2-22-17434/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

1. T. T. ) esitas 19. novembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Õigusabi vajab taotleja enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt on taotlejal 3-aastane laps, kes elab koos oma emaga ning taotleja ei ela nendega juba 1,5 aastat ja ei ole sellel ajal osalenud lapse elus ega kasvatamises. Taotleja on lapse emaga kokku leppinud, et ta on valmis hooldusõiguse täies ulatuses emale üle andma. Taotlejal puudub lapsega vaimne side ja valmisolek lapse elus osaleda isana. Lapse kasvatamisest taotleja osa võtta ei soovi ning lapse emale tuleks anda lapse ainuhooldusõigus. Taotlejal puuduvad selles vallas teadmised ja kompetents, mistõttu palub võimaldada riigi poolt õigusabi.

KOHTU SEISUKOHT

2. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17434 Tsiviilasi

T. T. riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi andmise otsustamine Puudutatud isik/menetlusabi taotleja T. T.xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata T. T. riigi õigusabi saamiseks.

2. Määrus toimetada kätte riigi õigusabi taotlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusabi taotleja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on

15 päeva määruse menetlusabi taotlejale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §-s 7. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

3. Kohus märgib, et taotleja on esitanud xxxxxxxxxxxxxxxx Maakohtule samasisulise taotluse riigi õigusabi saamiseks (tsiviiilasi nr x-xx-xxxxx). 23. augusti 2022 määrusega on kohus jätnud esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus selgitab taotlejale veelkord, et taotleja ise ei saa lapse hooldusõigusest loobuda. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Seega saab lapse ema pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vastavas menetluses küsitakse seisukohta ka lapse isalt ning siis on võimalik seal oma seisukoht esitada/nõusolek ühise hooldusõiguse lõpetamiseks anda. Täiendavalt selgitab kohus, et hooldusõiguse puudumine ei tähenda, et taotleja ei pea lapsele elatist tasuma (v.a kui laps lapsendatakse).

4. Kuivõrd praegusel juhul jätab kohus taotluse rahuldamata seetõttu, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2), ei analüüsi kohus taotleja majandusliku seisundi teatises märgitut.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik