2-21-191/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-191

Tsiviilasi

V.V (V) hagi Q.N (N) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.V (isikukood xxxxxxxxxxx), määratud esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja Q.N (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Margus Saulep

Viimase kohtuistungi aeg

26.10.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.V hagi osaliselt.

2. Kohustada Q.N saatma 14 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest 16.08.2019 e-kirja

saajatele uus e-kiri järgmise sisuga:

„Mina, Q.N, olen avaldanud 16.08.2019 e-kirjas V.V kohta järgmise ebaõige faktiväite:

V.V süüdistas Q.N selles, et Q.N ettepanek tõsta remondifondi makset võtab V.Vlt viimase

leivaraha ära.“

3. Kohustada Q.N tegema 14 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest programmis Pro-

Korto postitus järgmise sisuga:

„Mina, Q.N, olen avaldanud 09.09.2019 postituses programmis Pro-Korto V.V kohta

järgmise ebaõigete faktiväite: V.V vanust arvestades töötas ta raamatupidajana ajal, mil

sellise töö jaoks erialast ettevalmistust ei nõutudki.“

4. Jätta rahuldamata V.V järgmised nõuded:

4.1.

Kohustada Q.N ümber lükkama järgmine väide: V.V ei oska WC-potti

nõuetekohaselt kasutada;

4.2.

Välja mõista Q.Nlt V.V kasuks õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (09.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. V.V (hageja) esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 22.04.2021 ja

11.05.2022) Q.N (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitise väljamõisemiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu Tallinn, XXX korteriomanik ja kostja on

korteriühistu juhatuse liige. Kostja on suvel-sügisel 2019 saatnud teisele juhatuse liikmele ja

korteriomanikele e-kirju ja teinud korteriomanike suhtlemiseks mõeldud programmis Pro-Korto

postitusi, kus ta on avaldanud hageja kohta järgmiseid ebaõigeid andmeid:



V.V ei oska WC-potti nõuetekohaselt kasutada (väide nr 1);



V.V süüdistas Q.N selles, et Q.N ettepanek tõsta remondifondimakset võtab V.Vlt viimase

leivaraha ära (väide nr 2);



V.V vanust arvestades töötas ta raamatupidajana ajal, mil sellise töö jaoks erialast

ettevalmistust ei nõutudki (väide nr 3).

Viidatud andmed on ebaõiged faktiväited, mis kahjustavad hageja mainet. Hageja leidis, et kuigi

andmed olid edastatud korteriühistu liikmetele, on tegemist andmete avaldamisega. Seaduse järgi

on õigusvastane mainet kahjustavate andmete avaldamine olenemata isikute ringist, kellele

andmeid avaldatakse. Kostja on kohustatud ebaõiged andmed ümber lükkama.

Hageja kohta esitatud väited on teda sügavalt riivanud. Hageja tunneb pidevat pinget, kuna

kostja väited on loonud naabrite halvustava või kahtlustava suhtumise hageja vastu. Hageja on

xx aastane, tal on kroonilised haigused ja ta on üle elanud infarkti. Iga närvipinge tekitab talle

ebameeldivaid üleelamisi ja tervise halvenemise. Hageja palus välja mõista kostjalt õiglane

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja tõi välja, et väide nr 1 oli avaldatud teisele korteriühistu liikmele saadetud e-kirjas. Ka

muud väited olid avaldatud üksnes korteriühistu liikmetele. Andmete esitamine korteriühistu

juhatusele või liikmetele ei ole hinnatav väidete avaldamisena avalikkusele. Seega ei ole

vaidlusalused väited avaldatud ning hageja ei saa nõuda andmete ümberlükkamist ja

mittevaralise kahju hüvitamist.

Kostja leidis, et vaidlusalused andmed ei ole faktiväited, vaid kostja väärtushinnangud. Kostja

hinnangud ei kahjusta hageja mainet. Kostja avaldas andmeid vastuseks hageja kaebustele.

Avaldatud andmed ei ole vulgaarsed, inimväärikust alandavad või hagejat mõnitavad.

Ühiskondlikes suhetes tuleb hagejal teatavat kriitikat taluda. Kostja ei soovinud hagejat

vaidlusaluste väidetega teadlikult rünnata ja tema mainet kahjustada. Kostja ei ole esitatud

andmetega ühiskonnas käibivaid moraalinorme eiranud.

Kostja ei ole andmete avaldamisega hageja isikuõigusi rikkunud, mistõttu ei ole hagejal õigust

nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Kui kohus rahuldab hageja põhinõude, ei anna vaidluse

asjaolud alust välja mõista kostjalt kahjuhüvitist. Kostja ei ole hagejat pahatahtlikult

diskrediteerinud. Kostja laused ei olnud seda laadi, mis keskmist inimest sügavalt traumeeriks.

Hageja väited, et andmete avaldamine on kahjustanud tema tervist, ei ole põhjendatud. Hüvitise

suuruse määramisel tuleks arvestada, et andmed olid avaldatud kitsale isikuteringile. Hageja

põhinõude rahuldamine heastaks piisaval määral hagejale tekitatud kahju ja täiendava

mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine ei oleks vajalik.

Kohtu põhjendused

3. Hageja palus 04.11.2022 kohtukõne teesides kohustada kostjat ümber lükkama väite nr 3

teises sõnastuses (hageja teeside p 6.1 alapunkt 3), kui kohus arutas pooltega 16.10.2022 istungil.

Kui kohtukõne teesides palus hageja kohustada kostjat ümber lükkama järgmise väite: „V.V ei

oma vastavat haridust ega töökogemust töötamiseks raamatupidajana“, siis istungil soovis hageja

viitega tema 22.04.2021 menetlusdokumendi resolutsiooni p-le 1.1.5 (istungiprotokollis on

ekslikult märgitud p 1.15), et kostja lükkaks ümber järgmise väite: „Pr V.V vanust arvestades

töötas ta raamatupidajana ajal, mil sellise töö jaoks erialast ettevalmistust ei näutudki“.

Kirjalikud kohtukõne teesid on sarnased kohtukõnega, millega on menetlusosalisel õigus esineda

kohtuvaidluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 teine lause sätestab, et

kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil

uuritud tõenditele. Viidatud sättest tulenevalt puudus hagejal õigus muuta kohtukõne teesides

ümberlükatavat väidet. 16.10.2022 kohtuistungil nõustus hageja asja sisulise arutamise

lõpetamisega ja ta ei ole toonud kohtu ette erandlike asjaolusid, mis annaksid talle õiguse muuta

ümberlükatava väite sõnastust pärast asja arutamise lõpetamist. Kohus lähtub asja lahendamisel

sellest, et hageja palub kohustada kostjat lükkama ümber väite nr 3 sõnastuses, mida kohus

arutas pooltega enne asja sisulise arutamise lõpetamist.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta

järgnevalt.

5. Kostja saatis 28.06.2019 e-kirja Qle ja hagejale, kus avaldas järgmist: „/…/ Haisu ei ole ei

trepikojas ega keldris. Kui korteris on, siis viitab see pigem sellele, et tualeti kasutamise järel ei

tõmmata korralikult vett peale. Kausist vee WC-potti valamine oma otstarvet ei täida ning

väljaheiteid potist ega haisulukust ära ei vii /…/“ (tl 11).

6. Kohus leiab, et viidatud tekstilõigus avaldas kostja väite nr 1 ehk hageja ei oska WC-potti

nõuetekohaselt kasutada. Kuigi kostja saatis kirja teisele juhatuse liikmele, on ta kohtu hinnangul

avaldanud andmeid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kostja oleks

28.06.2019 e-kirja adressaadile avaldanud varem väitega nr 1 analoogseid andmeid. Q jaoks oli

kirja sisu uus teave. Kostja tõlgendus, et andmete esitamine korteriühistu siseselt ei ole andmete

avaldamine VÕS § 1047 mõttes oleks liiga kitsendav. Nõustudes kostja tõlgendusega oleks

korteriühistu liikmel võimatu kaitsta enda õigusi olukorras, kus korteriühistu siseses andmete

jagamises (nt koosolekutel või kirjavahetuses) kahjustatakse liikme isikuõigusi ebaõigete

andmete või ebakohase väärtushinnangu avaldamisega.

7. Kohus ei nõustu hagejaga, et väide nr 1 on faktiväide. Faktiväide on põhimõtteliselt

kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Hinnates kostja 28.06.2019 e-kirja tervikuna, on kohus

seisukohal, et kostja avaldas selles enda hinnangut selle kohta, et hais hageja korteris võib olla

põhjustatud sellest, et hageja ei kasuta WC-potti nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on väide nr 1

väärtushinnang. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist, mistõttu ei kuulu

rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat väite nr 1 ümber lükkama.

8. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist muu hulgas väite nr 1 avaldamise

tõttu, peab kohus analüüsima, kas väärtushinnang on ebakohane ja kas selle avaldamine oli

õigusvastane. Kohtupraktika järgi on isikliku õiguse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046

alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Väärtushinnangu ebakohasus võib

olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu

kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt

meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu

ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne,

inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang.

Ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav

tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

161-05, p 12; 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 14; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-67-10, p 20; 12.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 42).

Kohtu hinnangul on väide nr 1 hagejat mõnitava tähendusega. Hagejat näidatakse inimesena, kes

ei oska ja/või ei kasuta elementaarseid hügieenivõtteid. Hinnangu mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilmne. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu põhistamiseks kasutatud

faktiväited (hageja ei tõmba WC-potti kasutamise järel vett, vaid valab kausist vee WC-potti)

vastavad tõele. Väide nr 1 on ebakohane väärtushinnang, mis kahjustab hageja mainet.

9. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasust ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tuleb

kontrollida VÕS § 1046 alusel. VÕS § 1046 lg 1 teine lause sätestab, et õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Kostja avaldas hinnangu e-kirjas, mille ta saatis korteriühistu teisele juhatuse liikmele ehk

andmed olid avaldatud ainult ühele isikule. Õigusvastasusele hinnangu andmist võib mõjutada

see, kui hageja au teotavad väited esitati kitsale isikute ringile (Riigikohtu 16.11.2022 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-8673, p 11). Kohtule esitatud andmete järgi on poolte suhted olnud pika aja

jooksul konfliktsed. Kirjalikest dokumentidest ja poolte käitumisest kohtuistungitel kumab läbi

nende vastastikune vaenulikkus. Pooltevaheliste suhete iseloomu arvestades esitas kostja väite nr

1 olukorras, kus isikul võib olla raske oma tundeid kontrollida. Hinnang on küll mõnitava

tähendusega, kuid see ei ole ülemäära solvav, vulgaarne või inimväärikust alandav. Eeltoodud

asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et väite nr 1 avaldamine ei olnud

õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel. Kuna väite avaldamine ei olnud õigusvastane,

ei saa hageja nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist väite esitamise eest.

10. Kostja saatis 16.08.2019 e-kirja korteriomanikele, kus ta avaldas järgmist: „/…/ Kui enne

koosolekut kirjutasin, et peaks remondifondimakset tõstma süüdistas ta mind napilt selles, et

võtan talt viimase leivaraha ära. /…/“ (tl 12).

11. Kohus leiab, et viidatud tekstilõigus avaldas kostja väite nr 2 ehk hageja süüdistas kostjat

selles, et kostja ettepanek tõsta remondifondi võtab hagejalt viimase leivaraha ära. Kohus jääb

varem esitatud põhjenduste juurde (vt otsuse p 6), et väite esitamine korteriühistu liikmetele

saadetud kirjas on andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes.

12. Käsitletavas väites on kostja avaldanud, et hageja olevat kostjat süüdistanud selles, et kostja

ettepanek tõsta remondifondimakset võtab hagejalt ära viimase leivaraha. Kohus leiab, et

hagejale süüdistuse esitamise omistamine on hinnatav faktiväitena, sest on võimalik kontrollida,

kas hageja on kostjat kunagi milleski süüdistanud.

13. Kostja ei ole tõendanud, et väide nr 2 vastab tõele. Kohus on aga seisukohal, et väide ei

kahjusta hageja mainet. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et väite avaldamisele eelnes kostja

02.08.2019 ettepanek tõsta remondifondimakset (tl 56). Sellele vastas hageja 02.08.2019

sõnumiga järgmiselt: „Krt.xx ei soovi kategooriliselt üüri hinna tõusu. See tähendab et ekspl. ja

rem on 59,27 euro iga kuu siia lisanduvad veel muud kulud ehk kokku tuleb pea 100.00 kuus. Ja

siis veel tuleb juurde gaas ,elekter ja telefoni arved. Seega tuleb juba kokku pea 200.00 euro, see

tähendab peaaegu pool minu pensioni, nälja teete“ (tl 56).

Käsitledes 02.08.2019 ja 16.08.2019 kirjavahetust kogumis on näha, et vaidlusalune väide on

kostja kommentaar hageja 02.08.2019 vastusele. Hinnates väidet 16.08.2019 e-kirja kontekstis

on see neutraalse tähendusega. Väide nr 2 ei ole vulgaarne, see ei ole hageja inimväärikust

alandava või teda mõnitava tähendusega. Väide ei kahjusta hageja mainet, mistõttu puudub

vajadus hinnata väite avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel. Kuna

väide ei riku hageja isikuõigusi ja järelikult selle avaldamine ei ole õigusvastane, ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist väite avaldamise tõttu.

14. Kohus on eelnevalt leidnud, et väite nr 2 avaldamine ei kahjusta hageja mainet ja seetõttu ei

olnud selle avaldamine õigusvastane. Viidatud asjaolud ei välista hageja õigust nõuda ebaõige

väite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kohtupraktika järgi nähakse VÕS § 1047 lg-s 4

ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest (Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26). Kuna kostja ei

ole tõendanud, et väide nr 2 vastab tõele, tuleb tal lükata väide ümber VÕS § 1047 lg 4 järgi.

VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140,

p 11). Kostja avaldas väite korteriühistu liikmetele 16.08.2019 saadetud e-kirjas. Kohus kohustab

kostjat lükkama väite nr 2 ümber edastades 16.08.2019 e-kirja saajatele uue e-kirja koos väidet

ümberlükkava teatega. Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja

peab kirja saatma 14 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

15. Kostja tegi 09.09.2019 korteromanike suhtlemiseks mõeldud programmis Pro-Korto järgmise

postituse: „/…/ Pr V.V kogemus tugineb ainult tema väidetel ning tema vanust arvestades töötas

ta raamatupidajana ajal, mil sellise töö jaoks erialast ettevalmistust ei nõutudki. Vahepeal on

muutunud nii riigikord kui ka seadusandlus. /…/“ (tl 12 pöördel).

16. Kohus leiab, et viidatud tekstilõigus avaldas kostja väite nr 3 ehk hageja vanust arvestades

töötas ta raamatupidajana ajal, mil sellise töö jaoks erialast ettevalmistust ei nõutudki. Varem

esitatud põhjenduste alusel (vt otsuse p 6) leiab kohus, et väite esitamine korteriühistu liikmete

suhtlemiseks mõeldud programmis on andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes.

17. Väide nr 3 on faktiväide, sest on võimalik kontrollida, kas kostja töötas raamatupidajana ajal,

kui sellise töö jaoks erialast ettevalmistust ei nõutud.

18. Kostja ei ole tõendanud, et väide nr 3 vastab tõele. Kohus on aga seisukohal, et väide ei

kahjusta hageja mainet. Kostja selgitas hagivastuses, et 09.09.2019 postitusele eelnesid hageja

korduvad etteheited nii ühistu eelmisele kui ka praegusele raamatupidajale, et raamatupidamine

pole korrektne ning raamatupidaja ei ole kompetentne. Kostja väide on usutav, sest kohtule on

esitatud hageja 08.08.2019 postitus programmis Pro-Korto, kus ta tegi etteheiteid

raamatupidajale (tl 56 pöördel).

09.09.2019 postituses selgitas kostja, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja kuidas

arvestatakse viivist. Kostja asus kaitsma korteriühistule raamatupidamisteenust osutavat

raamatupidajat hageja etteheidete eest. Kostja selgitas, et raamatupidaja on igati pädev ja

kogemustega ning teeb igapäevaselt raamatupidamist ligi 30 ühistule. Seejärel avaldas kostja

vaidlusaluse väite nr 3 (tl 12 pöördel). Hinnates väidet postituse kontekstis on see neutraalse

tähendusega. Andmete avaldamise viisist ja kohast nähtub, et kostja tahtis näidata, et hageja

töötas raamatupidajana ajal, kui selleks ei olnud vaja erialast haridust. Kostja tõi välja, et

korteriühistu praegune raamatupidaja on igati pädev ja kogemustega. Käsitletav väide on esitatud

sellises kontekstis, et sellega soovis kostja näidata üksnes seda, et hageja etteheited praegusele

raamatupidajale ei pruugi olla asjakohased. Väide ei ole vulgaarne, see ei ole hageja

inimväärikust alandava või teda mõnitava tähendusega. Väide nr 3 ei kahjusta hageja mainet,

mistõttu puudub vajadus hinnata väite avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja §

1046 alusel. Kuna väide ei riku hageja isikuõigusi ja järelikult selle avaldamine ei ole

õigusvastane, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist väite avaldamise

tõttu.

19. Kohus on eelnevalt leidnud, et väite nr 3 avaldamine ei kahjusta hageja mainet ja seetõttu ei

olnud selle avaldamine õigusvastane. Samas on hagejal õigus nõuda ebaõige väite

ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kostja avaldas väite programmis Pro-Korto. Kohus

kohustab kostjat lükkama väite nr 3 ümber tehes programmis Pro-Korto postituse koos väidet

ümberlükkava teatega. Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja

peab postituse tegema 14 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

20. Hageja on esitanud hagi, paludes kohustada kostjat andmed ümber lükkama. Lisaks palus

hageja kohtul välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Andmete ümberlükkamise nõue rahuldatakse suuremas ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmise nõue jääb rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2024. a otsusega nr 2-21-191.