2-21-11472/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2023.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-11472

Tsiviilasi

X hagi Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

4596 eurot

Hageja: X (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Katrin

Paulus (e-post: katrin.paulus@emerald.legal)

Kostja: Y (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits

(e-post: menetlus@abpp.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

23.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y’lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot ja varalise kahju hüvitis

816 eurot.

3. Välja mõista Y’lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitiselt sissenõutavakas muutunud

viivised summas 82,97 eurot ja viivised põhinõudelt (700 eurot) alates 10.01.2023 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Y kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. X esitas Harju Maakohtule hagi Y vastu, mille palus:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel

äranägemisel;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni seadusjärgses määras.

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas 816 eurot;

-

jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja on kutseline kinnisvaramaakler, kes on

oma erialal tegutsenud ligi 18 aastat. 2021 aasta kevadel vahendas hageja Xxxx, (edaspidi ka

korter) müüki. Hageja kliendiks ning korteri müüjaks oli C (edaspidi müüja).

3. Lühidalt pärast müügikuulutuse avaldamist helistas hagejale klient, kes soovis korteri

kohe ära osta (edaspidi esimene huviline). Oma erialasest kogemusest tulenevalt vastas hageja, et

ta ei ole nõus broneerima korterit kliendile, kes ei ole ostetavat kinnisvara kordagi näinud.

Põhjus seisneb selles, et kui klient tutvub korteriga alles pärast selle broneerimist või ostmist, siis

võib juhtuda, et see ei vasta tema ootustele ja eeldustele, millest võivad tekkida mitmed

õigusvaidlused. Taoliste olukordade vältimiseks soovib hageja enne lepingute sõlmimist

ostetavat vara kliendile kindlasti isiklikult näidata.

4. Müüdavale korterile tekkis veel mitu huvilist ning hageja korraldas 3. märtsil 2021. a

näitamise, tutvustades kinnisvara viiele potentsiaalsele ostjale, sealhulgas ka kostjale.

Näitamised toimusid erinevatel aegadel, ostuhuvilised ei viibinud korteris üksteisega samal ajal.

Esimesena tutvus korteriga esimene huviline, kes jäi oma ostusoovi juurde ka pärast korteriga

tutvumist. Kuna hagejal kui maakleril ei ole õigust omaniku eest otsustada, kellele ja mis

tingimustel asi müüakse, siis ei saanud hageja koheselt broneerimislepingut sõlmida. Hageja

lubas esimesele ostuhuvilisele, et teatab müüjale tema ostusoovist. Kuna hagejale ei olnud tollel

hetkel müüja arvamus veel teada, siis ei tühistanud hageja teisi näitamisaegu ära ning tutvustas

korterit ka teistele huvilistele, sh kostjale.

5. Sama päeva õhtul andis müüja hagejale teada, et on nõus korteri müümisega esimesele

huvilisele. Järgmisel päeval, 4. märtsil 2021, saatis kostja hagejale e-kirja, milles avaldas soovi

korteri broneerimise vastu. Hageja ei jõudnud kostja e-kirjale samal päeval vastata ning 5.

märtsil 2021 helistas hagejale kostja elukaaslane, kes küsis samuti korteri broneerimise kohta.

Hageja andis talle teada, et ei ole paraku jõudnud nende e-kirjale veel vastata, kuid korter on

juba esimese huvilise poolt broneeritud. Kostja elukaaslane palus seejärel, et hageja pakuks

omanikule 10 000 eurot rohkem kui esimene huviline oli pakkunud. Hageja helistas müüjale

ning teavitas teda kostja elukaaslase pakkumisest, kuid müüja soovis jääda esimese huvilisega

sõlmitud kokkuleppe juurde. Hageja teavitas seejärel ka kostja elukaaslast, et müüja on paraku

oma otsuse langetanud ning seda korterit ei ole enam võimalik osta.

6. Kostja ning tema elukaaslane ei suutnud uskuda, et müüja oleks kõrgemast

hinnapakkumisest keeldunud. Kostja asus põhjendamatule seisukohale, et hageja ei olegi müüjat

tema pakkumisest teavitanud. Kostja arvas ilma igasuguste tõenditeta, et hageja valetab talle.

Vaidluse tuumik saigi alguse kostja alusetust arvamuses, et hageja ei edastanud müüjale kostja

hinnapakkumist korteri ostmiseks.

7. Kostja ja tema elukaaslane asusid kõikvõimalike kanalite kaudu hagejat ning müüjat

survestama, et korter siiski neile müüdaks. Näiteks käisid nad 07.03.2021. a müüdava korteri

juures – kus tollel hetkel elas sees üürnik – kohal ning palusid, et üürnik veenaks müüja ümber,

pakkudes talle selle eest isegi raha.

8. Oli selge, et kostjal ja tema elukaaslasel esinevad väga tugevad ning põhjendamatud

kahtlused hageja tegevuse suhtes. Olukorra lahendamiseks leppisid hageja ja müüja ning kostja

ja tema elukaaslane kokku kohtumise. Kuna kostja ei suutnud uskuda hageja sõnu, siis oleks

müüja saanud kohtumisel neile isiklikult kinnitada, et hageja on teda nende pakkumisest

teavitanud, kuid müüja ei soovi korterit kostjale ja tema elukaaslasele müüa hoolimata kõrgemast

hinnapakkumisest.

9. Samal ajal hakkasid hagejaga ühendust võtma asjassepuutumatud isikud. Viidatud isikud

tõid välja, et kostja ja tema elukaaslane olid pakkunud neile raha juhul, kui nad suudavad hagejat

ümber veenda ning saavutada olukord, kus korter müüakse siiski kostjale ja tema elukaaslasele.

10. Hageja teavitas nendest juhtumitest müüjat, mille peale müüja soovis kohtumise ära jätta,

sest kostja ja tema elukaaslase agressiivne survestamine hirmutas teda.

11. Kuna kohtumine jäi ära, siis edastas hageja 7. märtsi 2021. a õhtul kostjale ja tema

elukaaslasele müüja e-kirja, kus müüja tõi selgelt välja, et on oma otsuse langetanud ning ei

soovi korterit kostjale müüa. Kostja ei soovinud aga uskuda edastatud e-kirjas toodud väiteid –

tegemist ei olnud kostja jaoks piisavalt veenva tõendiga. Seetõttu kinnitas hageja kostjale lisaks,

et 9. märtsil 2021. a saadab müüja kostjale digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta

on kostja pakkumise kätte saanud, kuid ei soovi korterit talle müüa.

12. Hageja lootis, et digitaalselt allkirjastatud dokument kõrvaldab kõik kahtlused ning

lahendab olukorra lõplikult. Paraku ei soovinud kostja oodata müüjapoolse kinnituse saamist.

Kostja elukaaslane võttis 8. märtsil 2021. a ühendust müüja vennaga, väites talle muuhulgas

järgmist: „Kahjuks maakler X ei võimalda meil Teie õele pakkumist edastada. Eile õhtul saatis ta

meile edasi väidetavalt Teie õe poolt kirjutatud emaili kus tühistas meie tänase kohtumise ja

ähvardas politseiga. Kahtlust äratas kohe see, et Teie õde oli oma nime valesti kirjutanud.

Ekspert kinnitas, et see email on võltsitud ja ei ole Teie õe poolt saadetud.“. Kostja ja tema

elukaaslane olid seega põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja eksitab neid ning võltsib

müüja e-kirju. Seda tõendab kuvatõmmis kirjavahetusest, mille müüja vend edastas müüjale

13. Vahetult

pärast

eeltoodud

kirja

saatmist

edastas

kostja

kõigile

Osaühing

KINNISVARABÜROO UUS MAA (hageja peamine koostööpartner) juhatuse liikmetele ja väga

paljudele hageja kolleegidele e-kirja, mis sisaldas muuhulgas järgmiseid väiteid (hageja au

teotavad on paksult välja toodud):

-

E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: Xe ebaeetiline tegevus xxxx kinnisasja müümisel.

-

Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku

saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga

(email on näha käesoleva kirja lõpus).

-

Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline

maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga

üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda.

-

Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks

müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks

kahjustada kliendi majanduslikke huve.

-

Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega

ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.

-

Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo

mainele.

-

Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X

neutraalse ja eetilise Uus Maa City maakleriga.

-

X poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda

võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi

suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.

14. Kostja jättis seega hageja ülemuste ning kolleegide ees hagejast selgelt mulje kui

ebaeetilisest ning kriminaalse tegevusega tegelevast isikust, kes üritab oma kliendi huvide

vastaseid tehinguid teha. Tegemist on äärmiselt tõsiste süüdistustega, mis kahjustavad väga

intensiivselt hageja au ja head nime ning oleksid võinud viia hageja pikaajalise karjääri kohese

lõppemiseni.

15. Järgmisel päeval, 9. märtsil 2021. a, edastas müüja digitaalselt allkirjastatud dokumendi,

milles oli toodud järgmist: „Mina, C, olles täie mõistuse juures, kinnitan, et maakler X on

informeerinud mind oma oskuste kohaselt, adekvaatselt ja väärarusaamu tekitamata ja

soodustamata ning seadusi järgides, et Xxxx korteri eest on mulle pakutud 400 000 eurot. Sellest

hoolimata ei soovi ma vastavat pakkumist vastu võtta. Kuigi ma pole kohustatud selgitama, miks

ma ei soovi vastavat pakkumist vastu võtta, siis lisan, et minu jaoks pole määravaks üksnes asja

hind, vaid ka muud väärtused. Seega palun lõpetada maakleri ning minu täiendav tülitamine

vastaval teemal isiklikult või teiste isikute kaudu“.

16. Oli seega selge, et hageja ei olnud tegutsenud kuidagi ebaeetiliselt, vaid järgis üksnes

müüja kui oma kliendi juhiseid. Paraku oli tolleks hetkeks juba kostja tegu toime pandud ning

hageja maine väga tugevalt kahjustatud.

17.

10.03.2021. a edastas Uus Maa kinnisvarabüroo jurist kostja 08.03.2021. a e-kirjale

vastuse, tuues välja, et hageja kohta selliste väidete levitamine on lubamatu ja õigusvastane.

Sellele laekus 13.03.2021. a vastus kostja lepinguliselt esindajalt, kes võttis omaks, et kostja on

eeltoodud hageja mainet kahjustava sisuga e-kirja saatnud, kuid leidis, et kostja tegevus oli

põhjendatud. Oli ilmne, et kostja ei näe enda selgelt õigusvastases tegevuses mingeid eksimusi.

18. Hageja nõue põhineb sellel, et kostja on tema kohta avaldanud au teotavaid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja nõude aluseks on väited, mille kostja on oma

08.03.2021. a e-kirjas hageja kohta avaldanud. Ülejäänud asjaolud on toodud eelkõige konteksti

loomiseks ning kostja võimalike vastuväidete ennetamiseks.

19.

17.10.2021 toimunud eelistungil hageja täpsustas oma nõuet ja hageja on seisukohal, et

vaidlusaluses e-kirjas on avaldatud tema kohta ebaõiged (hageja au teotavad andmed on paksult

välja toodud) faktiväited:

-

Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku

saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga

(email on näha käesoleva kirja lõpus).

-

Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks

müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks

kahjustada kliendi majanduslikke huve.

-

Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega

ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.

20. Ülejäänud väited on hageja hinnangul väärtushinnangud.

21. Kostja avaldas väärtushinnangud, nagu oleks hageja ebaeetiline isik, kes on võltsinud

dokumente, „mõjutanud“ oma klienti, ning tegelenud „väärkäitumisega“. Ühtlasi on kostja

väitnud, et hageja on kuritarvitanud oma kliendi usaldust ning pannud toime kelmuse, mis on

kriminaalkuritegu. Kostja avaldatud väärtushinnangud on ebaadekvaatsed, kuna hagejat ei ole

kindlasti kohane nimetada kurjategijaks või süüdistada võltsimises või muudes taolistes tegudes.

22. Tegelikult on hageja käitunud üheselt oma kliendi ehk müüja soovide kohaselt ning

hageja on seda asjaolu ka tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud

andmete tegelikkusele vastamist, kuna tegemist on väärtushinnanguga. Küll aga ei esine ka

mistahes muid tõendatud faktilisi asjaolusid, mis annaksid kostjale aluse või õiguse hageja kohta

sellist hinnangut anda. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud väärtushinnang ebakohaseks.

23. Samuti on selge, et kostja avaldas väärtushinnangu ilma mistahes viisil teadaolevaid

asjaolusid arvestamata. Kostja eesmärk väärtushinnangu avaldamisel ei olnud põhjendatud

hinnangu andmine või arvamuse avaldamine. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli

pelgalt teha hagejale haiget ning rikkuda tema mainet.

24. Hageja hinnangul on väljaspool mõistlikku vaidlust, et isiku süüdistamine kuriteo

toimepanemises, dokumentide võltsimises, oma kliendi usalduse kuritarvitamises ning üleüldises

ebaeetilises käitumises on tema au teotav. Riigikohus on varasemalt välja toonud, et isikule

kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RKTKo nr 3-2-1-159-14, p

10).

25. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud väärtushinnangud on hageja au

teotavad (rikuvad tema isiklikke õigusi).

26. Kostja avaldatud väärtushinnang ei baseeru ühelgi faktilisel asjaolul, see teotab tugevalt

hageja au ning on avaldatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Seega tuleb järeldada, et kostja

avaldatud väärtushinnangud on ebakohased.

27. Praegusel juhul on kostja saatnud hageja au väga tugevalt teotavaid väiteid hageja

peamise koostööpartneri juhatuse liikmetele ning paljudele hageja kolleegidele. On selge, et

ükski isik ei soovi koostööd teha maakleriga, kes kuritarvitab oma klientide usaldust, paneb

toime kuritegusid ning võltsib dokumente. Kostja sooviks oli ilmselgelt hageja 18 aasta jooksul

ülesehitatud karjääri hävitamine. Tuleb ühtlasi arvestada, et kostja tegu ei olnud tehtud

emotsiooni pealt, vaid see oli etteplaneeritud ja kalkuleeritud. Kostja tegi teadliku otsuse otsida

välja hageja peamise koostööpartneri kõikide juhatuse liikmete ning väga paljude hageja

kolleegide kontaktid ning koostada neile pikk ja hageja õiguseid rikkuv e-kiri. Riive hageja

õigustele on seega olnud äärmiselt intensiivne ning hageja palub, et kohus sellega hüvitise

väljamõistmisel arvestaks.

28. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja sihilikku käitumist hageja au

teotamise suhtes, kostja soovi hageja mainet täielikult hävitada ning kostja ükskõiksust pärast

nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

29. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS §

113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt

kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni.

30. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on summas 816 eurot ning koosnevad asja

materjalidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ja kostjale nõudekirja koostamisest. Hageja

leiab, et tegevusteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud.

31. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Riigikohus

on näiteks lahendis 3-2-1-131-16 pidanud põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (ilma

käibemaksuta). Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2 12 50785 punktides 88 ja 94 pidanud

põhjendatuks ka tunnihinda 205 eurot (ilma käibemaksuta) ning Riigikohtus tsiviilasjas nr 3-21-

159-16 (p 24) tehtud otsuses, kus Riigikohus pidas põhjendatuks mõista välja esindajate

tunnitasu 170 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tasu tunnimäär on seega

põhjendatud ja mõistlik.

Kostja vastus

32. Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.

33. Käesoleval juhul ei ole kostjale ette heidetavad väärtushinnangud kujunenud asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.

34. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

-

müüja on xxxx. a sündinud vanaproua, kes on käesoleval ajal xxxx aastane;

-

kostja, hageja poolt vahendatud korteriomandi müügilepingu sõlmimisest huvitatud

isikuna, ei saanud korteri müüjaga suhelda – väidetavalt vahendas hageja kostja ja müüja

suhtlust, kuid selle kohta täpsemad andmed puuduvad; teada on vaid see, et lõpuks

keeldus korteriomandi müüja kostjaga igasugusest suhtlusest;

-

e-kirjas, mida kostjale müüja e-kirjana tutvustati, on müüja nimi kirjutatud valesti ega

ühtinud kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku nimega;

-

müüja ei võtnud vastu kostja (elukaaslase) poolt tehtud kõrgemat hinnapakkumist –

kusjuures hinnapakkumine ei olnud mitte 10 000 eurot kõrgem vaid 50 000 eurot kõrgem;

-

kostja proovis leida müüjaga kontakti selleks, et temaga otse suhelda, kuid see ei

õnnestunud.

35. Nende faktiliste asjaolude pinnalt on kostja järeldanud, et maakler on käitunud

ebaeetiliselt, jättes arvestamata müüja eeldatavad huvid. Kostja väärtushinnangud ei ole

kujunenud meelevaldselt vaid tegelikke asjaolusid arvesse võttes.

36. Kostja helistas hagejale Xxxx korteri ostusooviga ja soovis kohe korteri ostmiseks

broneerida. Ilma korterit näitamata ei soovinud hageja siiski korterit broneerida, mistõttu lepiti

kokku korteriga tutvumine. Kostja ja tema elukaaslane olid eelnevalt tutvunud mitmete (sh

analoogsete) müügil olevate korteritega ning hageja käitumine korteri tutvustamisel ei olnud

tavapärane, vaid imestust tekitav: hageja rääkis kostjale vaid puudustest ja vigadest ning ei

toonud esile ühtegi positiivset momenti, nt asukohta, vaadet jne. Kostjale ja tema elukaaslasele

jäi mulje, nagu hageja teeks kõik endast oleneva selleks, et kostja ostuhuvi ära langeks. Selline

käitumine ei ole maakleri puhul tavapärane. Ka korteri tollane üürnik T avaldas kostjale ja tema

elukaaslasele, et tema arvates oli hageja käitumine korterit erinevatele ostuhuvilistele näidates

samasugune ning ka üürnik pidas seda imelikuks.

37. Pärast korteri tutvustamise lõpetamist kordas kostja oma elukaaslase juuresolekul soovi

korter broneerida. Hageja vastas selle peale, et korter on juba ära lubatud isikule kes helistas

esimesena, aga kes ei olegi veel korterit näinud. Samuti ütles hageja, et mistahes

broneerimislepingut selle isikuga sõlmitud ei ole, kuid samas keeldus hageja sellise

broneerimislepingu sõlmimisest ka kostjaga. Kuna kostjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel

kostjale korterit üldse näidati, kui see on ära lubatus kellelegi teisele, küsis kostja eeltoodu kohta

hageja põhjendust – hageja aga muutus küsimuse peale ebalevaks ning palus siiski saata

broneerimissooviga e-kirja. Kostja leiab, et erinevate ostuhuviliste ”solgutamine” olukorras, kus

müüja on ostja juba välja valinud, ei ole maaklerteenust kutsetegevusena osutavale isikule

kohane.

38. Hageja on asunud hagis väitma, et korteri ostja (kinnistusraamatu andmetel V) oli korterit

juba vaatamas käinud enne seda kui korterit tuli vaatama kostja koos oma elukaaslasega. See

väide ei ole kooskõlas kostjale varem avaldatuga.

39. Märgitult on kostja püüdnud ka ise korteriomandi müügiga seotud asjaolusid välja

selgitada, otsides müüjaga kontakti.

40. Kostja poolt hageja tööandjale avaldatud faktiväited on olnud õiged. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et mittevaralise

kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et

kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on

õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema

mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele.

Käesoleval juhul ei pea kostja tõendama eespool nimetatud faktiväidete tegelikkusele vastamist,

kuivõrd nende faktiväidete osas vaidlus puudub. Seejuures on oluline, et kostja ei ole pöördunud

ka mitte suvaliste või piiramatu arvu hageja kolleegide poole vaid nende, kes on Eesti

Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmed. Seetõttu esitab hageja kohtule andmeid eksitaval

viisil, mis on TsMS § 200 lg 2 järgi lubamatu.

41. Hagejal on oma osa selles, et kostja ei saanud müüjaga suhelda. Kostjal ei olnud müüja

kontakti ning hageja seda kostjale ei andnud. Lisaks eeltoodule murdis hageja ka oma lubadust

edastada kostjale viivituseta võimalikku tehingut puudutavat informatsiooni, s.o müüja seisukoht

– lõpuks see esitati, aga sedavõrd suure hilinemisega, et selleks ajaks oli kostja juba pöördunud

Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA poole.

42. Hagiavalduses ei nähtu aga mistahes negatiivsete tagajärgede tekkimist hagejale. Hageja

märgib vaid, et kostja ”süüdistused […] oleksid võinud viia hageja pikaajalise karjääri kohese

lõppemiseni” – mis on ühest küljest oletuslik, aga millest teisalt nähtubki, et hageja pikaajaline

karjäär kestab edasi ja selles ei ole muutusi toimunud.

43. Hageja ei ole ka esile toonud, milline on talle väidetavalt tekkinud kahju suurus ning

kuidas see on kujunenud, vaid palub kahjuhüvitise kindlaks määrata omal äranägemisel.

44. Hageja ei ole selgitanud, milline hingeline valu talle tekkis ja milles see täpselt väljendus.

Väide sellest, et hageja oleks võinud kaotada oma töö, on oletuslik. Kostja palub kohtul

arvestada, et hageja tegutseb kutselise maaklerina ning tegemist on tööga, mis eeldab inimestega

suhtlemist. Töö iseloomu tõttu ei saa välistada, et erinevad inimesed tõlgendavad erinevaid

olukordi erinevalt ning teatud olukordades (nagu ka käesoleval juhul) võib tekkida isikute vahel

usaldamatus. Võimalikud kaebused ja nendega tegelemine on osa tööst. Ka muude

professioonide puhul on tööandjapoolne järelevalve ja pretensioonide esitamine tavapärane.

45. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et isikute ring, kellele andmeid avaldati, oli piiratud.

Andmeid ei avaldatud laiemale avalikkusele (nt ajakirjanduses või internetikommentaariumis)

vaid kostja pöördus konkreetselt Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA, mida kostja

pidas hageja tööandjaks, poole. Eeltoodut ei muuda, milline õigussuhe hagejat Osaühinguga

KINNISVARABÜROO UUS MAA seob – kas selleks on riskide juhtimise, maksude

optimeerimise vms põhjusel sõlmitud koostöö-, frantsiisi- vms leping. Isikud, kelle poole kostja

konkreetselt pöördus, olid muuhulgas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmed. Väide

sellest, et kostja proovib soovib ”hageja mainet täielikult hävitada” ei vasta tõele. See järeldus on

meelevaldne ning jääb arusaamatuks, kuidas saakski sisuliselt kostja tööandjale (või peamisele

koostööpartnerile) mistahes andmete edastamine mõjutada nt edaspidiste maaklerlepingute

sõlmimist. Ka sellest tulenevalt ei ole kostja tegevusel sellist etteheidetavat mõju, mistõttu peaks

kostjalt kahjuhüvitise välja mõistma. Kostja ei ole hageja suunas käivitanud laimukampaaniat,

nagu hageja seda näeb, vaid pöördunud hageja tööandja ja kutseorganisatsiooni aukohtu poole,

mis selliste vaidluste lahendamisega tegelebki. Seetõttu on kummaline, et hageja üritab

agressiivselt oma oletatavaid õigusi kohtus kaitsta.

46. Juhul, kui kohus peaks hakkama hindama poolte hingelist valu, siis tähelepanuta ei saa

jätta ka seda, et kostja on hageja ja tema kolleegide käitumisest šokeeritud: nimelt on Uusmaa

Kinnisvarabüroo K esitanud väite, et kostja on pakkunud hagejale (või mistahes muule isikule)

raha (altkäemaksu) selle eest, et korter talle müüakse ning kostja kavatseb edaspidi hageja ette

loetletud vigade arvel alandada korteriomandi hinda ning osa ostuhinnast tagasi küsida.

Eeltoodud väited on absurdsed. Kostja on pakkunud korteri omanikule rohkem raha, s.o

kõrgemat hinda, mis ei ole keelatud ning täiesti arusaamatuks jääb, kuidas saaks võimalik ostja

varjatud puuduste eest osa korteri ostuhinnast tagasi küsida, kui hageja ainult puuduste

ettelugemisega korteri tutvustamisel tegeleski.

47. Ka enne hagi esitamist tekkinud õigusteenuse kulude hüvitamist ei pea kostja

põhjendatust. Nõudekirjade saatmine ei tähenda seda, et nõudekirjas väljendatud nõue oleks

põhjendatud. Kostjale teadaolevalt puudub tal kohustus põhjendamatutele nõuetele vastata.

Sellest tulenevalt ei saa kostjale ette heita ka seda, et ta on jätnud nõudekirjale vastamata ning

omistada talle seetõttu ükskõikset käitumist.

Kohtuotsuse põhjendused

48. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kuulanud ära tunnistaja, tutvunud

poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub

rahuldamisele.

49. Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue

võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS § 1043,

mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS §

1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda

avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust

tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja

süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo,

mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja

lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju

tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Lisaks on hageja

esitanud kostjate vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses

kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS §

131. VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel

kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise

eest solidaarselt.

50. Poolte vahel puudub vaidluse selles, et kostja saatis 08.03.2021 Osaühingu

KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikmetele ja väga paljudele kolleegidele e-kirja,

mis sisaldas muuhulgas järgmiseid väited:

-

E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: Xe ebaeetiline tegevus Xxxx kinnisasja müümisel.

-

Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku

saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga

(email on näha käesoleva kirja lõpus).

-

Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline

maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga

üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda.

-

Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale

esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada

kliendi majanduslikke huve.

-

Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega

ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.

-

Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo mainele.

-

Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X neutraalse ja

eetilise Uus Maa City maakleriga.

-

Eve poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda

võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi

suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.

51. Hageja leiab, et kostja on avaldanud nimetatud e-kirjas väited, mis on hinnatavad

ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangutena. Hageja väitel kahjustavad

avaldatud väited tema mainet, mistõttu on väidete avaldamine õigusvastane.

52. Kohus lahendab vaidlust järgmises järjekorras: eelkõige võtab kohus seisukoha, kas

kostja on avaldanud hageja poolt vaidlustatud andmed, kas andmete avaldamine on õigusvastane

ning jaatava vastuse puhul, kas kostja on süüdi kahju õigusvastases tekitamises, seejärel

lahendab kohus hageja kahjuhüvitise väljamõistmise nõude. Lõpetuseks otsustab kohus

menetluskulude jaotuse.

53. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja edastas vähemalt kahekümnele e-postiaadressile

hageja kohta andmeid. Vaidlust pole selle üle, et kostja saatis e-kirja Osaühingu

KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikmetele ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja

Aukohtu liikmetele. Kostja 08.03.2021 e-kirja postiaadresside puhul tuleb arvestada, et mitmed

neist

on

üldised-

näiteks

vahendus@uusmaa.ee,

uusmaa@uusmaa.ee

ja

maaklereitekoda@maakleritekoda.ee. Üldistele e-postiaadressidele saadetud kirju võib näha

oluliselt suurem arv inimesi kui isiklikule e-postiaadressile kirja edastamise. Seega kostja edastas

kolmandatele isikutele hageja kohta andmeid. Seega on tegemist andmete avaldamise VÕS §

1047 tähenduses.

54. Kohus selgitab, et isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning

isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja §

1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav.

Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust

küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05,

p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole

oluline. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei

viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse

avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus

kujundati. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud "andmed" ja "asjaolu") ei

sisalda hinnanguid, vaid fakte. Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see

võimaldab isiku “väärtustamist “ negatiivse hinnanguga. Väärtusotsus väljendub isikule antud

hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega, väärtushinnangut on võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu

tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate

andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-161-05, p 10). Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses

on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning

avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo

nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.

55. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldajaks VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes.

Vaidlust pole selle üle, et kostja poolt avaldatud väited käivad hageja kohta.

56. Seega tuleb kohtu kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt 08.03.2021 saadetud e-kirjas

avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on

kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki

väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32).

57. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluses e-kirjas on avaldatud tema kohta ebaõiged (hageja

au teotavad andmed on paksult välja toodud) faktiväited:

-

Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku

saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga

(email on näha käesoleva kirja lõpus).

-

Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks

müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks

kahjustada kliendi majanduslikke huve.

-

Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega

ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.

58. Hageja leiab, et juhul kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, siis on tegemist

ebakohaste väärtushinnangutega. Sellised andmed kahjustavad hageja hinnangul tema mainet.

59. Kostja ei vaidle vastu, et ta on avaldanud eelnimetatud väited. Kostja arvates tegemist on

tõele vastavate väidetega.

60. Kohus leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja on saatnud e-kirja, mis on

võltsimistunnustega. Tegemist on faktiväitega, sest kohtumenetluses on võimalik kontrollida, kas

hageja poolt saadetud e-kirjal on võltsimistunnused või mitte.

61. Kohus on seisukohal, et väide „Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga

suhtlemist“ näol on tegemist väärtushinnanguga arvestades väite sisu ja avaldamise konteksti.

Tegemist on kohtu arvates kostja subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. Väidet mõistliku

inimese arusaama järgi hinnates ei ole sellega öeldud, et hageja otseselt takistaks (nt keelaks või

objektiivselt ei võimaldaks) omanikuga suhtlemist, mille tõelevastavust oleks kohtumenetluses

võimalik kontrollida. Väite hinnangulisus nähtub mh selles sisalduvates sõnadest „vahendeid

valimata“ ja „proovib“. Hagiavalduses on hageja olnud seisukohal, et tegemist on

väärtushinnanguga ja 17.10.2022 kohtuistungil on hageja olnud ka nõus, et kõnesolev hinnang

sisaldab ka väärtushinnangule omaseid elemente. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu arvates

tegemist faktiväitega. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja tegevus

annab alust hinnanguks, et ta proovib takistada omanikuga suhtlemist, või mitte.

62. Kohus leiab, et kostja on alaldanud faktiväite, et hageja on toime pannud usalduse

kuritarvitamise ehk kelmuse, mis on kriminaalkuritegu. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-161-05

punktis 12 leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide

esinemisest. Sarnast olukorda on Riigikohus käsitlenud asjas nr 3-2-1-159-14 punktis 10: juhul

kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt

väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on

tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Kohus leiab, et kostja ei saa põhjendada

oma väiteid sellega, et tegemist on tema „subjektiivse arvamusega“, sest ka „subjektiivne

arvamus“ saab olla faktiväiteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja viisist. Käesoleval juhul jättis

kostja mulje, et temale on teada mingid faktid, mille põhjal saab järeldada, et hageja on toime

pannud kuriteo, milleks on kelmus.

63. Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja poolt avaldatud faktiväidete näol on tegemist

ebaõigete faktiväidetega ja kas nimetatud väited kahjustavad hageja mainet.

64. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväide, et hageja on saatnud e-kirja, mis on

võltsimistunnustega, näol on tegemist ebaõige faktiväitega.

65. Kostja on kohtule tõenditena esitanud hageja ja kostja vahel peetud e-kirjavahetuse

perioodil 04.03.2021 kuni 07.03.2021. Kostja selgitab, et e-kirjavahetusest nähtub, et 07.03.2021

saatis hageja kostjale e-kirja, mille sisse on kopeeritud väidetava korteri müüja e-kirja.

Muutmata kujul müüja e-kirja ei ole hageja kostjale edastanud, kuigi kostja on seda küsinud.

Väidetaval müüja e-kirjal puuduvad edastatud e-kirjale omased tunnused: edastatud e-kirja

teemaväli ehk subjekt on puudu, e-kirja saajaks oli „C“; kuigi kinnistusraamatu andmeil oli

korteri omanikuks ´“C“, omaniku e-posti aadressi ei ole väidetavast e-kirjas üldse näha, mis

edastatud e-kirja puhul peaks olema näha.

66. Kohus tuvastab 04.03.2021 kuni 07.03.2021 kirjavahetuse (tlk 73-73 pöördel) uurimisel,

et kostja väide kirjavahetuse võltsimise kohta ei vasta tõele. Ainuüksi see, et hageja kopeeris

korterimüüjalt saadud e-kirja kostjale saadetud e-kirja sisse, ei tõenda võltsimise väidet. Samuti

ei nõustu kohus kostjaga, et müüja nimi oli kostjale saadetud e-kirjas kirjutatud valesti. Kohtule

esitatud 07.03.2021 e-kirjas on müüja nimi kajastatud kahel korral: C ja M (tlk 8). Müüja

kinnitusel olevast digitaalallkirjast nähtu, et müüja õige nimi on C (tl 14).

67.

23.11.2022 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja C avaldas kohtule, et tegemist on tema

e-kirjaga ning ta mäletas sõna politsei kasutamist, sest kostja käitumine muutus tunnistaja sõnade

kohaselt talumatuks. Pärast seda kui kohus näitas tunnistajale 07.03.2021 e-kirja (tlk 8) on

tunnistaja andnud järgmised ütluseid: Siin on lõpus üks sõna, mis mulle ei ole ausalt öeldes

omane kasutada, aga ma olin ikka väga närvis sellepeale, mis toimus. Sõna on "politsei". Ma

olen privaatsusest lugupidav inimene, ikka väga kohe, tõenäoliselt olen ma introvert. Ilmselt ma

sattusin vastamisi ekstraverdiga. Nad kuidagi moodi otsisid ülesse minu venna kontaktid, vend

mingil hetkel saatis mulle selle meili, mida ta neile saatis. Lugesin selle läbi ja ütles, et kui sel

ajal formeeris, oli jälle tulnud üks sõnum või helistamine. Ta ütles, et blokeerib ära. Ta oli kõik

ära selgitanud neile ja arvas, et tal ei ole midagi neile enam öelda ja ei soovi, et helistaksid. Siis

nad ajasid minu aadressi ka välja. Nad helistasid uksekella, siis see ei töötanud. Postkastis oli ka

nende justkui advokaadi kiri, aga see oli selline, et telefoni nr oli ka all ja nimi, aga allkirja ei

olnud. Ma arvan, et selle olid nad küll ise trükkinud ja mulle postkasti pannud. Mul on see alles.

Läksin tuppa, pildistasin selle ära ja saatsin telefoni peale, et selline kiri oli mul postkastis.

Midagi muud mul tõesti öelda ei olnud (tlk 80).

68. Seega tõendavad ka tunnistaja C poolt kohtuistungil antud ütlused, et hageja poolt

kostjale edastatud müüja e-kiri ei olnud võltsitud.

69. Kohus leiab, et e-kiri, milles väitetakse, et hageja on võltsinud müüja C on hageja mainet

kahjustav.

70. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväide, et hageja on toime pannud usalduse

kuritarvitamise ehk kelmuse, mis on kriminaalkuritegu, näol on tegemist ebaõige faktiväitega.

71. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja

oleks toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse. Kostja leiab, et tegemist ei ole

faktiväitega, vaid tema hinnanguga hageja käitumisele ehk väärtushinnanguga. Kohus leiab, et

kui isegi nõustuda kostjaga, et tegemist on väärtushinnanguga, mitte faktiväitega, siis sellele

vaatamata ei ole kohtule esitatud tõendeid, et millele tuginedes oleks kostja võinud väita, et

hageja oleks kuritarvitanud müüja usaldust. Asjaolu, et tunnistaja C avaldas, et ta otsustas müüa

korteri esimesele huvilisele seoses viimase seotusega Kadrioruga ja ostuhinnaga 350 000 eurot,

mis müüjale sobis, kuigi müüja möönis, et sai sellise hinnaga korterit müües kahju, sest

müügihind kujunes madalamaks kunagisest ostuhinnast, ei tähenda seda, et hageja oleks kuidagi

müüja usaldust kuritarvitanud ja toime pannud kelmuse, mis on kuritegu.

72. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud väited, milles kostja süüdistab hagejat

dokumendi võltsimiseks ja kuriteo toimepanemises on hageja au teotavad. Riigikohus on

varasemalt välja toonud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au

teotav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Seega rikuvad kostja

poolt hageja koha avaldatud ebaõiged faktiväiteid hageja isiklikke õiguseid.

73. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnangud on hageja

au teotavad ja ebakohased.

74. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane.

75. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase

väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole

põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja

väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada

(Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille

väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt

Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad

tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime,

kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane

(Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). VÕS § 1046 ja § 1047

järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine lasub õiguste rikkujal

(Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Lisaks loetakse

väärtushinnang ebakohaseks, kui esitatud hinnangu väljendusviis on ebakohane või ebasünnis

(Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36), sh kui selle tähendus on mõistliku isiku jaoks vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-43-09, p 16; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).

76. Hageja

väitel

kostja

poolt

08.03.2021

saadetud

e-kiri

sisaldas

järgmiseid

väärtushinnanguid (hageja au teotavad väited on paksult välja toodus):

-

E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: Xe ebaeetiline tegevus Xxxx kinnisasja müümisel.

-

Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline

maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga

üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda.

-

Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks

müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks

kahjustada kliendi majanduslikke huve.

-

Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo

mainele.

-

Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X

neutraalse ja eetilise Uus Maa City maakleriga.

-

Eve poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda

võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi

suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.

77. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ebakohaste väärtushinnangutega, vaid need on

kujunenud tegelikke asjaolusid arvesse võttes.

78. Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostjale etteheidetud väited on

esitatud väga negatiivses kontekstis, sest kostja süüdistas hagejat justkui mitme süüteo toime

panemises ning kliendi usalduse kuritarvitamises ja kliendi manipuleerimises. Riigikohus on

varasemalt välja toonud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au

teotav (RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 10). Samuti võimaldavad kohtul tuvastada kostja teo

negatiivse konteksti kostja viited ebaeetilisele käitumisele ja kriminaalse maiguga tehingu

peatamise vajadusele ning ausal viisil korteri uuesti müüki panemisele (st justkui hageja

praegune töö oleks olnud ebaaus). Kohus leiab, et hinnates kõiki eelnevalt välja toodud kostja

poolt avaldatud väärtushinnanuid kogumis, siis selliste hinnangute avaldamisega jätab kostja

hagejast selgelt mulje kui ebaeetilisest isikust, kes üritab teha oma kliendi huvide vastaseid ja

kriminaalse iseloomuga tehinguid. Sellised väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed.

Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud hageja suhtes au teotavaid väärtushinnanguid.

79. Kuna VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase

väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, siis peab kostja tõendama väärtushinnangute

põhjendamiseks kasutatud faktiväited.

80. Kostja on väitnud, et eelnimetatud väärtushinnangud ei ole kujunenud meelevaldselt, vaid

tegelikke asjaolusid silmas pidades. Kostja on välja toonud, et asjaolud, mis oleks aluseks selliste

väärtushinnangute avaldamiseks on järgmised: müüja on xxxx. a sündinud vanaproua, kes on

käesoleval ajal xxxx aastane; kostja, hageja poolt vahendatud korteriomandi müügilepingu

sõlmimisest huvitatud isikuna, ei saanud korteri müüjaga suhelda – väidetavalt vahendas hageja

kostja ja müüja suhtlust, kuid selle kohta täpsemad andmed puuduvad; teada on vaid see, et

lõpuks keeldus korteriomandi müüja kostjaga igasugusest suhtlusest; e-kirjas, mida kostjale

müüja e-kirjana tutvustati, on müüja nimi kirjutatud valesti ega ühtinud kinnistusraamatusse

kantud korteriomandi omaniku nimega; müüja ei võtnud vastu kostja (elukaaslase) poolt tehtud

kõrgemat hinnapakkumist – kusjuures hinnapakkumine ei olnud mitte 10 000 eurot kõrgem vaid

50 000 eurot kõrgem; kostja proovis leida müüjaga kontakti selleks, et temaga otse suhelda, kuid

see ei õnnestunud. Eelnimetatud faktiliste asjaolude pinnalt on kostja järeldanud, et hageja

maaklerina on käitunud ebaeetiliselt, jättes arvestamata müüja eeldatavad huvi.

81. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud kostja poolt hageja kohta halvustava sisuga

hinnangute avaldamist. C poolt saadetud e-kirja, C antud kinnitusega ja C poolt kohtuistungil

tunnistajana antud ütlusega on leidnud tõendamist, et hageja on käitunud üheselt oma kliendi ehk

müüja soovide kohaselt.

82. Kostja on selgitanud, et hageja rääkis kostjale vaid puudustest ja vigadest ning ei toonud

esile ühtegi positiivset moment, nt asukohta, vaadet jne. Kostjale ja tema elukaaslasele jäi mulje,

nagu teeks hageja kõik endast oleneva selleks, et kostja ostuhuvi ära langeks. Kohus leiab, et

hageja kinnisvaramaaklerina ei ole tegutsenud ebaeetiliselt, avaldades kostjale ja teistele ostjatele

müüdava objekti kohta puudusi. Vastupidi, kui maakler oleks varjanud puudusi, siis võiks kõne

alla tulla küsimus ebaeetilisest tegevusest.

83. Kostja on selgitanud, et kuna kostjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel kostjale korterit

üldse näidati, kui see on ära lubatud kellegi teisele, küsis kostja eeltoodu kohta hageja

põhjendust- hageja muutus aga küsimuse peale ebalevaks ja palus siiski saata

broneerimissooviga e-kirja. Kostja leiab, et ostuhuviliste „solgutamine“ olukorras, kus müüja on

ostja juba välja valinud, ei ole maaklerteenust kutsetegevusena osutavale isikule kohane. Hageja

on selgitanud, et lõpliku müügiotsuse teeb müüja ning korterit näitas hageja põhjusel, et müüja ei

olnud selleks ajaks veel esimese ostuhuvilise suhtes otsust teinud, seega ei olnud müüja sel

hetkel ostja veel välja valinud. Samuti ei olnud esimese huvilisega sõlmitud broneerimislepingut.

Kuna seda kõike ei olnud tehtud, ei saanud hageja kostjale öelda, et korter on müüdud või ostja

on leitud. Hageja edastas müüjale ka info kostja ostusoovi kohta ja pakutud kõrgema hinna

kohta. Sellele vaatamata ei olnud müüja nõus korterit müüma kostjale. Kohus nõustub

hagejagagi, et kostja on olukorda valesti hinnanud, arvates, et ostja oli välja valitud ja kostjale

näidati korterit niisama. On tavapärane, et korteri müügikuulutus on üleval ja korterit näidatakse

ostjatele nii kaua, kuni korter on lepinguga broneeritud konkreetsele ostjale. Igal juhul ei

põhjenda ükski eelnimetatud asjaolu kostja avaldatud ebakohaseid väited hageja kohta: hageja

tegevust ei saa ülaltoodu pinnalt lugeda ebaeetiliseks või müüja huve kahjustavaks.

84. Seega on kostja poolt avaldatud väärtushinnangute näol tegemist ebakohaste

väärtushinnangutega.

85. Järgnevalt analüüsib kohus kostja tegevuse õigusvastasust ja kostja süüd.

86. Au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist

lauset, mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse välistab VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ka

see, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate

isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate

kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja väide, et hageja kritiseerimine on

põhjendatud, ei õigusta hageja kohta ebakohase väärtushinnangute avaldamist.

87. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Vastavalt

VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Kuna kostja ei ole tõendnaud, et hageja on saatnud e-kirja, mis on

võltsimistunnustega ja hageja on toime pannud kuriteo, milleks on võltsimine, siis on kostja

tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel. Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostja tegu oli õigusvastane ja

kui kostja sellele vastu vaidleb, siis tuleb kostja tõendad vastupidist.

88. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui

avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud, et tal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi,

samuti ei ole kostja esile toonud, et ta oleks tema poolt esitatud väiteid kuidagi kontrollinud,

rääkimata sellest, et kostja oleks neid väiteid kontrollinud tema poolt oodatava põhjalikkusega.

89. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kahju tekitaja on kahju tekitamise eest süüdi, kui

ta ei tõenda vastupidist. Seega on kostja on kahju tekitamises süüdi ning on kohustatud hagejale

tekkinud kahju hüvitama, kui ta ei tõenda süü puudumist. Süü vormid on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et kostja on ebaõigete väidete avaldamisel

olnud vähemalt hooletu.

90. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna

kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumise

tõttu tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

91. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel.

92. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju,

avaldades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega on

täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja rikutud sätete

eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejale

tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks

hageja kohta 07.03.2021 e-kirjas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid avaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lg te 1 ja 5 ning § 134 alusel.

93. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS §

366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt

hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS §

127 lg 6, § 134 lg 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel.

94. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et

mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte

taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks

kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Kostja on välja toonud, et hagejal on oma osa selles, et

hageja ei saanud müüjaga suhelda. Kostjal ei olnud müüja kontakti ja hageja seda talle ei

andnud. Lisaks eeltoodule murdis hageja ka oma lubadust edastada kostjale viivituseta

võimalikku tehingut informatsiooni, so müüja seisukoht- lõpuks see esitati, aga sedavõrd suure

hilinemisega, et selleks ajaks oli kostja juba pöördunud Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS

MAA poole. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on takistanud kostjal müüja suhelda.

Kostja suhtlust müüja kinnitab 07.03.2021 e-kiri (tlk 10), kus hageja kinnitab müüjaga rääkimist

ning annab kostjale edasi müüja soovi. Kohtule on edastatud ka müüja digiallkirjastatud kinnitus

(tlk 13-14), kust nähtub, et müüja sai kätte kostja pakkumise- seega vahendas hageja kostja ja

müüja vahelist suhet. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, kust tulenes üldse hageja kohustus anda

müüja kontaktid kostjale (ja tema elukaaslasele), et nad saaksid suhelda. Ühtegi õiguslikku alust

selleks polnud, kuna hageja vahendas korteri müüki müüja ülesandel, mitte kostja tellimusel.

Seega kohtu hinnangul puudub hageja enda osa kahju tekkimises. Hageja vahendas kostjale

suhtlust müüjaga ning müüja otsustas kostjale korterit mitte müüa.

95. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu

09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05,

p-d 22 ja 24). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste

rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule

alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134

lg tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6007, p 18).

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

96. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

97. Hageja on selgitanud, et kostja poolt avaldatud pinnalt jäi hageja kolleegidele mulje,

justkui oleks hageja eluliselt ebamoraalne ning kõlvatu käitumise ja suhtumisega. Hageja

süüdistamine kliendi usalduse kuritarvitamises ja kuriteo toimepanemiseks on kahjustanud

tugevalt hageja mainet. Seoses kostja poolt avaldatud väidetega on hagejale põhjustatud

moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma piinlikkust tegude

eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja pidi seoses juhtunuga andma selgitusi kirja

adressaatidele ning tundis ennast seejuures väga halvasti. Kohus leiab, et hingeliste kannatuste

olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt

avaldatuga.

98. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on

kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 700 euro

ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja poolt on ebaõiged

faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud e-posti teel vähemalt 20 erinevate

adressaadile, kelle näol on tegemist on hageja peamise koostööpartnerit ja kolleegidega.

99. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks varaline kahju sumamas 816 eurot

seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.

100.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude

väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades viimase mainet

kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid

101.

Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel.

Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3

tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi

hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline

kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel

esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab

kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi

kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see

pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad

102.

Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 01.04.2020 kostjale edastatud

nõudekirja, milles nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist

summas 816 eurot (tlk 20-23). Hageja on selgitanud, et hageja kohtueelsed õigusabikulud

summas 816 eurot koosnevad asja materjalidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ja kostjale

nõudekirja koostamisest. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (ilma

käibemaksuta). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule kulutudokumente kohtueelsete

õigusabikulude kandmiste kohta, siis selles osas ei ole kostja hageja nõudele vastuväiteid

esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväited hageja esindaja tunnitasu osas ega

kohtueelsete õigusabikulude suuruse osas. Seega kostjal vastuväited hageja kohtueelsete

õigusabikulude nõudele puuduvad.

103.

Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 816

eurot.

104.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõue täitmiseni.

105.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja

põhjendatud.

106.

Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 700

eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (700 eurot) VÕS § 113

sätestatud määras alates 21.07.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseini

09.01.2023 summas 82,97 eurot (viivitatud päevi 529 ja viivise summa päeva 0,021918 eurot

ning viivitatud päevi kokku 9 ja viivise summa päevas 0,028767 eurot) ja edasi TsMS § 367

alusel alates 10.01.2023 põhinõudelt summas 700 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni

kohustuse täimiseni.

Menetluskulude jaotus

107.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

108.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

109.

Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik