4-23-25/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-25 (233023000007)

Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi M.J Kar

18 lg 1 ja KarS süüdistuses S § 2 § 266 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Menetlusalune isik M.J

isikukood XXX; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni töökoht kodanik; puudub Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik M.J kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna

menetlusgrupi III grupijuht Alan Vladimirov Kohtuistungi toimumise aeg

3. jaanuar 2023

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-109, 111 kohtunik otsustas: Tunnistada M.J Kar süüdi S § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. Tunnistada M.J

7 (seitse) süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks päeva aresti. M.J kandmisele kuuluvaks karistuseks on kokku 17 (seitseteist . ) päeva aresti

2(6)

Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 02.01.2023 kell 15.00 kuni 03.01.2023 kell 15. rakandmata 00, s.o 1 (üks) päev. Ä karistus on 16 (kuusteist) . päeva aresti

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks M.J arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel määrata, et M.J on kohustatud ilmuma ärakandmata

16 päeva aresti kandmiseks Viru Vangla arestikambrisse – Ülesõidu 1, Jõhvi 10 (kümne)

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Mitteilmumise korral kohaldada M.J-ile sundtoomist arestimajja karistuse kandmiseks.

Asitõend, DVD plaat, mis asub väärteomaterjalide juures, säilitada pärast - otsuse jõustumist kohtutoimikus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtusse. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I.

Menetluse käik

1. Politseija Piirivalveamet on 02.01.2023 koostanud 2330,23,000007 väärteoprotokolli nr (tl 6) selle kohta, et M.J 02.01.2023 kell 15.00 viibides aadressil xxx, kahjustas kaks lukku ja ukse, tekitades omanikule varalist kahju kokku summas 300 eurot, pannes sellega toime usliku asja vastu. varavastase süüteo väheväärt

2. Politseija Piirivalveameti 03.01.2023 koostatud nr väärteoasjade ühendamise määruse

2330,23,000007 (tl 17) kohaselt 2330,23,000007 ja nr on ühendatud väärteoasjad nr 2330,22,004695 ühiseks menetluseks. Ühendatud väärteoasja numbriks loeti 2330,23,000007.

3. 03.01.2023. a on väärteoasjas koostatud täiendav väärteoprotokoll 2330,23,000007 (tl 4-5), millest nähtuvalt M.J 26.12.2022 kell 23.50 tungis omavoliliselt xxx asuvale aiaga piiratud territooriumile ilma omaniku loata ning lõhkus tahtlikult antud kinnistu valvekaamera, tekitades F materiaalset kahju summas 80 eurot. J Samuti M.J ajavahemikul 27.12.2022 kella 00.35 kuni 28.12.2022 kella 09.21 tungis omavoliliselt xxx asuvale aiaga piiratud territooriumile ilma omaniku loata ning lõhkus tahtlikult antud kinnistu sissepääsuväravate tabalukud, tekitades J. F materiaalset kahju summas 15 eurot. Samuti M.J 02.01.2023 a kell 15.00 tungis omavoliliselt xxx asuvale aiaga piiratud territooriumile ilma omaniku loata, kahjustas tahtlikult maja ust ning ukselukke, tekitades J. F materiaalset kahju summas 300 eurot. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi.

4. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile ( 20- ), peeti M.J kinni 02.01.2023 tl kell 15.00

VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.

5. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja järgmisel päeval kohtusse karistuse määramiseks.

3(6)

6. M.J kinnitas 03.01.2023. a kohtuistungil, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist.

7. Kohus kuulas 03.01.2023 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku M.J ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 03.01.2023. a täiendav väärteoprotokoll (tl 4-5),

02.01.2023. a väärteoprotokoll (tl 6), 27.12.2022. a vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 8-12), väärteoasjade ühendamise määrus (tl 17), isikusamasuse tuvastamine protokoll (tl 19), isiku kinnipidamise protokoll (tl 20-21), kinnistusraamatu väljatrükk (tl 23) ja PPA teatis M.J karistusandmete kohta (tl 24-25) ning DVD-plaat viie videoga (tl 26). Kuivõrd kohtuväline menetleja teatas kohtule, et tunnistaja nõuetekohaselt kohtuistungile ei J F kutsutud, siis neid ütlusi kohus ei avaldanud.

8. Kohtuistungil kinnitas M.J , et sündmused toimusid täpselt nii nagu väärteoprotokollis kirjas ta ei tunginud võõrale kinnistule, , kuid kuna leiab, et see on tema

maatükk ütlustest on võimalik järeldada, et ta ei nõustu kinnistu üleminekuga . M.J

uuele omanikule ning peab kinnistut aadressil xxx jätkuvalt enda omandisse kuuluvaks. Videokaamera lõhkus politsei tegevusetuse tõttu ja lukud lõhkus seetõttu, et kinnistu ostja J. F lõhkus eelnevalt tema neli lukku.

9. Kohtuväline menetleja palus määrata ööpäeva aresti M.J-ile karistuseks 20 .

Kohtuväline menetleja selgitas, et M.J on varem korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, kuid kõik trahvid on tasumata. Seetõttu ei pidanud kohtuväline menetleja karistusena rahatrahvi määramist piisavaks ega eesmärki täitvaks.

II. Kohtu põhjendused

10. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

11. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et M.J d, mis on kvalifitseeritavad KarS pani toime väärteo § 218 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi

ning teda tuleb selle eest karistada.

Objektiivne koosseis

12. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku M.J , leiab, et kohtuistungil on leidnud tõendamist M.J poolt väärtegude toimepanemine. Kohus asub seisukohale, et rikkumiste toimepanemine

M.J poolt on tõendatud 03.01.2023. a täiendavas väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludega. Tulenevalt KrMS 63 - § lg st 1 on tõend muuhulgas videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Seda, et 02.01.2023 kell 15.00 viibis

M.J xxx asuval aiaga piiratud territooriumil ja kahjustas tahtlikult maja ust ning ukselukke, kinnitavad politseiametnike rinnakaamera salvestised , et , kust on selgelt äratuntav 02.01.2023 viibib nimetatud kinnistul M.J. Isiku kinnipidamise protokoll (tl 20-21) tõendab, et M.J, kelle isikusamasus on tuvastatud 02.01.2023 kell 15.12 isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 19), on kinni peetud 02.01.2023 kell 15.00 aadressil xxx.

Politseiametniku rinnakaamera salvestis (P25003 alates 15.09.24-15.10.32) tõendab 02.01.2023 ukselukkude kahjustamist aadressil xxx (tl 26 DVD-plaat).

13. Lisaks vaadeldi kohtuistungil valvekaamera salvestisi (tl 26 DVD-plaadil WhatsApp Video 2022-12-27 at 01.01.07 ja WhatsApp Video 2022-12-27 at 01.02.20.mp4.). Kohus leiab, et ka valvekaamera salvestisi

63 lg 1 tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § tähenduses. Nimetatud salvestisi vaadeldi 03.01.2023. a kohtuistungil. Salvestistelt on näha, et heleda mantliga naisterahvas liigub 26.12.2022 kella 23.50 ajal aiaga piiratud kinnistul.

4(6)

Seejuures on videosalvestisest nähtav, et 26.12.2022 kell 23 – .51.12 23.51.12 katsub ja vaatab M.J väravast seespool viibides värava küljes olevaid tabalukke ning sellel hetkel on need terved. Seega pidi ta aiaga piiratud alale saama ilma neid tabalukke lõhkumata ehk lukud ei ole tõenäoliselt hiljem (s.o ajavahemikul 27.12.2022 kell 00.35 kuni 28.12.2022 kell 09.21) lõhutud sissetungimise eesmärgil. Visuaalselt on tuvastatav, et tegemist on sama kinnistuga, mille aadressiks on politseiametniku 02.03.2023. a rinnakaamera salvestise kohaselt xxx. Ka 27.12.2022. a vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt on tegevus toimunud xxx asuval kinnistul. M.J , et just tema on videosalvestist t kinnitas oma ütlustega el

nähtavaks ühelegi asjaolule, mis valge mantliga isikuks. Seejuures ei osutanud M.J annaks alust arvata, et valvekaamera salvestise saamisel rikuti KrMS § s 64 sätestatud tõendite -

kogumise üldtingimusi. Ka selle tõendi kogumisel menetlusõiguse kohus ei tuvastanud rikkumist ja peab seega kõnealus ks tõendi eid salvestisi lubatavate teks.

14. Tulenevalt KrMS 63 - iks ka isiku M.J kinnitas ise § lg st 1 on tõend ütlus.

kohtuistungil, et kõik leidis aset just sellel ajal ja sellisel viisil nagu väärteoprotokollis kajastatud. Ta tunnistas nii kinnistul viibimist täiendavas väärteoprotokollis nimetatud aegadel kui ka väärteoprotokollis nimetatud esemete (valvekaamera, tabalukud, ukselukud ja uks) lõhkumist. Valvekaamera lõhkumist tõendab lisaks ka 27.12.2022. a vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 8-12). Vaatlusega tuvastati, et sündmuskoha aadressil xxx, kus on kaks hoonet, üks nendest elumaja ning teine kõrvalhoone, kuhu on paigaldatud kaks valvekaamerat, millest üks on kahjustatud. Nimelt on lõhutud kõrvalhoone välisukse paremasse nurka paigaldatud valvekaamera, millest on alles kaamera kinnitus, valvekaamera on ära võetud.

15. Kohtuistungil avaldas M.J, et tema käis oma maatükil ja temal on olemas kõrgema juriidilise - jõuga dokumendid kui ostu müügileping. Pärast kirjalike tõendite avaldamist ja

M.J ärakuulamist küsis kohus, kas menetluspooled taotlevad kohtuliku uurimise täiendamist millegagi. Kohtuväline menetleja taotlusi ei esitanud ning kohus küsis M.J-ilt M.J üle, mis paberid temal on, mis tema õigsust maatükile kinnitavad. nimetas ENSV Valitsuse määruse alusel tehtud otsus , et see maatükk kuulub temale tähtajatult t ja tal on omandiõigus. Aastal 2000 oli see ma tükk juba nende omandis. Tal on 3 dokumenti, a mis kinnitavad, et see maatükk kuulub neile Eesti NSV Valitsuse otsuse alusel. Hiljem tulid igasugused nõudmised, et maksku maksud. Kohus märgib, et puudub igasugune kahtlus selles, et enne 15.09.2022 (mil on tehtud kinnistusraamatusse kanne omanikuvahetuse kohta) kuulus antud kinnisasi M.J-ile. Seega ei oma M.J poolt nimetatud dokumendid asja lahendamise seisukohast tähendust. Kohus küsis, kas M.J on mingeid dokumente pärast 15.09.2022, mis tõendaks, et see kinnistu kuulub jätkuvalt temale. Selle peale siiski vastas M.J, et see tehing (ostu- , see on teostatud müügitehing) on tühine Eesti NSVs hirmutamise, Eeltoodust oli selge, et eksimusse viimise, mõju all. dokumente, mis lükkaksid ümber kinnistusraamatu kande õigsuse M.J kohtule esitada ei ole.

16. Seda, et kõnealuse kinnistu seaduslikeks omanikeks on J. F ja O. F , kinnitab kinnistusraamatu väljatrükk (tl 23). § AÕS 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Puuduvad igasugused tõsiseltvõetavad viited sellele, et kinnistusraamatu

kanne on ebaõige ei ole nõus võõrandamisega ja leiab, et . See, et M.J kinnisasja võõrandamine kohtutäituri poolt võlgade (tasumata trahvide) katteks on olnud alusetu, ei anna alust kahelda kinnistusraamatu kande õiguses.

17. Väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu, et J. F võ oleks väljendanud oma

i O. F nõusolekut selles osas, et M.J neile kuuluvale aiaga piiratud alale siseneks. Kinnistu on selgepiiriliselt avalikult kasutatavast , mis omakorda annab tänavaalast eraldatud aia ja hekiga kolmandatele isikutele teada, et eesmärk on anda teada eraomanduses olevast maa-alast. Seega oli sisenemine kinnisasja valdajate tahtevastane ehk ebaseaduslik. Lisaks sissetungimisele lõhkus M.J aadressil xxx valvekaamera tabalukud ning kahjustas ukselukke ja ust. ja Kuivõrd esemete väärtus on väiksem kui oluline kahju ehk 4000 eurot (vt KarS § 203 lg 1 ja §

5(6)

kvalifitseeritav varavastas ona p 1), siis on asja rikkumine ja hävitamine e süüte väheväärtusliku asja vastu.

Subjektiivne koosseis

18. Kohus on seisukohal, et M.J tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab või vähemalt möönab seda, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (KarS § 16 lg 3). M.J viitas kohtuistungil korduvalt J. F kui ostjale, seega oli ta teadlik, et varasemalt temale kuulunud kinnisasja on ostnud J. F . . Seega oli ta teadlik ka sellest, et Samuti viitas M.J ka kohtutäitur K kinnistu on müüdud kohtutäituri poolt täitemenetluses. Kohtuistungil kinnitas M.J, et kirjutas kirja F ja K 20.12.2022 ning esitas avalduse politseile. Seega on selge, et vähemalt

20.12.2022 oli M.J-ile teada, et kinnistu on müüdud uuele omanikule. Asjaolu, et M.J ei nõustunud kinnistu müügiga täitemenetluses, ei õigusta kuidagi uue omaniku nõusolekuta kinnistule tungimist, veel vähem vara rikkumist.

Õigusvastasus, süü

19. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. On selge, et M.J on tekitanud pahameelt kinnisasjast ilma jäämine täitemenetluses. Sellises olukorras kinnisasja omandist ilmajäämise mitteaktsepteerimine ei ole midagi tavapäratut, mis annaks alust kahelda M.J arusaamisvõimes. Samuti ei ole kohtul alust arvata, et M.J-ile on normi järgimine mingil põhjusel raskem kui keskmise inimese jaoks. Kohus leiab, et M.J oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30).

20. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et M.J pani toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi.

Karistus

21. Nagu kohtuistungil märkis kohtuväline menetleja ja tõendab ka Politseija Piirivalveameti teatis (tl 24- varem korduvalt 25), samuti kehtiv karistusregistri väljavõte, on M.J väärtegude toimepanemise eest karistatud õistetud karistused ei ole rahatrahvidega. M

menetlusalusele isikule mõju avaldanud hoiduma edaspidi väärtegude toimepanemisest. Käesoleval ajal puudub M.J ka töökoht ja regulaarne sissetulek. nõustub kohus Seega

kohtuvälise menetlejaga, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve ning asjaolu, et vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ei ole antud olukorras menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi mõ Seetõttu väärtegude istmine otstarbekohane. tuleb M.J karistada toimepanemise eest arestiga.

22. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et M.J ei ole varem vabaduskaotusliku karistusega karistatud, mistõttu on võimalik karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke -

võimalik saavutada KarS § 218 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 sanktsioonide keskmisest määrast kergema karistusega. Kuivõrd korduva vara kahjustamise ja lõhkumisega on tekitatud J. F märkimisväärne varaline kahju, siis peab kohus kohaseks karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi 10 päeva pikkust aresti. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga eraldivõetult mingeid raskeid tagajärgi tekitatud ei ole, tegemist oli kinnisasjaga, kus kedagi püsivalt ei elanud, siis

6(6)

peab kohus selle süüteo eest kohaseks karistuseks 7 päeva aresti.

(allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik