1-20-5392/57 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5392 (20284000197) Kohtulahend Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsus Meelis Aasa süüdimõistmises KarS § KarS § 215 lg 2

199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, p 1, KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 424 lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat, millest kandmata 11 kuud 25 päeva, tingimisi katseajaga 3 aastat Tartu Maakohtu 12.09.2022 määrus, millega pöörati Meelis Aasale Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2020 otsusega mõistetud kandmata vangistus 11 kuud 25 päeva täitmisele Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Toomas Koitmäe Süüdimõistetu Meelis Aas

(isikukood: 38106146013; vabanemisjärgne elukoht: -x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ; xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § § 426, 432 kohus

määras:

1. Jätta Meelis Aas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. edastada llinna

Määrus Ta Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud Meelis Aas tunnistatud Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsusega KarS

199 lg 2 p 4, 5, 7, on süüdi § j

2 aastat vangistust järgi a mõistetud karistuseks , süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust, süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.

64 lg 1 alusel kergema karistuse KarS § 63 lg 2 ja KarS § raskeimaga kaetuks lugemisega mõisteti Meelis Aasale liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 22.05.2020.a, s.o 5 päeva

68 lg 1 alusel arva vangistuse aeg 28.-29.01.2020 ja 20.- ti eel mõistetud karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrat , et mõistetud vangistusest kuulub kohesele i ärakandmisele 1 aasta vangist KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et ülejäänud mõistetud ust.

i vangistus 11 kuud 25 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Meelis Aasale äärat m i katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui Meelis Aas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid

75 lg-s .

Tartu Maakohtu 12.09.2022 määrusega pöörati Meelis Aasale

Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 11 kuud 25 päeva täitmisele.

Meelis Aas viibib karistuse kandmisel hetkel Tallinna Vanglas ning tema süüdimõistetuna karistusaeg algas 17.10.2022 ja lõppeb 12.10.2023.

Meelis Aas on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral. Vangistuses viibib seitsmendat korda. Varasemalt on korduvalt süüdi mõistetud eriliigiliste kuritegude eest: avaliku korra rikkumise; omavolilise sissetungi; varguste; röövimise eest grupis; narkootilise aine käitlemisega seotud süütegude eest; huligaansuse; kehalise väärkohtlemise; vägivalla võimuesindaja vastu kasutamise; joobes juhtimise eest. Praegune süüdimõistmine kehalise väärkohtlemise, ebaseadusliku omastamise; võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise muster on nii varasemate kui praeguse süüdimõistmise puhul sarnane teod on jäänud samaliigilisteks ning käitub impulsiivselt. - Kuritegeliku käitumise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, impulsiivsus, rahalise kasu saamise soov, kuritegelikud hoiakud ja grupi mõju.

Individuaalset täitmiskava ei ole alla ühe aasta. Meelis Aasale koostatud, sest tema karistus on

Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Meelis Aas ohtlik: lapsed (risk ühiskonnas), ametnikud (risk ühiskonnas), avalikkus (risk ühiskonnas). Kõrgohtlik: konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud (risk ühiskonnas). Oht seisneb joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, millega seab ohtu enda ja kaasliiklejate turvalisuse. Vägivalla kasutamises politseiametnike, elukaaslase ja lapse suhtes, millega võivad kaasneda kergemad kehavigastused. Oht seisneb ka röövimises ning narkootikumide käitlemises. Oht on tõenäoline, kui jätkab alkoholi tarvitamisega, kui ei katkesta suhteid kriminaalsete hoiakutega isikutega, kui käitub impulsiivselt ja ei leia endale töökohta, millest legaalselt elatuda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on ka puudlik probleemide lahendamise oskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Arvestades üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul, Tartu vangla ei toeta Meelis Aasa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemist.

Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 03.11.2022 juhul, kui kohus peab otstarbekaks ) märgitakse, et

süüdimõistetu Meelis Aasa tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada,

teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Meelis Aasale katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja lõpuni 12.10.2023. Riskide maandamiseks määrata käitumiskontrolli ajaks Meelis Aasale kohustus järgida KarS §75 lg

1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes KarS §75 lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgnevad kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi kuna alkoholi tarvitamisel on otsene seos isiku – toime pandud kuritegudega. KarS § 75 lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast - vabanemist. Töökohustus piirab tema vaba aega, mida täita alkoholi tarbimisega. KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Meelis Aasa ustub ta Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Meelis ennetähtaegseks vabastamiseks nõ Aasa tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elama asub xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx. Antud korteris elab tema üksi ja lapsed käivad üle nädala juures. See elamispind kuulub tema emale. Töökohta hetkel ei ole, aga plaanis on koheselt otsima hakata töötukassa vahendusel ja esimesel võimalusel tööle minna. Andmed, mis on kinnipeetava iseloomustuses antud, on õiged. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Lubab, et kui jalavõruga vabane enne tähtaega vangistusest, siis võta Jämejala psühhiaatriakliinikuga b b ühendust, et abi saada. Midagi head see alkohol kaasa ei ole toonud, pigem ära rikkunud. Kui sellest lahti saab, siis saab ajapikku ree peale tagasi. Narkootikume 15-20 aastat tagasi on proovinud ja omandanud. Alkohol on soodusteguriks olnud tema puhul uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldaja poolt ette pandud tingimusi ja kohustusi on nõus täitma. Oma varasemale kuritegude toimepanemisele ja sellele käitumisele on raske hinnangut anda, tagasi võtta . Pöördumise psühhiaatriakliinikusse võiks ka kohustuseks ei saa, mida teinud on panna. b Ürita alkoholist lahti saada ja mitte oma lastele häbi teha.

II Kohtu põhjendus KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Meelis Aas alus on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena tuleb arvestada Meelis Aasal elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Meelis Aasa ema on andnud nõusoleku, et vabanemise korral asub Meelis Aas elama aadressil -x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xx ning samuti on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest nähtuvalt on võimalik eelmärgitud elukohas elektroonilist valvet kohaldada. Samuti väärivad positiivse asjaoludena te märkimist, et Meelis A avaldanud soovi oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks pöörduda as on abi saamiseks psühhiaatriakliinikusse, avaldanud soovi sotsiaalprogrammis osalemiseks ning võtma end koheselt Töötukassas arvele ja esimesel võimalusel ametlikult tööle asumiseks ning lisaks eeltoodule vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine.

Negatiivseteks asjaoludeks on s süüteo toimepanemise a jaolud ja süüdimõistetu isik. Meelis Aas kannab karistust erinevate kuritegu toimepanemise eest liitkaristusena (vangistus 2 aastat, millest kandmata 11 kuud 25 päeva). Toimepandud kuritegudeks on vargused, kehaline väärkohtlemine alaealise suhtes, võõra vallasasja omavoliline kasutamine isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ning korduv mootorsõiduki joobes juhtimine. süüdimõistetu Kuigi on avaldanud motivatsiooni ja soovi ennetähtaegse vabanemise korral mitmete lisakohustuste võtmiseks, puudub kohtul veendumus, et isik käitub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt. Kohtu eelmärgitud järelduse aluseks on kohtu poolt tuvastatud negatiivsed asjaolud, mille hulgas tuleb välja tuua süüdimõistetu isiku, varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Meelis Aasa on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral ja viibib vangistuses seitsmendat korda. Varasemalt on Meelis Aas olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole selle kohustustega saanud hakkama, mille tõttu on tingimisi kohaldatud karistused täitmisele pööratud. Käesolevalt soovib uut võimalust ja seda just elektroonilise valve seadmega, mis annaks võimaluse end tõestada, kuna on piiratum kui tavaline kriminaalhooldus. Samas oli süüdimõistetu enne käesolevat vangistust kriminaalhooldusel, kuid ka siis jätkas alkoholi tarvitamisega ja karistus pöörati täitmisele.

Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg- . Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on s 4 sätestatud asjaolude kogumis oma eesmärgi tä süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral itnud ja on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Meelis Aas ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et ennetähtaegseks Meelis Aasa vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik