2-21-10347/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10347

Kohtuasi

X hagi AS LASBET TOOTMINE vastu võla nõudes

AS LASBET TOOTMINE vastuhagi X vastu nõukogu

liikme tasu vähendamiseks ja selleks nõusoleku

andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS LASBET TOOTMINE apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastukostja, vastustaja) X, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Denis Polman

Kostja (vastuhageja, apellant) AS LASBET TOOTMINE,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja

advokaat Eva Arumets

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda AS LASBET TOOTMINE apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 24.

oktoobri 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-10347 menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud AS LASBET

TOOTMINE kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-21-10347

2 (12)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS LASBET TOOTMINE (kostja) vastu, paludes

mõista kostjalt välja põhivõlg 645 eurot, seisuga 30. juuni 2021 viivis 62,24 eurot ja

seadusjärgses määras viivis alates 1. juulist 2021 kuni kohustuse täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud juhtimis- või kontrollorgani

liikme käsundusleping, mille järgi hageja oli kostja nõukogu liige. Käsunduslepingu tingimused

olid sätestatud kostja üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on nõukogu liikme

tasu suurus 1000 eurot kuus. Hageja oli kostja nõukogu liige kuni 20. märtsini 2020 ja täitis

käsunduslepingut nõuetekohaselt.

1.2. Kostja ei tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020. a märtsikuu 20 päeva eest, s.o 645

eurot (1000÷31×20). Eelneva perioodi tasu on makstud. Kostja keeldus kohtuväliselt

võlgnevuse tasumisest. Ükski kostja põhjendus ei anna alust nõukogu liikme tasu mitte maksta.

1.3. Kostja ei ole tõendanud oma halba majanduslikku olukorda ega ka sellest hagejale

teatamist. Nõukogu liikme tasu vähendamiseks äriseadustiku (ÄS) § 326 lg 3 alusel on samuti

vaja üldkoosoleku otsust, mida praegusel juhul ei ole.

1.4. Kostja põhivõlg muutus sissenõutavaks hiljemalt 16. aprillil 2020, mis on järgmine päev

sellest päevast, mil pidi olema tasutud eelneva kuu nõukogu liikme tasu. Alates samast

kuupäevast on kostjal kohustus tasuda hagejale seaduses sätestatud määras viivist.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja 13. aprilli 2017. a korralise üldkoosoleku otsusega valiti hageja kostja nõukogu

liikmeks ja määrati nõukogu liikme tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Hageja oli kostja nõukogu

liige ajavahemikul 13. aprill 2017 – 20. märts 2020. Kostja nõustub asjaoluga, et ta ei ole

tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020. a märtsikuu eest kokku 645 eurot.

2.2. Nõukogu liikme tasu mittemaksmine oli põhjendatud tulenevalt kostja majanduslikust

seisust. Kostja oli hageja nõukogu liikmeks olemise lõpuperioodil majanduslikult äärmiselt

halvas seisus. Saneerimismenetlus algatati 17. aprillil 2020 ja saneerimiskava kinnitati kohtu

poolt 25. juunil 2020. Saneerimismenetluse algatamise ja läbiviimise aluseks on, et ühingu

majanduslik olukord on sedavõrd halb, et maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. On

selge, et sama majanduslik olukord valitses kostjal ka märtsis. Kostja nõukogu liikmena ja

pearaamatupidajana oli hageja kostja majanduslikult halvast olukorrast teadlik või pidi olema

sellest teadlik. Kostja tugines oma halvale majanduslikule olukorrale juba 8. juunil 2021

esimesele hageja esitatud nõudekirjale vastates.

2.3. Kostja vähendas hageja nõukogu liikme tasu kooskõlas seadusega. ÄS § 326 lg 3 kohaselt

võib aktsiaselts vähendada nõukogu liikme tasu, kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb

oluliselt ja nõukogu liikmele määratud tasu edasimaksmise võimaldamine oleks aktsiaseltsi

suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tegemist on aktsiaseltsi kujundusõigusega, mille üle võib juhatus

otsustada ühepoolselt ilma nõukogu liikme nõusolekuta. Kostja on hagejat tasu vähendamisest

2-21-10347

3 (12)

teavitanud ja seda ka põhjendanud. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole kostja varasemad

teavitused olnud kujundusõiguse teostamiseks piisavad, teavitab kostja hagejat käesolevaga ÄS

§ 326 lg-s 3 sätestatud tasu vähendamise õiguse teostamisest, millega kostja vähendab hageja

2020. a märtsikuu nõukogu liikme tasu nullini. Olukorras, kus kostja oli majanduslikes

raskustes, mis ei võimaldanud kostjal maksta töötasusid ega rahuldada kolmandate isikute

nõudeid, ei saa eeldada, et kostja jätkab nõukogu liikmetele tasude maksmist. Selliste tasude

maksmine oleks olnud äärmiselt ebaõiglane.

2.4. Kostja ei nõustu hagejaga, et ÄS § 326 lg-s 3 sätestatud tasu vähendamise kujundusõiguse

teostamiseks on vaja üldkoosoleku otsust. See ei ole kooskõlas sätte sõnastusega ega tulene ka

ÄS § 326 lg-test 1 ja 3 nende koosmõjus. Praegusel juhul on kujundusõigust teostatud kostja

juhatuse liikme ja lepingulise esindaja kaudu. Arvestada tuleb ka seda, et tasu vähendamise

kujundusõigust on teostatud endise nõukogu liikme suhtes. Kohtupraktika kohaselt ei ole endise

nõukogu liikme suhtes tehtavad õigustoimingud üldkoosoleku pädevuses, vaid nendes

küsimustes esindab ühingut juhatus.

2.5. Ebaõigluse nõukogu liikme tasu maksmisel oleks toonud kaasa ka asjaolu, et hageja ei

täitnud tasunõude aluseks oleval ajavahemikul ühtegi nõukogu liikme kohustust. Hageja oli

kostja nõukogu liikmena sel ajal tegevusetu, nt ei toimunud ühtegi nõukogu koosolekut, ja ei

panustanud ühelgi viisil kostja majandusliku olukorra parandamisse. Seega ei oleks makstav

tasu olnud mõistlikus vastavuses ka nõukogu liikme ülesannetega ning selle aja eest nõukogu

liikme tasu maksmine oleks kostja ja tema võlausaldajate suhtes äärmiselt ebaõiglane.

2.6. Eeltoodud põhjustel vähendas kostja 2020. a märtsis nõukogu liikmetele, sh hagejale

makstava tasu nullini. Nõukogu liikmetele tasu mittemaksmine on jätkunud. Kuigi praegu

suhtleb kostja juhtkond nõukoguga aktiivselt ja nõukogu täidab aktiivselt oma ülesandeid kostja

majandusliku olukorra parandamiseks, ei maksta tänaseni ka uutele nõukogu liikmetele nende

ülesannete täitmise eest tasu. Seega ei olnud nõukogu liikmete tasu vähendamine pahatahtlik

ega suunatud hageja kahjustamisele.

Kostja vastuhagi

3. Kostja esitas vastuhagi, milles palus vähendada hageja nõukogu liikme tasu 2020. a

märtsikuu eest 645 euro võrra, s.o 0 euroni. Kostja palus kohustada hagejat andma nõusolek

tema kui kostja endise nõukogu liikme tasu vähendamiseks 2020. a märtsikuu eest 645 euro

võrra, s.o 0 euroni, ja asendada hageja nõusolek kohtuotsusega.

3.1. Kostja selgitas, et tulenevalt tema majanduslikust seisundist oli tasu mittemaksmine

põhjendatud ja selle maksmine oleks olnud äärmiselt ebaõiglane. Kostja on hagejat tasu

vähendamisest teavitanud ja seda põhjendanud. Ebaõigluse nõukogu liikme tasu maksmisel

oleks toonud kaasa ka asjaolu, et hageja ei täitnud tasunõude aluseks oleval ajavahemikul ühtegi

nõukogu liikme kohustust.

3.2. Kostja märkis, et lähtuvalt õiguskirjandusest on ÄS § 326 lg-s 3 sätestatud tasu

vähendamine käsitatav kujundusõigusena. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 2-15-18186 p-s 23

esitatud seisukohast ja selle võimalikust kohaldamisest analoogia korras ÄS § 326 lg-le 3 esitas

kostja oma õiguste igakülgseks kaitseks ka vastuhagi ÄS § 326 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõukogu liikme tasu vähendamiseks ja hageja tahteavalduse

asendamiseks.

3.3. Juhul, kui kohtu hinnangul on nõukogu liikme tasu vähendamine nõudeõigus, mitte

kujundusõigus, palus kostja käsitada oma varasemaid tasu vähendamise teatisi hagejale

nõudeavaldustena. Kui kohtu hinnangul ei ole võimalik seda teha, esitas kostja vastuhagis

2-21-10347

4 (12)

nõude, milles nõudis hagejalt tema kui kostja endise nõukogu liikme tasu vähendamist 2020. a

märtsis 645 euro võrra, s.o 0 euroni. Lähtuvalt hageja seisukohtadest on selge, et hageja ei ole

tasu vähendamisega nõustunud ega nõustu sellega, mistõttu palus kostja asendada hageja

tahteavaldus kohtulahendiga.

Hageja vastuväited vastuhagi kohta

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

4.1. Hageja jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

4.2. Iseenesest saab juhatuse või nõukogu liikme tasu saneerimisel vähendada, kuid sellisel

juhul peab see olema märgitud saneerimiskavas ja vastav juhatuse või nõukogu liige peab olema

puudutatud

isikuna

saneerimismenetlusse

kaasatud.

Hageja

nõuet

ei

kujundatud

saneerimiskavaga ümber. Kostja saneerimismenetlus algatati pärast hageja nõude tekkimist.

4.3. Asjassepuutumatu on kostja väide, et hageja ei ole nõukogu liikmena piisavalt tööd teinud.

Äriühingu nõukogu on kontrollorgan. Nõukogu liikmetele makstakse tasu vastutuse eest.

Lisaks tegi hageja vaidlusalusel perioodil ka kostja heaks tööd.

4.4. Kostja väide, et ta on hagejat tasu vähendamisest teavitanud ja seda ka põhjendanud, ei

vasta tõele. Samuti ei vasta tõele kostja väide, et majanduslik olukord ei võimaldanud tal maksta

töötajatele töötasusid. Töötajatele maksti töötasusid vastavalt töölepingutele. Seadus ei

võimalda muuta saneerimise käigus töötasu tingimusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja rahuldas hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 707,24 eurot, s.o põhivõlg saamata jäänud nõukogu liikme tasu näol 645

eurot ja viivis 30. juuni 2021 seisuga 62,24 eurot, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude (645 eurot) tasumata osalt alates 1. juulist

2021 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja

menetluskuludena kindlaks 2702,20 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks koos

seadusjärgse viivisega välja.

5.1. Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja vahel oli sõlmitud juhtimis- või kontrollorgani liikme käsundusleping,

mille järgi hageja oli kostja nõukogu liikmeks;

-

käsunduslepingu tingimused olid sätestatud kostja 7. aprilli 2017. a üldkoosoleku

otsusega, mille p 4.2 kohaselt otsustati määrata nõukogu liikme tasu suuruseks 1000

eurot;

-

hageja oli kostja nõukogu liige kuni 20. märtsini 2020;

-

kostja ei tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020. a märtsikuu 20 päeva eest. Eelneva

perioodi tasu on makstud;

-

pooltel toimus võlgnevuse osas kirjavahetus. Kostja ei ole hageja nõuet tasunud.

5.2. Maakohus käsitles kõigepealt kostja vastuhagi.

5.2.1. Lähtudes Riigikohtu asjas nr 2-15-18186 tehtud lahendi p-s 23 ÄS § 314 lg 3 kohta

märgitust, mis on samasisuline § 326 lg-ga 3, lahendas maakohus kostja nõude vastuhagina,

mitte vastuväitena hagile.

2-21-10347

5 (12)

5.2.2. Kostja põhjendab oma nõuet sellega, et tema majanduslik seisund oli märtsis 2020 halb

ning nõukogu liikme tasu maksmine oleks olnud ebaõiglane ka põhjusel, et hageja ei täitnud

nõude aluseks oleval ajavahemikul ühtegi nõukogu liikme kohustust, mistõttu tasu ei olnud

mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannetega.

5.2.3. Maakohus leidis, et tähtsust ei oma seisukoht, et tasu maksmine oleks olnud ebaõiglane,

kuna hageja ei täitnud kõnealusel perioodil ühtegi nõukogu liikme kohustust ja seega ei olnud

tasu vastavuses nõukogu liikme ülesannetega. Eelnev on ÄS § 326 lg 2 järgi oluline tasu

määramisel. Tasu vähendamiseks annab võimaluse ÄS § 326 lg 3, mille eelduseks on äriühingu

majandusliku olukorra oluline halvenemine.

5.2.4. ÄS § 326 lg 3 räägib tasu edasimaksmisest ja muude hüvede jätkuvast võimaldamisest.

Sellest saab järeldada, et tasu vähendamiseks peab aktsiaselts esitama nõukogu liikmele

sellekohase nõude enne (tasu)nõude tekkimist, siinsel juhul enne 2020. a märtsi. Sellele viitab

ka sama paragrahvi 4. lõige, mis võimaldab nõukogu liikmel tasu vähendamise nõude korral

lepingu erakorraliselt üles öelda. Kui vähendamise nõue esitataks tagantjärgi, siis selline

võimalus puuduks. Menetluses ei ole tuginetud sellele, et kostja oleks nõudnud tasu

vähendamist enne 2020. a märtsi. Seetõttu ei ole kostja nõue põhjendatud ja vastuhagi jääb

rahuldamata.

5.3. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tasunud hagejale nõukogu liikme tasu 2020. a märtsi

eest 645 eurot. Kuna kostja vastuhagi tasu vähendamiseks jääb rahuldamata ja kostja

vastuväited hagile on vastuhagi põhjendustega samasisulised ning hageja nõude osas vaidlust

ei ole, siis tuleb põhinõue rahuldada.

5.4. Hageja on arvestanud viivist alates 16. aprillist 2020, mis on järgmine päev sellest, kui pidi

olema tasutud eelneva kuu nõukogu liikme tasu. Kostja ei ole viivisearvestuse aluseks olevate

andmete kohta vastuväiteid esitanud. Ajavahemiku 16. aprill 2020 kuni 30. juuni 2021 eest on

seadusjärgses määras viivis 62,24 eurot. Kohus pidas viivisenõuet põhjendatuks, samuti alates

1. juulist 2021 kuni kohtuotsuse täitmiseni.

5.5. Eelnevat arvestades rahuldas maakohus hagi. Hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata

jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg

1 järgi kostja kanda.

5.6. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määras maakohus kindlaks hageja menetluskulud.

Hageja palus mõista kostjalt välja riigilõivu ja õigusabikulud 2527,20 eurot (ajakulu 16,2 t ja

tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga). Hagilt tuli tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud.

Maakohus leidis, et riigilõivukulu on põhjendatud. Spetsifikatsiooni pinnalt sai maakohtu

arvates järeldada, et kulud on seotud praeguse menetlusega. Maakohtu hinnangul olid ajakulu

ja tehtud toimingud põhjendatud ning tunnitasu ei ole ebamõistlikult suur. Seega määras kohus

hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2702,20 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot

ja õigusabikulud 2627,20 eurot, ja mõistis need kostjalt välja. Kohus märkis, et kostjal tuleb

tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas 27. juunil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata kostja seisukohtadega ja

viitega õiguskirjandusele, mille kohaselt tuleks nõukogu liikme tasu vähendamist käsitada

2-21-10347

6 (12)

kujundusõigusena ja millest tulenevalt ei ole vastuhagi esitamine vajalik. Maakohus ei ole

kujundusõiguse mittekohaldamist põhjendanud, mistõttu ei ole võimalik järeldada, kas kohus

on seda kaalunud.

6.2. Kostja ei nõustu maakohtuga, et ühing peab esitama tasu vähendamise nõude nõukogu

liikmele enne selle nõude tekkimist, s.o praegusel juhul enne 2020. a märtsi. Puudub

õiguskirjandus ja kohtupraktika, mis välistaks vastava või analoogse (st ÄS § 314 lg 3 või §

1801 lg 3) tasu vähendamise tagantjärgi. Ka normi sõnastusest ei tulene maakohtu tehtud

järeldust. Samuti ei ole põhjust asuda seisukohale, et tasu tagasiulatuva vähendamise korral

puuduks nõukogu liikmel võimalus leping erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on asjas nr 2-

15-18186 tehtud lahendi p-s 22 asunud seisukohale, et ÄS § 314 lg 3 kohaldub ka siis, kui

juhatuse liikmele on tasu määratud tagasiulatuvalt. See seisukoht on analoogia korras

kohaldatav ka nõukogu liikme tasu vähendamisele. See on kohaldatav ka praeguses olukorras,

kus tasu on määratud küll varasemalt, aga seda on hiljem vähendatud. Mõlemal juhul on tasu

nõudeõigus juba tekkinud. Seega on maakohus eksinud ÄS § 326 lg 3 kohaldamisel ja jätnud

kostja vastuhagi põhjendamatult rahuldamata (või vastuväite tähelepanuta).

6.3. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud esitama nõude enne 2020. a

märtsi. Maakohus on nõustunud hageja käsitusega, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks

16. aprillil 2020, s.o sellele päevale, mil eelneva kuu nõukogu liikme tasu pidi olema tasutud,

järgnevast päevast. Sel juhul tulnuks nõue esitada hiljemalt 15. aprillil 2020, mitte enne 2020.

a märtsi.

6.4. Kostja ei nõustu maakohtuga, et ÄS § 326 lg 3 kohaldamisel ei ole põhjendatud hinnata,

kas hageja on täitnud oma nõukogu liikme kohustusi ja kas sellest tulenevalt on tasu olnud

vastavuses nõukogu liikme ülesannetega. Asjas nr 2-15-18186 tehtud lahendi p-s 22 on

Riigikohus asunud seisukohale, et ÄS § 314 lg 3 kohaldub ka siis, kui tasu ilmselgelt ei vasta

juhatuse liikme panusele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale. Analoogia korras on see

seisukoht kohaldatav ka nõukogu liikme tasu vähendamisel. Seega on kohus jätnud ebaõigesti

hindamata kostja seisukohad hageja nõukogu liikme kohustuste mittetäitmise kohta, rikkudes

sellega põhjendamiskohustust, ja kohaldanud ebaõigesti ÄS § 326 lg-t 3.

6.5. Maakohtu otsus, mille kohaselt tuleb ÄS § 326 lg-s 3 sätestatud nõue esitada enne

tasunõude tekkimist, on üllatuslik. Kumbki pool ei ole sellist seisukohta menetluses esitanud

ega seadnud ÄS § 326 lg 3 kohaldamist selle asjaolu tõttu kahtluse alla. Maakohus on rikkunud

TsMS § 436 lg-test 3 ja 4 tulenevaid põhimõtteid, mille kohaselt võib kohus tugineda üksnes

asjaoludele, mille kohta on pooltel olnud võimalik oma arvamust avaldada ja mida on

menetluses arutatud ning kohus ei tohi hinnata esile toodud asjaolusid erinevalt mõlemast

poolest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ning TsMS § 637 lg 1 p 6

alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

osas, mis puudutab hagi ja vastuhagi lahendamist ja menetluskulude jaotust (I), ning seejärel

2-21-10347

7 (12)

osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab

kolleegium menetluslikud selgitused (III).

I

9. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (enne 1. jaanuari 2022 kehtivas

redaktsioonis vastavalt 2000 eurole ja 4000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1

esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

10. Kostja vaidlustab esitatud apellatsioonkaebusega maakohtu otsuse nii osas, millega hagi

rahuldati, kui ka osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi.

10.1. Hageja 30. juunil 2021 esitatud hagi kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja:

-

põhivõlgnevus 645 eurot;

-

30. juuni 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62,24 eurot ja alates 1. juulist

2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis täitmata rahalise kohustuse

summalt kuni nõude täitmiseni.

Järelikult jäävad hageja rahalised nõuded ja nende põhjal kujunenud hagihind (758,84 eurot)

TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud piirmäärade piiresse ning hagi puudutavas osas on tegemist

lihtmenetluses lahendatava asjaga.

10.2. Kostja 1. märtsi 2022. a vastuhagi kohaselt palus kostja:

-

vähendada hageja nõukogu liikme tasu 2020. a märtsikuu eest 645 euro võrra, st 0

euroni;

-

kohustada hagejat andma nõusolek tema kui kostja endise nõukogu liikme tasu

vähendamiseks 2020. a märtsikuu eest 645 euro võrra, st 0 euroni;

-

asendada kohtuotsusega hageja nõusolek tema kui kostja endise nõukogu liikme tasu

vähendamiseks 2020. a märtsikuu eest 645 euro võrra, st 0 euroni.

Kolleegium leiab, et sisuliselt on kostja esitanud kohustushagi, kohustamaks hagejat andma

nõusolek nõukogu liikme tasu vähendamiseks. Tegemist on varalise nõudega hagiga, kuna

võimalik on määrata kindlaks selle hüve väärtus, mida kostja on eeldatavalt õigustatud saama

vastuhagi rahuldamise korral: kostja vabaneks kohustusest tasuda hagejale nõukogu liikme tasu

645 eurot. Seega tuleb vastuhagi hinnaks TsMS § 122 lg 2 ja analoogia korras § 125 esimese

lause järgi lugeda 645 eurot. Järelikult on ka vastuhagi puudutavas osas tegemist lihtmenetluses

lahendatava asjaga.

11. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

159-16, p 13). Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud,

et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6

järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole

edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka

Riigikohus. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21

sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

2-21-10347

8 (12)

12. Kostja arvates on nõukogu liikme tasu vähendamine kujundusõiguse teostamine, mistõttu

vastuhagi esitamine ei olnud vajalik. Kostja heidab maakohtule ette tema seisukohtade ja

õiguskirjandusele tehtud viidete arvestamata jätmist. Ringkonnakohus kostja nimetatud

seisukoha ja etteheidetega ei nõustu.

12.1. Esmalt märgib kolleegium, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, kuidas see,

kas tema väide nõukogu liikme tasu vähendamise kohta tuli lahendada vastuväitena hagile või

vastuhagina, mõjutas maakohtu järeldust hagi rahuldamise kohta.

12.2. Kostja seisukohaga ei saa aga ka sisuliselt nõustuda. Maakohus leidis praegusel juhul

õigesti, et nõukogu liikme tasu vähendamine ÄS § 326 lg 3 alusel ei toimu kujundusõiguse

teostamisena, vaid selleks tuleb esitada nõue ning vajadusel hagi. Riigikohus selgitas 3.

oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-15-18186 tehtud otsuse p-s 23 ÄS § 314 lg 3 kohta, mis näeb

ette aktsiaseltsi õiguse nõuda juhatuse liikme tasude ja muude hüvede vähendamist, et see säte

sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena. Selleks, et tasu vähendada

(seda mitte maksta), peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks õigustatud isiku

vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama juhatuse liikme vastu

hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu vähendamisega, on aktsiaseltsil

võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu vähendamisega nõustumiseks

tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5). ÄS § 314 lg 3 on nii sõnastuse kui ka eesmärgi poolest sarnane

§ 326 lg-ga 3 selle erisusega, et esimene käib juhatuse liikme ja teine nõukogu liikme tasude ja

muude hüvede vähendamise kohta, mistõttu viidatud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka

nõukogu liikme tasu vähendamise korral.

12.3. Ebatäpne on kostja väide, et õiguskirjanduse kohaselt on ÄS § 326 lg 3 alusel nõukogu

liikme tasu vähendamine aktsiaseltsi kujundusõigus. Kostja menetluses viidatud allikast (K.

Saare jt. Ühinguõigus I. Tallinn: Juura 2015, lk 366, äärenr 1836) selline seisukoht ei tulene,

vaid seal on leitud, et seaduses on sätestatud tasu vähendamine nõudeõigusena. See, et autori(te)

hinnangul on praegune lahendus ebaõnnestunud ja tasu vähendamine peaks olema sätestatud

kujundusõigusena, ei muuda kehtiva õiguse sisu. Lisaks on Riigikohus selles küsimuses

praeguseks seisukoha kujundanud, tehes seda pärast kostja viidatud kirjandusallika

väljaandmist.

13. Kostja ei nõustu maakohtuga, et ühing peab esitama tasu vähendamise nõude nõukogu

liikmele enne selle nõude tekkimist, s.o praegusel juhul enne 2020. a märtsi. Kostja arvates saab

nõukogu liikme tasu vähendamist ÄS § 326 lg 3 alusel nõuda ka tagasiulatuvalt, s.o pärast tasu

nõudmise õiguse tekkimist. Igal juhul olnuks nõude esitamisega aega kuni 15. aprillini 2020,

arvestades, et hageja tasunõue 2020. a märtsikuu eest muutus sissenõutavaks 16. aprillil 2020.

Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles osas.

13.1. ÄS § 326 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu

suuruse üldkoosolek. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et üldkoosoleku 7. aprilli 2017. a

otsusega oli määratud nõukogu liikme tasu suuruseks 1000 eurot. ÄS § 326 lg-st 3 tuleneb, et

kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või

temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede

vähendamist. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kuna ÄS § 326 lg 3

räägib kokkulepitud tasude edasimaksmisest ja muude hüvede jätkuvast võimaldamisest, saab

sellest järeldada, et tasu vähendamist saab nõuda edasiulatuvalt. Sellele viitab ka ÄS § 326 lg

4, mille kohaselt nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise

korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda. Seda

õigust ei saaks nõukogu liige teostada – ja seeläbi vältida nõukogu liikme ülesannete täitmist

2-21-10347

9 (12)

selle eest tasu saamata –, kui aktsiaseltsil oleks õigus nõuda tema tasu vähendamist

tagasiulatuvalt. Kolleegiumi hinnangul on ÄS § 326 lg-te 3 ja 4 sõnastuse ja mõttega kooskõlas

maakohtu järeldus, et tasu vähendamise nõue oleks tulnud hagejale esitada enne tasunõude

tekkimist, s.o praeguse menetluse esemeks oleva tasu osas enne 2020. a märtsi. Praegusel juhul

ei mõjutaks aga asja lahendust ka see, kui nõustuda kostja alternatiivse seisukohaga ja leida, et

tasu vähendamise nõue oleks tulnud esitada 15. aprilliks 2020, sest kostja ei ole menetluses

väitnud, et ta oleks nimetatud nõude hagejale selleks kuupäevaks esitanud. Hageja on

menetluses välja toonud, et kostja põhjendas talle tasu mittemaksmist 8. juunil 2021 ja 17.

juunil 2021 saadetud e-kirjades, mille hageja ka kohtule esitas. Kostja ei ole väitnud ega

esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud tasu vähendamise nõude hagejale varem. Oma

vastuses hagile viitab kostja oma varasematele teavitustele, kuid kostja seisukohast ja

hilisematest menetlusdokumentidest nähtub, et ta peab silmas hageja poolt kohtule esitatud e-

kirjavahetust (vt 26. juuli 2021. a hagi vastuse p 2.2; vt ka 17. septembri 2021. a

menetlusdokumendi p-d 1.1 ja 1.4).Eeltoodud järeldusi ei mõjuta kostja viide Riigikohtu

otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18186 esitatud seisukohale, mille kohaselt kohaldub ÄS § 314 lg 3

ka siis, kui juhatuse liikmele on tagasiulatuvalt määratud tasu, mis ilmselgelt ei vasta tema

panusele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale (vt nimetatud otsuse p 22). Selle seisukoha

aluseks olevas asjas oli aktsiaseltsi juhatuse liikmetele määratud tasu tagasiulatuvalt. Seega ei

oleks aktsiaseltsil olnud võimalik esitada tasu vähendamise nõuet enne seda ajavahemikku,

mille eest makstavat tasu sooviti vähendada. Riigikohus märkis, et tõlgendus, mille kohaselt

aktsiaseltsil on õigus nõuda tasude vähendamist ka siis, kui ta leiab, et juhatuse liikmetele

tagasiulatuvalt määratud tasud on äärmiselt ebaõiglased, kaitseb aktsiaseltsi lisaks olukorrale,

kus tema majanduslik olukord oluliselt halveneb, ka olukorra vastu, kus juhatuse liikmele

otsustatakse tagasiulatuvalt maksta tasu või muu hüvitis, mis ilmselgelt ei vasta juhatuse liikme

ülesannetele ega aktsiaseltsi majanduslikele võimalustele (vt samas). Praeguses asjas ei ole aga

tegemist olukorraga, kus nõukogu liikmele oleks määratud tasu tagasiulatuvalt, vaid kostja

soovib tagasiulatuvalt vähendada tasu ajavahemiku eest, mille osas hageja on 7. aprilli 2017. a

üldkoosoleku otsusega määratud nõukogu liikme tasu välja teeninud ja mille osas hageja nõue

on nii tekkinud kui ka sissenõutavaks muutunud. Kolleegiumi hinnangul ei anna ÄS § 326 lg 3

selleks alust.Põhjendatud ei ole kostja väide, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, kui

leidis, et ÄS § 326 lg-s 3 sätestatud nõue oleks tulnud esitada enne hageja tasunõude tekkimist.

See, millal nimetatud nõue tuleb esitada, on õiguse kohaldamise küsimus, mitte asjaolu TsMS

§ 436 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Kohus peab õigust õigesti kohaldama ka siis, kui kumbki pool

sellekohaseid õiguslikke põhjendusi ei esita. Õige on siiski see, kohtulahend ei tohi olla

menetlusosalistele üllatuslik ning kohus peab ka õiguse kohaldamisel tekkivaid küsimusi

menetlusosalistega arutama ja võimaldama neil esitada selle kohta seisukohti. Praegusel juhul

ei ole aga tasu vähendamise nõude esitamise aja pooltega arutamata jätmine käsitatav olulise

menetlusõiguse rikkumisena, kuna see pole mõjutanud asjas tehtud lahendit. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus seadust õigesti kohaldanud ja kostja õiguslikud väited – mille ta sai

esitada apellatsioonkaebuses – ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

14. Kuna vastuhagi oli põhjendatud jätta rahuldamata juba seetõttu, et kostja ei ole esitanud ÄS

§ 326 lg-st 3 tulenevat nõuet õigel ajal, ei mõjuta asja lahendust kostja väited, mis puudutavad

nõukogu liikme tasu vähendamise nõude sisuliste eelduste täidetust ja maakohtu väidetavaid

eksimusi nende eelduste täidetuse hindamisel, sh nõukogu liikme panuse arvestamise

küsimuses. See, et maakohus ei hinnanud vaidlustatud otsuses, kas kostja majanduslik olukord

oli märtsis 2020 oluliselt halvenenud, mis oleks muutnud hagejale määratud tasu

edasimaksmise kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks, ei ole mõjutanud kohtu järeldusi hagi ja

vastuhagi (mitte)rahuldamise kohta.

15. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole vaidlust lahendades tuvastanud, kas hageja vastu

vastuhagi esitamise ja selles menetluses kostja esindaja määramise kohta on olemas kostja

2-21-10347

10 (12)

üldkoosoleku otsus. Seega on kostja nimel vastuhagi esitanud isikute esindusõiguse olemasolu

asjas ebaselge ja nõuetekohaselt kindlaks tegemata.

15.1. ÄS § 326 lg 1 kohaselt otsustab nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse

üldkoosolek. Kolleegium leiab, et ka nõukogu liikme tasu vähendamise ÄS § 326 lg 3 alusel

peab otsustama üldkoosolek, kes võib volitada sellekohase nõude esitamiseks äriühingu

juhatust. Juhul, kui hageja ja kostja vahel oli sõlmitud nõukogu liikme leping (maakohus

tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud juhtimis- või

kontrollorgani liikme käsundusleping, mille järgi hageja oli kostja nõukogu liikmeks), tuleneb

üldkoosoleku otsuse vajalikkus ka ÄS § 298 lg 1 p-st 9, kuna hagejale makstava tasu

vähendamise näol on sisuliselt tegemist hagejaga sõlmitud nõukogu liikme lepingu

muutmisega.

15.2. Lisaks on ÄS § 298 lg 1 p 9 järgi hageja vastu (vastu)hagi esitamiseks vaja kostja

üldkoosoleku otsust hageja kui endise nõukogu liikmega õigusvaidluse pidamise ja selles

vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramise kohta. Aktsiaseltsi juhatuse esindusõigusele kehtib

piirang, mille kohaselt juhatus ei saa otsustada nõukogu liikme vastu hagi esitamist, vaid seda

saab teha üldkoosolek. See kehtib ka endise nõukogu liikmega õigusvaidluse pidamise kohta

(vt analoogia korras Riigikohtu 12. oktoobri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-8655, p 12.3;

sarnasele seisukohale oli Riigikohus asunud ka 1. juuni 2005. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-

54-05, p 21). Praegusel juhul puudutab kostja esitatud vastuhagi hageja tegevust nõukogu

liikmena. Seega oleks vastuhagi esitamise pidanud otsustama ja selles vaidluses aktsiaseltsi

esindaja määrama kostja üldkoosolek. Kostja juhatusel ei ole ilma üldkoosoleku volituseta

õigust volitada sellise õigusvaidluse pidamiseks ka aktsiaseltsi lepingulist esindajat.

15.3. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja maakohtus tuginenud sellele, et tasu

vähendamiseks on vaja üldkoosoleku otsust, mida siinsel juhul ei ole (vt hageja 1. septembri

2021. a seisukoha p 1). Kostja ei ole menetluses väitnud, et hageja nõukogu liikme tasu

vähendamise või praeguses asjas hageja vastu vastuhagi esitamise kohta oleks olemas kostja

üldkoosoleku otsus. Oma 17. septembri 2021. a menetlusdokumendis märkis kostja, et

praegusel juhul on kostja teostanud oma ÄS § 326 lg-st 3 tulenevat õigust juhatuse liikme ja

lepingulise esindaja kaudu. Maakohus oleks pidanud nimetatud üldkoosoleku otsuste

vajalikkust kostjale selgitama ja andma tähtaja nende esitamiseks. Otsuste mitteesitamise korral

oleks olnud alust keelduda TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel vastuhagi menetlusse võtmisest või

jätta see TsMS § 227 lg 5 järgi läbi vaatamata.

15.4. Arvestades, et vastuhagi jäi rahuldamata ja selle esitamisega seotud menetluskulud kostja

kanda ning kostja ei ole apellatsioonkaebuses üldkoosoleku otsuste olemasoluga seonduvale

tuginenud, leiab kolleegium, et maakohtu eksimus kostja nimel vastuhagi esitanud isikute

esindusõiguse olemasolu, s.o selle aluseks oleva üldkoosoleku otsuse olemasolu, kontrollimata

jätmisel ei õigusta praegusel juhul kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

16. Olukorras, kus vastuhagi jäi rahuldamata, on maakohus tuvastatud asjaoludel põhjendatult

rahuldanud hageja hagi. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid temalt välja

mõistetud summade arvestusele ja suurusele. Kolleegium ei tuvastanud selles osas ka

menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi maakohtus, mis võiks anda TsMS § 656 lg-te 1 ja 2

järgi alust maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud

asjaoludest olenemata.

17. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu menetluskulude

jaotusele olukorras, kus maakohus hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis.

2-21-10347

11 (12)

18. Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel TsMS § 637 lg-s 21

nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist hagi ja vastuhagi

lahendamist ning menetluskulude jaotust puudutavas osas.

II

19. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas,

millega kostja kanda jäeti menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

2702,50 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu

otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle

sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude

jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude

väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates 1. jaanuarist 2022 on see summa

280 eurot) (Riigikohtu 19. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547, p 13).

Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist.

20. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel.

20.1. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

20.2. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud

menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja

menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg

oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks

ringkonnakohtul

võimalik

kostja

apellatsioonkaebuses

toodud

väidete

põhjal

apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on

apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

III

2-21-10347

12 (12)

21. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

22. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 245 eurot).

23. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

24. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)