määrus ei olnud edasi kaevatav. Halduskohus märkis

30.11.2022. a määruses õigesti, et kaebuse puuduse kõrvaldamise ehk riigilõivu tasumise

viimane päev oli 28.11.2022. Kaebaja ei ole halduskohtult palunud riigilõivu tasumiseks

täiendavat tähtaega. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole

halduskohtu poolt nõutud riigilõivu tasunud. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud

määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu

Halduskohtu 30.11.2022. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

10. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuse taotlust osutada talle riiklikku juriidilist

menetlusabi, taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg

3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund

ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja ringkonnakohtule tähtaegselt ja

arusaadava määruskaebuse. Lisaks eeltoodule toetab kaebajale riigi õigusabi mitteandmist ka

asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab

kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes

vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus

tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku

kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti

selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja

kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või

kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Lisaks juhib

ringkonnakohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et Tartu Halduskohus märkis 29.06.2022. a

määruses (põhjenduste p 5.3), et kohus tõlgib kaebaja võõrkeelsed avaldused eesti keelde ning

kohtu koostatud eestikeelsed dokumendid tõlgitakse kohtu tõlgi poolt kaebajale vene keelde.

Sama põhimõte jätkub ka ringkonnakohtus. Seega ei oma asjas tähtsust kaebaja väide, et ta ei

valda piisaval tasemel eesti keelt. Kõike eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul

õigustatud kaebajale riigi õigusabi andmine. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)