2-22-7695/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7695

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 12.05.2022

otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.05.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Priit Petter,

lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X määruskaebuses sisalduv taotlus tsiviilasja nr 2-22-7695

menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-22-4945 lõpplahendi jõustumiseni.

2. Muuta Harju Maakohtu 26.05.2022 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.

5. Tallinna kohtutäituri Priit Petteri taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada.

Määrata Tallinna kohtutäituri Priit Petteri menetluskulude suuruseks 120 eurot.

6. Välja mõista X-lt Tallinna kohtutäituri Priit Petteri kasuks 120 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-22-7695

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (puudutatud isik I, kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr

023/2017/1366, mis on alustatud C avalduse alusel ja täitedokumendiks on Harju Maakohtu

17.10.2016 otsus tsiviilasjas 2-15-16531 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsus samas

asjas. Võlgnik on X (avaldaja, võlgnik).

2. Avaldaja esitas 14.04.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles palus peatada täitemenetluse kuni

kaebuse lahendamiseni, tühistada 06.04.2022 vara ümberhindamise akt või alternatiivselt

tunnistada enampakkumine kehtetuks, tühistada kordusenampakkumine või alternatiivselt

tunnistada enampakkumine kehtetuks ja lõpetada täitemenetlus. Alternatiivselt palus avaldaja

määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot. Avaldaja väitel on

kohtutäitur

rikkunud

kordusenampakkumise

tingimusi,

pole

teavitanud

avaldajat

enampakkumise alghinna muutmisest ja sissenõudjal puudub alus nõude sissenõudmiseks, kuna

nõue kuulub W ja Q (Q) ühisvara hulka.

3. Avaldaja esitas kohtutäiturile 18.04.2022 kaebuse, milles palus lisaks täitemenetluse

peatamise ja 06.04.2022 vara ümberhindamise akti ja kordusenampakkumise vaidlustamise

nõuetele tühistada 25.03.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt.

4. 12.05.2022 tegi kohtutäitur otsuse avaldaja 14.04.2022 ja 18.04.2022 esitatud kaebuste

suhtes, jättes need rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et avaldaja on teadlik täitemenetluses

läbiviidud toimingutest, mida on avaldaja ise kinnitanud korduvalt esitatud kaebustes. Vara

müügi alghind on määratud vastavalt eksperdi arvamusele ja seda on alandatud täitemenetluse

seadustikus (TMS) sätestatud korras. Aluseid täitemenetluse peatamiseks ega lõpetamiseks ei

esine.

Avaldus ja selle põhjendused

5. X esitas 23.05.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 12.05.2022

otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Sissenõudjaks on Y. Avaldaja palub kohtult:

• peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni kaebuse suhtes tehtava

lahendi jõustumiseni;

• peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-22-4945 lõpliku otsuse

jõustumiseni;

• tühistada kohtutäituri 12.05.2022 otsus;

• rahuldada avaldaja 14.04.2022 ja 18.04.2022 kaebused kohtutäituri tegevusele ning tühistada

25.03.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, 06.04.2022 vara ümberhindamise akt

ja kordusenampakkumine. Alternatiivselt palub avaldaja tunnistada enampakkumine, vara

ümberhindamise akt ja kordusenampakkumine kehtetuks;

• lõpetada täitemenetlus, muuhulgas põhjusel, et väidetaval sissenõudjal puudub nõue, mida

oleks võimalik sisse nõuda;

• alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot.

2-22-7695

6. 25.09.2017 koostas kohtutäitur hüpoteegiga tagatud nõude arestimise akti. Arusaamatul

põhjusel märkis kohtutäitur arestimise hinna 10 000 eurot aktile alles 06.09.2019. Avaldaja

esitas 16.09.2019 kohtutäiturile kaebuse aktis märgitud hinna osas. Tsiviilasjas 2-19-15761

määrati hinna osas ekspertiis, mille tulemusena jõudsid eksperdid järeldusele, et hüpoteegiga

tagatud nõude hind on vahemikus 91 393,66 - 168 726,75 eurot.

7. Kohtutäitur avaldas 17.02.2022 Ametlikes Teadaannetes täitemenetluses vallasasja

enampakkumise teate, mille kohaselt enampakkumisel parima pakkumise teinud isik omandab

enampakkumise teel avaldaja ja C vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevad õigused

ja kohustused. Avaldaja esitas kohtutäiturile seoses 27.02.2022 ja 02.03.2022 teadetega

kaebuse kohtutäituri tegevusele. 23.03.2022 tegi kohtutäitur otsuse avaldaja 27.02.2022 ja

02.03.2022 esitatud kaebuste suhtes. Kuna avaldaja ei nõustunud otsusega ega selles märgitud

asjaoludega, siis esitas avaldaja Harju Maakohtule 23.03.2022 otsuse kohta kaebuse (tsiviilasi

nr 2-22-4945).

8. 25.03.2022 koostas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. 06.04.2022

koostas kohtutäitur vara ümberhindamise akti ja avaldas samal päeval kordusenampakkumise

kuulutuse alghinnaga 69 900 eurot. Avaldaja esitas 14.04.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele

seoses enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja kordusenampakkumise kuulutusega.

Avaldaja esitas 18.04.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses vara ümberhindamise aktiga.

9. Kuna avaldaja ei nõustu eelnimetatud otsusega ega selles märgitud asjaolude ega

põhjendustega, siis esitas avaldaja 12.05.2022 otsuse kohta kohtule kaebuse.

10. Enne 06.04.2022 aktiga vara uue hinna määramist ei küsinud kohtutäitur avaldaja

seisukohta, mistõttu rikkus kohtutäitur TMS § 100 lg-s 5 sätestatut. Arvestades 14.04.2022 ja

18.04.2022 kaebustes esitatud asjaolusid ja taotlusi, siis puudusid kohtutäituril õiguslikud

alused enampakkumise läbiviimiseks ja seetõttu ka enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti

koostamiseks.

11. Kuna 06.04.2022 avaldatud kordusenampakkumise kuulutuse sisu on kopeeritud esimese

enampakkumise kuulutusest, siis sisaldab kordusenampakkumise kuulutus kõiki rikkumisi ja

kogu eksitavat informatsiooni, mis oli esimeses kuulutuses. Avaldaja hinnangul ei ole teatest

aru saada, mida kohtutäitur tegelikult müüb, mistõttu ei ole võimalik teha adekvaatset otsust

enampakkumisel osalemiseks. Kohtutäitur on teates avaldanud, et kohtutäiturile teada olevalt

on võlgniku poolt nõue kohtumenetluses vaidlustatud ning võlgnik nõuet ei tunnista.

Kohtutäituril puudub õigus sellise subjektiivse arvamuse avaldamiseks.

12. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761, milles määrati nõude hinna osas ekspertiis, ei ole menetlus

lõppenud, siis puudus kohtutäituril õiguslik alus enampakkumise läbi viimiseks ning teadete

avaldamiseks. Arestimise hind on siiani teadmata. Puuduvad õiguslikud alused, mis annaksid

kohtutäiturile õiguse enampakkumise välja kuulutamiseks madalaima hinnaga ehk 91 393,66

euroga, kuna see rikub avaldaja õigusi.

13. Sissenõudjal puudub nõue. Täitemenetluse aluseks olevad nõuded loovutas väidetavale

sissenõudjale C-le Q, kuid laenulepingust tulenev nõue kuulub tervikuna W ja Q ühisvara hulka

(tsiviilasjad nr 2-13-5799, nr 2-17-15078, nr 2-19-12266). Nõude loovutamise leping on tühine,

kuna Q-l puudus õiguslik alus väidetava nõude käsutamiseks ja sisse nõudmiseks ilma W

nõusolekuta. Seega tuleks täiteasjas menetlus lõpetada.

Menetlus maakohtus

2-22-7695

14. Koos kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse nr

023/2017/1366 tagatiseta peatamiseks avaldaja poolt esitatud kaebuse läbivaatamise ajaks ning

kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Harju Maakohus jättis 25.05.2022 määrusega

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Maakohtu määrus

15. Maakohus jättis 26.05.2022 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri

12.05.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366 ning märkis, et kaebuse rahuldamata jätmise

otsustus hõlmab kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldaja nõudeid, sh alternatiivseid

nõudeid. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse

peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-22-4945 lõpliku otsuse jõustumiseni. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda.

16. Maakohtu hinnangul on kohtutäitur 12.05.2022 otsuses põhjalikult käsitanud avaldaja

etteheiteid seoses täiteasjas nr 023/2017/1366 toimunud avaldaja vara arestimisega ja

kohtutäituri toimingute ning otsustega. Kohtutäitur selgitas, et võlgniku esindaja on

kohtutäiturile esitanud juba mitmeid sama sisuga ja asjaoludel põhinevaid kaebusi taotlustega

täitemenetluse peatamiseks ja lõpetamiseks. Lisaks on võlgnik käinud sissenõudjaga mitmel

korral kohtus vaidlemas sundtäitmise lubatavuse üle ja ei ole edu saavutanud. Kohtutäitur on

võlgnikku ja tema esindajat teavitatud ja informeerinud kõigest, sh võimaldanud tutvuda

täitetoimikuga. Võlgnik on ka varem vaidlustanud nõude hinna, millega on saanud 2 aastat

lisaaega nõude mittetasumiseks. Kohtutäitur määras vara alghinna vastavalt eksperthinnangus

toodud alghinnale ja vastavalt TMS sätestatule on seda alandanud ostuhuvi puudumise tõttu.

Kohtutäituri hinnangul on avaldaja oma õiguste kaitseks kasutanud korduvalt erinevaid

õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust esitada kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale.

Alati on kohtutäitur korraldanud kaebuse arutelu, millele võlgnik ei ole kunagi ilmunud.

17. Maakohus tegi kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Harju Maakohtus on olnud

sama täiteasjaga seotud tsiviilasi nr 2-17-14107, avaldaja hagi C vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (25.09.2017 lahend jõustunud 13.10.2017);

tsiviilasi 2-19-12266, avaldaja hagi C vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 023/2017/1366 (14.01.2020 lahend jõustunud 02.06.2021); tsiviilasi 2-21-16885, avaldaja

hagi C ja Y vastu täiteasjas nr 023/2017/1366 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

(04.11.2021 lahend); tsiviilasi nr 2-22-3866, avaldaja hagi Q vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (menetlusse võetud 23.03.2022); tsiviilasi

2-22-4945, avaldaja kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr

023/2017/1366 (21.04.2022 lahend, millele avaldaja esitas 10.05.2022 määruskaebuse).

18. Kaebus kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend vaidluse

pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle ning kaebuses esitatud seisukohti ja

väiteid arvestades oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi, kuid võlgnik on juba korduvalt kohtule hagisid esitanud ning kohus on vastavad vaidlused

kohtulahendiga lahendanud. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-15761 määranud

kohtutäituri taotlusel eksperdi avaldajale kuuluva vara (nõude) uue hindamise korraldamiseks.

19. Kaebuses toodud põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks ja kohtutäituri 12.05.2022

otsuse tühistamiseks. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja on oma õiguste

kaitseks kasutanud korduvalt erinevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust esitada kaebus

kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale. Kohus nõustus ka Harju Maakohtu 21.04.2022 määruses

tsiviilasjas nr 2-22-4945 märgituga, kus kohus avaldaja järjekordset sarnast kohtumenetlust

2-22-7695

lahendades selgitas, et arvukad kohtumenetlused on täitemenetluse käiku aeglustanud.

Kohtutäitur selgitas, et võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus oli pikka aega kohtumääruse

alusel peatatud. Kohtud on aga asunud seisukohale, et täitemenetlus on õiguspärane.

20. Enampakkumine võlgniku nõude müügiks on välja kuulutatud selliselt, nagu see oli nõude

arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle on juba kohtus vaieldud ja

lahendid jõustunud. Kohtu hinnangul ei kasuta avaldaja oma menetlusõigusi heaukselt ja

koormab kohtusüsteemi pidevate sarnaste massiivsete kaebuste ja hagidega eesmärgiga

täitemenetlust venitada.

Määruskaebus

21. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega

rahuldada avaldaja kaebus ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

22. Maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi avaldaja esile toodud asjaolu, väidet ega etteheidet

kohtutäiturile, millega maakohus rikkus nii hagita menetluse ülesandeid kui ka asjaolude ja

tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust.

23. Kohus ei ole põhjendanud, millistest tuvastatud asjaoludest määruses toodud järeldused

tulenevad. Maakohus tsiteeris kohtutäituri seisukohti olukorras, kus määrusest nähtuvalt ei ole

maakohus neid kontrollinud. Isegi, kui kohus leiab, et avaldaja õiguste kaitseks on kohane teine

õiguskaitsevahend, siis ei õigusta see asjaolude sisuliselt hindamata jätmist. Selgusetuks jääb,

millele tuginedes nõustus maakohus kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja on oma õiguste

kaitseks kasutanud korduvalt erinevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust esitada kaebus

kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale.

24. Maakohus nõustus Harju Maakohtu 21.04.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-22-4945

märgituga ja leidis, et avaldaja ei kasuta oma menetlusõigusi heaukselt ja koormab

kohtusüsteemi pidevate sarnaste korduvate kaebuste ja hagidega eesmärgiga täitemenetlust

venitada. Selgusetuks jääb, miks on maakohus sellise järelduse teinud. Seda enam, et tsiviilasjas

nr 2-20-9706 leidis Harju Maakohus, et täitemenetluse aluseks olev 04.07.2017 nõude

loovutamise leping on tühine, tsiviilasjas nr 2-17-15078 leidis Harju Maakohus, et

täitemenetluse aluseks olev nõue kuulub Q ja W ühisvara hulka ja kohtutäitur on täitemenetlust

läbi viies rikkunud oluliselt TMS-s sätestatut.

25. Kuna avaldaja on oma varasemate kaebustega vaidlustanud esimese enampakkumise, mida

Harju Maakohus vaatab läbi tsiviilasjas nr 2-22-4945, siis tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas

peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-4945 lõpliku otsuse jõustumiseni.

Menetluse edasine käik

26. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik II seisukohta

määruskaebusele ei esitanud.

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-7695

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse lõppjärelduse tühistamiseks alust, kuid ringkonnakohus täiendab TsMS

§ 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659 alusel määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

29. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8

tulenevat lahendi põhjendamise kohustust, jättes avaldaja etteheited kohtutäiturile sisuliselt

hindamata, ei toonud see praegusel juhul kaasa ebaõiget lõppjäreldust kaebuse rahuldamata

jätmise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et kaebuses toodud

avaldaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohtu menetlusliku rikkumise saab

ringkonnakohus parandada määruskaebusele vastates ja määruse põhjendusi täiendades.

30. Põhjendatud ei ole määruskaebuse etteheide, et selgusetuks jäävad asjaolud ja tõendid,

millele tuginedes maakohus määruses toodud seisukohtadele asus. Avaldaja esitas kohtule

esitatud kaebusega hulgaliselt asjassepuutuvat materjali, lisaks kontrollis maakohus kohtute

infosüsteemist, millise sisuga vaidlused avaldajal kohtumenetluses on olnud ja käimas.

Kohtutäituri seisukoht avaldaja väidete osas nähtub avaldusele lisatud kohtutäituri 12.05.2022

otsusest. Jääb arusaamatuks, millise kohtutäituri seisukoha kontrollimata jätmist avaldaja

kohtule ette heidab.

31. Maakohtu seisukoht kohase õiguskaitsevahendi valiku osas põhineb täitemenetluse

seadustikul ja kohtupraktikal. Selles, et avaldaja on oma õiguste kaitseks kasutanud korduvalt

erinevaid õiguskaitsevahendeid, sai maakohus veenduda nii avaldaja enda esitatud mahuka

materjali kui ka kohtute infosüsteemi andmete alusel.

32. Sõltuvalt

vastuväidete

sisust

saab

võlgnik

esitada

kas

kaebuse

kohtutäituri

tegevusele/otsusele või hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur kontrollib,

kas täitedokument vastab formaalselt seaduses ettenähtud nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p

11; 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Tulenevalt täitemenetluse

formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu

ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas

(Riigikohtu 15.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; 16.11.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16; 21.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32).

33. Seega, kui võlgnik tugineb asjaolule, et sissenõudjal puudub õiguslik alus nõude

sissenõudmiseks, siis selline vastuväide kuulub lahendamisele TMS §-s 221 ettenähtud korras.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja seda võimalust ka kasutanud tsiviilasjas nr

2-22-3866, milles menetlus ei ole määruskaebuse lahendamise ajaks veel lõppenud. Lisaks on

olnud kohtute menetluses avaldaja hagi nõude loovutamise tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr

2-20-9706), milles tehtud otsus on jõustunud. Kuna praeguses tsiviilasjas on sissenõudjana

märgitud Y ehk isik, kelle kasuks on täitedokumendiks olevas tsiviilasjas nr 2-15-16531 otsus

tehtud, siis kaebuse väited C-le nõude loovutamise kohta ei ole asjakohased. Seni kuni puudub

jõustunud kohtulahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, tuleb kohtutäituril

eeldada, et täitemenetlus on lubatud.

34. Sisuliste etteheidete kohta kohtutäiturile vastab ringkonnakohus järgmist.

35. Avaldaja esitas kohtutäituri 12.05.2022 otsuse peale kaebuse, kuna kohtutäitur jättis

rahuldamata avaldaja 14.04.2022 ja 18.04.2022 esitatud kaebused. Eelnimetatud kaebustes

2-22-7695

palus avaldaja tühistada 25.03.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, 06.04.2022

vara ümberhindamise akti ja kordusenampakkumise.

36. Avaldaja kohtule esitatud kaebuses puuduvad põhjendused 25.03.2022 enampakkumise

nurjunuks kuulutamise akti tühistamise põhjendamiseks. 18.04.2022 kaebuses kohtutäiturile on

avaldaja väitnud üldiselt, et kuna avaldaja hinnangul puudus õiguslik alus esmase

enampakkumise läbiviimiseks, siis ei võinud ka enampakkumise nurjumise akti koostada.

Ringkonnakohus tuvastas kohtute infosüsteemi ja avaldaja esitatud materjalide alusel, et

avaldaja on vaidlustanud ajaliselt eelmise enampakkumise tsiviilasjas nr 2-22-4945 (tl 38).

Viidatud asjas jäi avaldaja kaebus rahuldamata. Asjas ei ole lõpplahend küll jõustunud, kuid

menetlusökonoomia seisukohalt ei ole põhjendatud asuda käesolevas asjas uuesti lahendama

esmase enampakkumisega seonduvaid küsimusi. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas

menetluses, kus vaidlustatud on 25.03.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, ei saa

kaebuse piire arvestades kohus kontrollida seda, kas nurjunud enampakkumise läbiviimine ja

sellele eelnenud kohtutäituri toimingud vastasid seadusele.

37. Vara ümberhindamise akti ja kordusenampakkumise osas heidab avaldaja ette:

1) kohtutäitur ei küsinud enne vara uue hinna määramist avaldaja seisukohta (TMS § 100

lg 5);

2) teatest ei ole võimalik aru saada, mida müüakse (TMS § 84 lg 1 p 2);

3) kohtutäitur avaldas enampakkumise kuulutuses vastuolus TMS §-ga 84 oma

subjektiivset arvamust;

4) kohtutäitur ei teavitanud avaldajat enampakkumise kuulutuse sisust (TMS § 84 lg 3);

5) kohtutäituril puudus õiguslik alus enampakkumise väljakuulutamiseks alghinnaga

91 393,66 eurot, kuna see rikub avaldaja õigusi, ja seetõttu puudus õiguslik alus ka

kordusenampakkumise hinna vähendamiseks 69 900 euroni;

6) sissenõudjal puudub õiguslik alus väidetava nõude sissenõudmiseks;

7) kohtutäitur ei ole sõltumatu ja on kallutatud.

38. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheitega, et kordusenampakkumise teatest (tl 44) ei

ole võimalik aru saada, mida müüakse. TMS § 84 lg 1 p 2 näeb ette, et enampakkumise

kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus. Ringkonnakohtu

hinnangul vastab kordusenampakkumise teade TMS § 84 lg 1 nõuetele. Asjaolu, et kohtutäitur

märkis teates, et talle teadaolevalt on võlgnik nõude täitemenetluses vaidlustanud ja nõuet ei

tunnista, ei ole aluseks kohtutäituri toimingu tühistamiseks. Tegemist on vara kirjeldusega TMS

§ 84 lg 1 p 2 mõttes. Kohtutäituril tuleb enampakkumisel avaldada ostjatele kogu teadaolev ja

tähtsust omav teave vara kohta ning ostjatel on õigus TMS § 85 alusel müüdava asjaga tutvuda

või täpsustavaid küsimusi esitada. Seejuures ei saa kohtutäitur formaliseerituse printsiibi tõttu

anda hinnangut kolmandate isikute kokkulepetele ega neist tulenevate kokkulepete mõjule

sundtäidetavatele nõuetele.

39. Avaldaja tugines ka TMS § 84 lg 3 rikkumisele, mis sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale

tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

Ringkonnakohus leiab, et enampakkumise kuulutus ei ole täitemenetluse dokument, mis tuleb

võlgnikule kätte toimetada, vaid piisab sellest teavitamisest. Isegi, kui asja materjalidest ei

nähtu tõendeid selle kohta, kas ja millal avaldajat kordusenampakkumisest teavitati, ei ole see

rikkumine aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks, kuna enampakkumine nurjus ja avaldaja

teavitamata jätmine ei toonud kaasa tema õiguste rikkumist.

40. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et vara arestimise hind on teadmata. Avaldaja on

esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-19-15761 määrati arestitud nõude hinna osas ekspertiis, millega

2-22-7695

tuvastati, et hüpoteegiga tagatud nõude väärtus on vahemikus 91 393,66 kuni 168 726,75 eurot.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäituril puudus õiguslik alus enampakkumise

läbiviimiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761, milles määrati arestitud vara väärtuse osas

ekspertiis, ei ole menetlus lõppenud. Avaldaja etteheide on põhjendamatu, kuivõrd viidatud

asjas jätkub vaidlus üksnes menetluskulude jaotuse osas, s.t eksperdi tasu osas.

41. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohtadega alghinna määramise ja selle

vähendamisega seonduvalt. Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Kui

määratud hind on turuhinnast madalam, siis eelduslikult tõuseb vara hind enampakkumisel

kõrgemaks. Kohtutäitur saab TMS § 100 lg 5 alusel nurjunud enampakkumise järgselt vara

ümber hinnata ja seda tehes ei ole ta seotud võlgniku või sissenõudja seisukohtadega. Asja alla

hindamine TMS § 100 lg 5 alusel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, millesse kohus saab

sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud selgelt diskretsioonipiire. Vara hinna

alandamine peale enampakkumise nurjumist on tavapärane praktika, et tagada täitemenetluse

läbiviimine mõistliku ajaga.

42. Võlgnik ei saa käesolevas menetluses nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist, kuna

sellise nõude saab esitada hagimenetluses (TMS § 223). Samuti ei saa kaebuse lahendamise

raames nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamise alused ja kord on

sätestatud TMS 3. peatükis 5. jaos ja seadusest ei tulene kohtule pädevust lõpetada võlgniku

avalduse alusel täitemenetlus põhjusel, et sissenõudjal puudub nõue. Võlgnikul on võimalik

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. Ringkonnakohus

selgitab, et kohus ei saa algse kohtutäituri otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut

otsust teha (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23).

43. Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasja materjalide alusel, et 17.03.2022–24.03.2022 toimus

enampakkumine alghinnaga 91 393,66 eurot (tl 23) ja see nurjus (tl 42). 06.04.2022

ümberhindamise aktiga hindas kohtutäitur vara 69 900 eurole (tl 43), s.o vähendas 23,5 % võrra,

mis mahub kohtutäituri diskretsiooni piiresse (TMS § 100 lg 5). Järgmine enampakkumine

toimus 21.04.2022–28.04.2022 alghinnaga 69 900 eurot (tl 44). Vaidlustatud kohtutäituri

12.05.2022 otsuse kohaselt nurjusid mõlemad enampakkumised põhjusel, et puudusid osalejad

(tl 56). Kuivõrd avaldaja hinnangul oleks pidanud enampakkumise alghind olema kõrgem, siis

selgitab ringkonnakohus, et olukorras, kus alghinnaga jääb vara korduvalt müümata huviliste

puudumise tõttu, ei ole kohtutäiturile etteheidetav liiga madala hinnaga enampakkumise

korraldamine. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et vara üritati müüa

liiga madala alghinnaga ja see rikkus avaldaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul oli

põhjendatud esimese enampakkumise väljakuulutamine ekspertide poolt määratud madalaima

hinnaga ehk 91 393,66 euroga ning enampakkumise nurjumisel esialgse alghinna vähendamine.

Enampakkumise nurjumise tõttu oli kohtutäituril õigus vähendada hinda kooskõlas TMS § 100

lg-s 5 sätestatuga. Kohtutäitur ei ole vara alla hinnates seaduse vastu eksinud. Nii võlgniku kui

sissenõudja huvides on, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul.

Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid, mistõttu

on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada enampakkumise nurjumise korral

osalejate puudumise tõttu müüdava vara hinda.

44. Avaldaja on kaebuses tuginenud ka asjaolule, et kohtutäitur ei olnud sõltumatu ja oli

kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik esile toodud asjaoludele ja tõenditele

tuginedes leida, et kohtutäitur oleks kallutatud või ei tegutseks sõltumatult.

45. Kaebuses kohtule taotles avaldaja täitemenetluse peatamist. Maakohus jättis 25.05.2022

määrusega taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtute

2-22-7695

infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 16.06.2022 määrusega (jõustunud 23.08.2022)

tsiviilasjas nr 2-22-3866 peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 023/2017/1366.

46. Avaldaja taotles määruskaebuses uuesti käesoleva menetluse peatamist. Maakohus leidis

vaidlustatud lahendis, et puudub alus menetluse peatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

põhjenda antud juhul menetluse peatamist asjaolu, et teises tsiviilasjas nr 2-22-4945 on

vaidlustatud kohtutäituri 23.03.2022 otsus ja esimese enampakkumise läbiviimine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja kaebus jäi

rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda.

48. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

49. Puudutatud isik I esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kandis

puudutatud isik I määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna

120 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku I lepingulisel esindajal kulus avaldaja

menetluskulude osas vastuväidete koostamiseks 1 tund. Lepingulise esindaja tunnitasumäär on

120 eurot.

50. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul

on puudutatud isiku I menetluskulud põhjendatud ja vajalikud, sh on ajakulu põhjendatud ja

esindaja tunnitasumäär mõistlik (Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15

viimane lõik). Seega kuulub hüvitamisele 120 eurot (käibemaksuta).

51. Puudutatud isik II ei esitanud määruskaebusele vastust ega menetluskulude nimekirja.

Eeltoodust tulenevalt puudutatud isikul II kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

52. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)