2-19-11531/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-11531

Kohtuasi

Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu hagi X ja Y

vastu dokumentide väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu

(registrikood 80347143), lepinguline esindaja Irina Reva

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrus muutmata osas, millega maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

võttis vastu Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu avalduse hagist loobumiseks ja

lõpetas menetluse Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu hagis X ja Y vastu

dokumentide väljanõudmiseks (resolutsiooni p 1), samuti osas, millega maakohus

rahuldas osaliselt hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks

(resolutsiooni p 3).

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud solidaarselt X ja Y kanda.

5. Määrata Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistule hüvitatavate menetluskulude

suuruseks määruskaebemenetluses 345 eurot ja mõista see X-lt ja Y-lt solidaarselt

Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu kasuks välja. Hüvitatavatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

2-19-11531

2 (8)

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (hageja) hagi X

(kostja I) ja Y (kostja II) vastu dokumentide väljanõudmiseks. Hageja palus kostjatelt I ja II kui

endistelt hageja juhatuse liikmetelt välja nõuda ühistu dokumendid, sh raamatupidamise

algdokumentide toimikud 2015. a, 2016. a, 2017. a ja 2018. a kohta, sõlmitud lepingud ja

lepingute täitmisega seotud dokumendid (hinnapakkumised, tööde vastuvõtmise aktid,

projektid, load, kasutusload jne), lepingud kommunaalteenuste osutamiseks ning muud kostjate

käes olevad hageja tegevusega seotud dokumendid ja varad. Hageja palus jätta menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Hagi kohaselt valitseb hageja korterelamut aadressil Loksa linn, Tallinna tn 25.

15. jaanuarist 2015 kuni 28. jaanuarini 2017 oli hageja juhatuse liikmeks C. Kostja I kanti

hageja juhatuse liikmena registrisse 29. jaanuaril 2017 üldkoosoleku tühise otsuse alusel.

Tühise üldkoosoleku otsuse alusel kanti 3. detsembril 2017 juhatuse liikmena registrisse kostja

II ja uuesti kostja I.

9. jaanuaril 2019 toimus erakorraline üldkoosolek, kus valiti juhatuse liikmeteks B ja W. Sama

üldkoosolek kohustas eelmist juhatust andma korteriühistu dokumendid üle uuele juhatusele.

Kostjale II toimetati kätte nõue anda uuele juhatusele dokumendid üle 1. veebruaril 2019.

Kostja II teavitas, et dokumendid on C käes.

Uus juhatus pöördus C poole palvega anda tema käes olevad korteriühistu dokumendid üle

uuele juhatusele. C kinnitas oma 13. veebruari 2019. a e-kirjas, et ta on korteriühistu

dokumentide hoidmise eest vastutav isik. Lepiti kokku, et dokumentide üleandmine toimub 22.

veebruaril 2019 kell 13.00 aadressil Tornimäe 5, Tallinn. Dokumentide vastuvõtmiseks tuli

kohale uus juhatus, s.o W ja B, ning hageja lepinguline esindaja Irina Reva. Kohtudes C-ga

hoone fuajees, kes oli koos oma poja D-ga, selgus, et edasi võivad minna ainult juhatuse

liikmed. Hageja vana juhatuse koosseisust kedagi kohal ei olnud. Kuna dokumentide eest

vastutavad juhatuse liikmed ja uuel juhatusel ei olnud dokumentide vastuvõtmise kogemust,

otsustas uus juhatus dokumente ilma vana juhatuse juuresoleku ja hageja lepingulise esindajata

mitte vastu võtta.

Uus juhatus määras eelmisele juhatusele ühistu dokumentide üleandmiseks täiendavalt aega 1.

märtsini 2019 ja 12. märtsini 2019. Keegi eelmisest juhatusest ei ilmunud ühistu dokumentide

üleandmiseks kohale.

Kuna uuele juhatusele ei ole üle antud ühistu dokumente ajavahemiku 2015. a jaanuar kuni

2019. a jaanuar kohta, siis puudub hagejal ja korteriomanikel informatsioon ühistu tegevuse

2-19-11531

3 (8)

kohta sellel perioodil. Ühistu arvelduskontoga tutvudes selgus, et ühistu kandis raha Cte

perekonnaga seotud firmadele. Alus sellise raha ülekandmiseks ei ole uuele juhatusele ega

korteriomanikele teada. Lisaks on uuel juhatusel raskusi 2018. a majandusaasta aruande

koostamisega, kuna puudub raamatupidamise algdokumentatsioon.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hageja väitel kanti kostjad hageja juhatuse liikmetena

registrisse tühiste üldkoosoleku otsuste alusel. Seega hageja ise kinnitab, et kostjad ei olnud

kunagi juriidiliselt hageja juhatuse liikmeteks, kellel oleks olnud kehtiv volitus ja õigus hoida

enda käsutuses või muul moel hallata hageja dokumente. Tähtsust ei ole sellel, kas kostjad olid

kantud registrikaardile või mitte. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on deklaratiivne.

Kostjad on teatanud hagejale, et nende käsutuses hageja dokumente ei ole ega ole kunagi olnud,

mistõttu neil ei ole hagejale midagi esitada.

Hageja tegevust korraldas enne kostjate valimist haldusfirma Osaühing BON GOUT 7. Kostjad

ei korraldanud ise hageja raamatupidamist, ei vallanud dokumente ega koostanud

majandusaasta aruandeid. Kostjad ei ole võtnud hageja dokumente vastu eelmiselt juhatuselt

ega haldusfirmalt. Kostjate valduses pole kunagi olnud ühtki hageja dokumenti. Kostjatel ei ole

hagejale midagi üle anda. Seega ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kostjad

tegid

asjaolude

täpsustamiseks

9. märtsil

2021

järelepärimise

Osaühingule BON GOUT 7, kes kinnitas, et talle anti 2015. a-l üle kõik hageja dokumendid ja

need on endiselt haldusfirma käes. Seega on kõik hageja dokumendid haldusfirma käes.

Kuivõrd hageja on esitanud kostjate vastu vindikatsiooninõude dokumentide väljanõudmiseks,

siis ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väited juhatuse liikmete lojaalsus- ja

hoolsuskohustuse järgimise kohta.

Hageja nõue ei ole täidetav, sest kostjatel ei ole nõutavaid dokumente.

3. Hageja esitas 5. novembril 2020 taotluse C menetlusse kaasamiseks kostjana. C oli hageja

juhatuse liige ajavahemikul 15. jaanuar 2015 kuni 29. jaanuar 2017. C kinnitusel on ta hageja

dokumentide hoidjaks. C ei ole talle hageja poolt määratud ajal hageja dokumente üle andnud.

4. Maakohus jättis 22. oktoobri 2021. a määrusega rahuldamata hageja taotluse C menetlusse

kaasamiseks kostjana, kuna hageja ei olnud esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja kohus ei suutnud vaatamata mõistlikele

pingutustele neid andmeid ka ise leida.

5. Hageja esitas 7. märtsil 2022 avalduse hagist loobumiseks, kuna menetluse käigus teavitas

kostja I, et tema valduses ei ole hageja dokumente. Lisaks teavitas kostja II, et hageja

dokumendid on C käes. Hageja esitas taotluse C menetlusse kaasamiseks kostjana, kuid kohus

jättis taotluse rahuldamata.

6. Kostjad avaldasid 8. märtsil 2022, et neil ei ole vastuväiteid hagist loobumise kohta. Samas

tekkisid kostjatel menetluskulud just hageja käitumise ja menetlustoimingute tõttu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus võttis 9. märtsi 2022. a määrusega vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja

lõpetas menetluse. Kohus leidis, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega

2-19-11531

4 (8)

vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus

rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning

tagastas hagejale 150 eurot.

7.1. Kohus selgitas, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 432 ei saa

hageja juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu,

on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

7.2. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hagi oli põhjendatud. Kostja I väide, et tema käes ei ole hagejaga seotud dokumente, ja kostja

II väide, et hageja dokumendid on C käes, on paljasõnalised.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed

peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt

oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt

tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Hageja on Eestis

registreeritud eraõigusliku juriidilise isikuna raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 kohaselt

raamatupidamiskohustuslaseks, kelle kohustuseks on RPS § 4 p-st 5 ja § 12 lg-st 1 tulenevalt

säilitada raamatupidamisdokumente seitse aastat. Seega oli kostjatel hageja juhatuse liikmetena

hageja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest tulenes mh, et kui varasem juhatuse liige ei

andnud dokumentatsiooni üle, tuli kostjatel see välja nõuda või väljanõudmise võimatuse korral

dokumentatsioon taastada.

Seega oli põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest vastaspoole kulude

väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega

kohus otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad paluvad teha selles osas uue

määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad paluvad mõista hagejalt kostjate

kasuks välja menetluskuluna 4433 eurot ning määrata, et kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses

sätestatud määras viivist.

8.1. Kostjate väitel ületas maakohus menetluskulude jaotamise otsustamisel diskretsioonipiire.

Kohus ei põhjendanud, kas ja miks oli õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohus ei toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid. Kohus ei ole selgelt välja toonud, miks

menetluskulude väljamõistmine hagejalt on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude

jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse

(TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). Hagist loobumise korral tuleb menetluskulud TsMS

§ 168 lg 2 ja lg 4 esimese alternatiivi alusel jätta hageja kanda.

8.2. Kohus tugines menetluskulude jaotuse otsustamisel ebaõigesti hagi väidetavale

põhjendatusele.

2-19-11531

5 (8)

Kohus otsustab hagi põhjendatuse üle alles lõpplahendis, milleni praeguses menetluses ei

jõutud, sest menetlus lõppes hagist loobumise tõttu.

Teiseks oli hageja kohustus tõendada, et dokumendid on kostjate valduses. Hageja teadis, et

kostjatel dokumente pole, kuid otsustas siiski esitada hagi dokumentide väljanõudmiseks.

Seega ei saa rääkida kostjate vastuväidete paljasõnalisusest. Seda enam, et kostjad on esitanud

oma väidete kinnitamiseks dokumentaalseid tõendeid.

Kolmandaks tugines kohus menetluskulude jaotuse otsustamisel ebaõigesti TsÜS §-le 35,

MTÜS § 32 lg-tele 1 ja 2 ning raamatupidamise seadusele. Praeguse vaidluse ese ei olnud

seotud juhatuse liikmete hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmisega. Samuti ei kohaldu

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 1 järgi MTÜS § 32 lg-d 1 ja 2 korteriühistu

suhtes. Hagi õiguslik alus oli hoopis asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1. AÕS § 82 lg 1 kohaselt

peab vaidluse korral omanik tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega on ekslik

kohtu järeldus, et praegune hagi oli põhjendatud.

Maakohus möönis ka ise 12. oktoobri 2020. a määruses, 16. juuli 2021. a e-kirjas ja 1. veebruari

2022. a istungil, et kui kostjate valduses dokumente ei ole, siis ei ole võimalik hagi rahuldada.

Seega ei ole kohtu põhjendused määruses jälgitavad ning on vastuolus maakohtu enda

seisukohtadega menetluses.

Menetluskulude hageja kanda jätmine ei saaks olla hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik ka põhjusel, et hageja on juriidiline isik, kes pöördus õigusteadmistega isiku

vahendusel hagiga kostjate vastu kohtusse, olles seejuures teadlik, et kostjatelt ei saa dokumente

välja nõuda, sest kostjatel neid dokumente ei ole. Hageja teadis, et dokumentide hoidjaks ja

üleandjaks on haldusfirma Osaühing BON GOUT 7 ja dokumente tuleb nõuda temalt, mitte

kostjatelt. Haldusfirma on dokumendid osaliselt hagejale üle andnud ja ülejäänud dokumentide

vastuvõtmisest hageja ise loobus.

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega

seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Kostjad vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega jaotati

menetluskulud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu

hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 1)

ning rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt

(maakohtu määruse resolutsioon p 3). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2

p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus § 463 lg-ga 2 kohaselt jõustunud. Järelikult kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

13. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist

2-19-11531

6 (8)

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on kinnitanud, et

TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist

loobumise tõttu (vt nt 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15; vt ka 18.

novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007, p 15). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on

kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689,

p 13), millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid kaalumispiiride ületamise korral.

14. Vaidlust ei ole selles, et hagist loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostjad oleksid

pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega ei oleks olnud alust jätta menetluskulusid

tervikuna kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Hageja ka ei ole vaidlustanud maakohtu

määrust osas, millega tema menetluskulud jäeti tema enda kanda.

15. Ehkki üldjuhul jäävad menetluskulud hagist loobumise korral TsMS § 168 lg 4 järgi hageja

kanda, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Vastuseks kostjate väidetele hageja esitatud hagi

põhjendamatuse kohta märgib kolleegium järgmist.

16. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et hageja esitatud hagi oli õiguslikult võimalik. Isiku

õigus nõuda endale kuuluvate dokumentide väljaandmist tuleneb AÕS §-st 80. Tulenevalt

korteriühistu ja selle juhatuse liikme käsundilaadsest õigussuhtest võib juhatuse liikme

ülesannete täitmise raames loodud või saadud dokumentide väljaandmise nõude õiguslik alus

olla ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiga nõutavad dokumendid oleks pidanud

olema kostjate käes. Hageja väitel olid kostja I alates 29. jaanuarist 2017 ja kostja II alates 3.

detsembrist 2017 hageja juhatuse liikmed kuni uue juhatuse valimiseni 19. jaanuaril 2019.

Pooled ei vaielnud selle üle, et mõlemad kostjad olid kantud hageja juhatuse liikmetena

äriregistrisse. Hageja väitel täitsid nad ka hageja juhatuse liikme ülesandeid. Maakohus märkis

4. märtsi 2021. a määruses, et kostjad on mh allkirjastanud hageja majandusaasta aruanded

aastate 2016–2017 kohta. Kostjate juhatuse liikmeks valimise otsuste tühisus tuvastati hageja

väitel alles hiljem jõustunud kohtulahenditega (kostja I suhtes jõustus sellekohane otsus 28.

detsembril 2018 ja kostja II suhtes 22. veebruaril 2019) (hageja 27. detsembri 2019. a

menetlusdokumendi p-d 1.1.1 ja 1.1.2). Seega esitas hageja oma nõude nende isikute vastu,

kelle käes oleksid pidanud olema hageja tegevusega seotud dokumendid.

18. Hagi esitamist ei muuda põhjendamatuks see, et kostja II oli hagejale väitnud, et

dokumendid on hoopis kolmanda isiku (C) käes. Esitatud hagis nõudis hageja kostjatelt ühistu

tegevusega seotud dokumentide üleandmist. Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et C oli hageja

juhatuse liige 15. jaanuarist 2015 kuni 28. jaanuarini 2017, ei oleks hageja dokumendid 2019.

a jaanuaris pidanud olema tema käes, iseäranis sellised dokumendid, mis seondusid hageja

tegevusega pärast 28. jaanuari 2017. Lisaks on kostjate väited dokumentide valdaja kohta olnud

vastuolulised. Kui enne kohtusse pöördumist oli üks kostjatest väitnud hagejale, et dokumendid

on C käes, siis 24. märtsi 2021. a seisukohas väitsid kostjad, et kogu hageja dokumentatsioon

on haldusfirma Osaühing BON GOUT 7 valduses (vt seisukoha p 5). Asja materjalide põhjal ei

ole võimalik lõplikult tuvastada, kelle käes hageja dokumendid on, sh et kostjate valduses

hageja dokumente ei ole. Seega ei ole alust järeldada, et hagi rahuldamine oleks olnud igal juhul

välistatud.

19. Asja materjalidest nähtuvalt jõudis hageja alles menetluse kestel veendumuseni, et kostjatel

ei pruugi hageja tegevusega seotud dokumente olla, mh kuna menetluse kestel teavitas ka

2-19-11531

7 (8)

kostja I, et tema käes ei ole hagejaga seotud dokumente. Oma 24. märtsi 2021. a seisukohas

avaldasid kostjad, et nemad ei ole hageja dokumente vana juhatuse käest vastu võtnud, ning

viitasid, et kuna hageja tegevus, sh raamatupidamine oli korraldatud haldusfirma Osaühing

BON GOUT 7 kaudu, võivad dokumendid olla haldusfirma käes, esitades ka osaühingu

sellekohase e-kirja. Maakohtus 1. veebruaril 2022 toimunud kohtuistungile kostjad (sh esindaja

vahendusel) ei ilmunud ning palusid lahendada asi nende osavõtuta.

20. Eelnevat arvestades ei tähendanud hagist loobumine praegusel juhul seda, et hageja pöördus

kostjate vastu kohtusse põhjendamatult. Pigem oli see reaktsioon menetluse käigus selgunud

asjaoludele ja menetluse käigule, mille tulemusel hageja hindas ümber praeguse menetluse

jätkamise otstarbekuse.

21. Kostjad oleksid saanud endal ja ka hagejal menetluskulude tekkimist vältida sellega, kui

oleksid teinud hagejaga juba enne hagi esitamist või hiljemalt menetluse alguses koostööd

hageja dokumentide tegeliku valdaja väljaselgitamisel ning nende üleandmise korraldamisel ja

dokumenteerimisel.

22. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul oleks

äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hagist loobumise tõttu hageja kanda. Maakohus jättis

menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

23. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

25. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks ka määruskaebemenetluse

kulude rahalise suuruse.

Hageja esitas 11. novembril 2022 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks,

mille kohaselt on hageja kandnud määruskaebemenetluses kulusid õigusabile 345 eurot (ilma

käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli 3,58 t, s.o määruskaebusega tutvumiseks, selle

analüüsimiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1 t; määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks

ja kohtule esitamiseks 2 t; menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 t ning vastuväidete

koostamiseks kostjate menetluskuludele 0,33 t. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja

ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Lepingulise

esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot

on ringkonnakohtu hinnangul vaidluse sisu arvestades mõistlik. Seega tuleb kostjatelt mõista

hageja kasuks vastavalt hageja taotlusele välja menetluskulude hüvitis 345 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 mõistab kohus hüvitatavatelt

menetluskuludelt välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates

praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

26. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse

peale võib TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 järgi esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178

lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt

menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

2-19-11531

8 (8)

(allkirjastatud digitaalselt)