Legislator Case Law & Legislation
2-22-18278/6 AI generated

2-22-18278/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-18278/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses on Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali avaldus S R vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Kohus lahendab avaldust hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Legislator headnote

AI generated

2-22-18278/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus lahendab avaldust hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Keywords

AI generated
settlement of dispute arbitration clause amicable settlement resolution of main issue satisfaction of claim target agreement
AI generated
2-18-13547/4
Kinnitada hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ning kostjate R G ja I R vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja II I R tasub hagejale AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) põhinõude summas 4 432 eurot, viivised summas 362 eurot, hageja õigusabikulud summas 300 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 212,50 eurot, kokku 5 306,5 eurot intressiga 10% aastas alljärgneva maksegraafiku alusel (intressid summas 355 eurot on arvestatud osamaksete sisse):
2-21-8581/4
Kinnitada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (avaldaja) ning J.
2-21-13552/5
Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja A M’i vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 9 719,01 eurot põhinõue 293,97 eurot viivis seisuga 29.11.2021 240,00 eurot avaldaja menetluskulu 300,00 eurot pool riigilõivust.
2-20-7766/10
Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus M Ji vastu kahju hüvitamise nõudes.
2-18-13570/9
Kinnitada hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja kostja E G vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: Kostja E G kohustub tasuma hagejale AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kokku 700 eurot, millest põhinõue kompromissi korras on 397,50 eurot, pool hageja tasutud riigilõivust on 62,50 eurot ja hageja õigusabikulu on 240 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18278 Tsiviilasi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali avaldus S R vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1614,60 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (registrikood: 11193232; Sõpruse pst 145, Tallinn info@gjensidige.ee);

Avaldaja lepinguline esindaja: Andrus Reidi (isikukood: xxx; Reidi Õigusbüroo OÜ; registrikood: 16052648; Vabaduse pst 174B, 10917 Tallinn; e-post: xxx);

Puudutatud isik: S R (isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada avaldaja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali ning puudutatud isiku S R vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Puudutatud isik kohustub tasuma avaldajale kompromissi korras 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ADB Gjensidige Eesti filiaali arveldusarvele xxx Swedbank, selgitusse märkida kahjutoimik xxx.

1.2. Avaldaja ja puudutatud isik on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda ning nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist.

1.3. Pooled kinnitavad, et neil ei ole pärast kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetlust lõpetava Harju Maakohtu määruse jõustumist teineteise vastu mistahes nõudeid, mis tuleneksid või võiksid tuleneda käesoleva tsiviilasja nr 2-22-18278 aluseks olnud asjaoludest.

2-22-18278

1.4. Pooled on kokku leppinud, et punktis 1.1 sätestatud võla tasumisega viivitamisel on avaldajal õigus koheselt esitada käesolevat kompromissi kinnitav kohtumäärus sundtäitmiseks.

2. Tagastada avaldajale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot ADB Gjensidige Eesti filiaali arveldusarvele nr xxx (Swedbank).

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-18278 menetlus.

4. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali avaldus S R vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes.

2. Kohus lahendab avaldust hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3. Menetlusosalised esitasid 05.01.2023 kohtule kompromissi. Menetlusosalised paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 430 lg-tes

1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-18278 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Avaldaja palus tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot ADB Gjensidige Eesti filiaali arveldusarvele nr xxx (Swedbank).

4. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, tsiviilasjas menetlus lõpetada ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust avaldajale tagastada.

Kohtumääruse põhjendused

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

2-22-18278

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

8. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja palub tagastada avalduselt tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

Kohus leiab, et avaldajale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda ADB Gjensidige Eesti filiaali arveldusarvele nr xxx (Swedbank).

11. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et loobuvad edasikaebeõigusest. Seega määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik