2-20-18469/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi-Sidok Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18469

Kohtuasi

Laguna Madre OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) hagi G, Y,

D ja Q vastu kaasomandi lõpetamiseks, valduse

vabastamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

Laguna Madre OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Laguna Madre OÜ (registrikood 14497429),

seaduslik esindaja PJ

Kostja I G (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja W

Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja Signe Paap

Kostja III D (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja IV Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus jätta muutmata.

2. Laguna Madre OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-20-18469

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Laguna Madre OÜ (hageja, endine KIMBUTAJA OÜ) hagi

G, Y, D ja Q (kostjad) vastu kaasomandi lõpetamiseks, valduse vabastamiseks ja kasutuseeliste

hüvitamiseks. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 12.04.2022, millega lõpetas loobumise tõttu

tsiviilasja menetluse otsust tegemata kostjate II ja IV suhtes, lõpetas loobumise tõttu menetluse

otsust tegemata kostjate I ja II suhtes valduse vabastamise ja kasutuseeliste hüvitamise nõudes

ning jättis kostjate I ja II vastu esitatud hagi kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata. Maakohus

jättis tsiviilasja menetluskulud tervikuna hageja kanda. Otsus jõustus 25.08.2022.

2. Kostjate I ja II lepinguline esindaja esitas 07.02.2022 maakohtule avalduse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku 660 eurot. Nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja

tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kostjat I ja II esindades 6h 36min ulatuses toiminguid.

Toimingud ja neile konkreetse lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg on järgmised:

hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 1h; 05.04.2021 vastuse koostamine –

2,5h; 09.04.2021 täiendava vastuse koostamine – 1,2h; 14.09.2021 seisukoha koostamine –

0,9h; 08.12.2021 seisukoha koostamine – 0,5h; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5h.

3. Kostja I osas on lepinguline esindaja esitanud 21.03.2022 täiendava avalduse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 540 eurot. Kostjale I osutati täiendavalt

õigusabi 5h 24min ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Täiendavad õigusabikulud

hõlmavad järgmisi toiminguid: 09.02.2022 menetluse peatamise määruse vastuvõtmine ja

analüüs, tähtaegade ja tegevuste arutamine kliendiga – 0,3h; hindamisaktiga tutvumine,

kliendiga nõupidamine seisukoha kujundamiseks – 1h; läbirääkimised kompromissikokkuleppe

sõlmimiseks, sh e-kirjavahetus hageja ja kostjaga IV, sh 21.02.2022, 28.02.2022, 02.03.2022

e-kirjad – 1,5h; 11.03.2022 seletuse koostamine ja esitamine vastavalt maakohtu 09.02.2022

määrusele – 0,75h ; kostja IV 10.03.2022 seisukohaga tutvumine – 0,3h; hageja 11.03.2022

seisukohaga tutvumine – 0,3h; maakohtu 16.03.2022 menetluse uuendamise määruse

vastuvõtmine ja analüüs, kliendiga nõupidamine seisukoha kujundamiseks – 0,5h; täiendava

menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,75h.

4. Kostja IV lepinguline esindaja esitas 16.03.2022 maakohtule avalduse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks 3414 eurot (käibemaksuta). Nimekirja järgi tegi lepinguline

esindaja tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) kostjat IV esindades 28h 57min ulatuses

toiminguid. Toimingud ja neile konkreetse lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on järgmised:

hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioon – 1,5h; hagiavalduses toodud nõuete õiguslik

analüüs, hagivastuse koostamine, kliendiga arutamine ja kohtule esitamine – 3,5h; tutvumine

erinevate menetlusdokumentidega 17.03.2021 – 16.09.2021 – 2,45h; telefonivestlused

kliendiga, asja arutamine – 0,10h; tutvumine maakohtu 13.10.2021 määrusega ja kohtunõuete

fikseerimine – 0,25h; tutvumine hageja 08.11.2021 seisukohaga – 0,5h; konsultatiivsed

telefonivestlused kliendiga, nõupidamine, asja arutamine kliendiga – 0,45h; maakohtu

13.10.2021 määruse täitmine, kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, aruandlus

kliendile – 3,5h; telefonivestlused kliendiga, asja arutamine – 0,25h; tutvumine hageja

08.12.2021 taotlusega ja aruandlus kliendile – 0,25h; tutvumine kostjate I ja II 06.11.2021

2-20-18469

seisukohaga 0,25h; kohtu 10.12.2021 selgitustega tutvumine ja aruandlus kliendile – 0,5h;

hageja 10.12.2021 taotlusega tutvumine ja aruandlus kliendile – 0,25h; kohtukutse

kättesaamine, istungi fikseerimine, aruandlus kliendile – 0,25h; maakohtu 17.01.2022

määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile – 0,5h; menetluskulude nimekirja koostamine ja

kohtule esitamine – 1h; 03.02.2022 kohtuistungiks ettevalmistus – 2h; 03.02.2022 kohtuistungil

osavõtt ja aruandlus kliendile – 1,75h; 03.02.2022 istungi protokolliga tutvumine ja

parandamise eelduste kontrollimine – 0,75h; hageja 02.02.2022 seletusega tutvumine – 0,25h;

menetluskulude nimekirja täienduse koostamine ja kohtule edastamine – 1h; maakohtu

09.02.2022 menetluse peatamise määruse kättesaamine, määrusega tutvumine, tähtaegade

fikseerimine – 0,25h; kompromissläbirääkimised vastaspoolega: hindamisakti tellimisega

seotud kirjavahetus, 17.02.2022 aktiga tutvumine, seisukoha kujundamine, menetlusosalistele

seisukohtade avaldamine 17.02.2022 / 28.02.2022 / 01.03.2022 ja ettepanekute tegemine, asja

kliendiga kooskõlastamine ja arutamine – 2,5h; maakohtu 09.02.2022 määruses toodud

kohustuse (aruande/seletuse esitamise) täitmine ja kohtule kirjaliku seisukoha esitamine,

aruandlus kliendile – 2,5h; hageja 11.03.2022 menetlusdokumendi e-toimikus kättesaamine ja

sellega tutvumine – 0,3h; kostja 11.03.2022 menetlusdokumendi kättesaamine ja sellega

tutvumine – 0,15h; maakohtu 16.03.2022 menetluse uuendamise määruse kättesaamine,

sellega tutvumine, tähtaegade fikseerimine, aruandlus kliendile – 0,5h; menetluskulude

täienduse (seisuga 16.03.22) koostamine ja kohtule esitamine – 1,5h.

5. Kostja IV on taotlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõike 4 alusel

kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas kostjate I ja II ühiselt esitatud avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Samuti rahuldas kostja I täiendavalt esitatud menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks, et kostjale I hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus on 738 eurot ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulud 738 euro ulatuses. Kostjale II hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

määras maakohus 330 eurot ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 330 euro

ulatuses. Maakohus rahuldas kostja IV menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt

ning määras kindlaks, et kostja IV hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks on 1680

eurot ning mõistis hagejalt kostja IV kasuks välja 1680 eurot. Maakohus märkis, et kostjale IV

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

7. Maakohus leidis, et kostja I ja kostja II lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik

6h 36min ulatuses töötunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).

8. Kostja I osas on lepinguline esindaja esitanud eraldi täiendava menetluskulude nimekirja.

Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Maakohus

vähendas kostja I esindaja ajakulu vastavalt toimingutele 36min ja 40min võrra ning luges

lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 4h 8min ulatuses tehtud toiminguid

töötunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).

9. Kostja III ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimiku materjalidest ei nähtu,

et kostjal III oleks kulusid tekkinud, mistõttu jättis maakohus kostja III menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

2-20-18469

10. Kostja IV osas leidis maakohus, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud

menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu on kostja esindajakulud osaliselt ülemäärased.

Kostja IV on menetluses esitanud 6 menetlusdokumenti, millest 3 on kulude nimekirjad ning

osalenud kohtuistungil. Eeltoodust ei nähtu 28h 57min tööaega. Maakohus vähendas kostja IV

esindaja ajakulu 14h 57min võrra ning luges lepingulise esindaja põhjendatuks ajakuluks 14h.

Maakohus rahuldas kostja IV taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel kohustada hagejat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluse läbi viinud

kohtunik Kairi Piirisild. Menetluskulud on kindlaks määranud kohtunik Tiia Bergson. Seega

on kohtumenetluse ajal kohtukoosseis vahetunud. TsMS § 20 lõike 1 kohaselt, kui asja

menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Hageja hinnangul

puudub vaidlus, et seisukohad, tõendid, taotlused ja seisukohad on menetlusosalised esitanud

kohtunik K. Piirisillale, kuid taotlused on lahendanud kohtunik T. Bergson.

13. Hageja hinnangul oleks kohtukooseisu vahetumisel pidanud kohus sellest menetlusosalisi

teavitama, küsides menetlusosalistelt seisukohta kulude taotluste osas. Asjaolu, et eelmine

kohtukoosseis eelviidatud seisukohta küsis ja tõendeid esitada võimaldas, ei piira

menetlusosaliste õigust varasemaid seisukohti ja tõendeid täiendada. Hageja hinnangul on

maakohtu määrusega rikutud menetlusosaliste õigusi, üllatades pooli kohtukoosseisu

vahetumisega. Hageja hinnangul tohivad kohtulahendi teha üksnes need kohtunikud, kes olid

asja arutamise juures. Asja algusest peale arutamise nõue on imperatiivne ja kohtul puudub

kaalumisvõimalus, kas asja menetluse jätkamine vahetunud koosseisuga on võimalik või mitte.

14. Kui istungil arutab asja üks koosseis, aga otsusele kirjutab alla teine kohtunik tähendab see

asja lahendamisel kohtukoosseisu vahetumist. Igaühel on õigus teada tema tsiviilasja

lahendavat kohtukoosseisu nimeliselt, et põhjendatud vajadusel esitada koosseisu liikmete

vastu taandusi. Kohtuniku asendamise põhjus ja alus peab olema nähtav toimikust või

kohtulahendist. Maakohtu 26.09.2022 lahendist ei selgu, et mis põhjusel ja alusel kohtukooseis

vahetunud on.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 ja § 659 alusel jätta maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium

järgmist.

16. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on küsimus selles, kas praegusel juhul pidanuks

menetluskulud kindlaks määrama asja põhimenetluses lahendanud kohtunik.

17. Ringkonnakohus selgitab, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks lõpplahendis (põhimenetluses) või mõistliku

aja jooksul pärast lõpplahendi jõustumist (järelmenetluses). Kui kohus menetluskulude rahalist

suurust lõpplahendis kindlaks ei määra, tuleb TsMS § 442 lõike 62 järgi resolutsiooni juures

selgitada, et asja lahendanud esimese astme kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks järelmenetluses. Käesoleval juhul on maakohus 12.04.2022 otsuses märkinud, et

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast otsuse

2-20-18469

jõustumist (TsMS § 177 lõike 1 punkt 2, lõige 2). See, kas määrata menetluskulude rahaline

suurus kindlaks põhimenetluses või eraldi menetluses (järelmenetluses), on TsMS § 174 lõike

2 järgi tsiviilasja lahendava kohtu kaalutlusotsus, mille kohus langetab menetlusökonoomiat

silmas pidades (K. Kukkes, Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine

tsiviilkohtumenetluses, Juridica VII/2016, 474).

18. Ringkonnakohus selgitab, et põhimenetluses on asja arutamine lõppenud ning otsus on

jõustunud 25.08.2022. Maakohus on menetluskulud kindlaks määranud 26.09.2022 määrusega

eraldi menetluse raames. Sellisel juhul toimub menetluskulude kindlaksmääramine hagita

menetluse sätete kohaselt (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-161-11, punkt 7) ning ei ole nõutav, et

menetlust viiks läbi asja põhimenetluses lahendanud kohtunik, sest tegemist on sisuliselt uue /

eraldiseisva menetlusega. Asja lahendav kohtukoosseis moodustub kohtute seaduse (KS) § 37

lõike 1 punkti 2 kohaselt, mis sätestab, et kohtunikele jagatakse kohtute infosüsteemis asju

tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetlust läbi viinud kohtunik on 26.09.2022 määruses käsitlenud nii

kostjate esitatud menetluskulude nimekirju, samuti nende kohta hageja esitatud vastuväiteid.

19. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramine on toimunud eraldi menetluses, ei saa

olla tegemist määruskaebuses viidatud TsMS § 20 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga

kohtukoosseisu vahetumisest. Sellest tulenevalt ei ole kaebuses toodud põhjendused

kohtukoosseisu vahetumisest asjakohased, mistõttu ringkonnakohus teisi sellekohaseid

määruskaebuse väiteid ei käsitle.

20. Lisaks märgib kolleegium, et kuivõrd hageja ei ole maakohtu 26.09.2022 määrust

menetluskulude rahalise suuruses osas vaidlustatud, siis ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustamata osas (TsMS § 651 lõige 1, § 659).

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta

menetluskulude jaotust. Maakohus ei ole põhimenetluses leidnud, et osad menetluskulud

peaksid jääma kostjate kanda, vaid kõik kulud kohtumenetluse on jäetud hageja kanda. Hageja

saab praegusel juhul vaidlustada vaid hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust,

kuid seda hageja teinud ei ole.

21. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

22. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lõike 1 teise lause ja lõike 3 esimese

lause alusel. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)