2-21-18639/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18639

Kohtuasi

X avaldus Y vastu alaealise lapse Q suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse

viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas

ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks

Y vastuavaldus X vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse Q suhtes ning lapse viibimiskoha

määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks Y-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (endine perekonnanimi X) (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel

Puudutatud

isik

Y

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tiina Mölder

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli

Saue vald (vallavalitsuse kaudu)

Saku vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetlustoiming

määruskaebuse menetluse lõpetamine määruskaebusest

loobumise tõttu

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X avaldus Harju Maakohtu 30. mai 2022. a määruse peale esitatud

määruskaebusest loobumiseks.

2. Lõpetada X Harju Maakohtu 30. mai 2022. a määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlus.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda, v.a Q-le riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2 (3)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest

alates

päeva

jooksul.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, ema) avaldus Y (vastuavaldaja, isa) vastu

alaealise lapse Q (laps, puudutatud isik) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning

lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks

ning isa vastuavaldus ema vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes ning

lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks isale.

2. Maakohus 30. mai 2022. a määrusega:

• võttis vastu ema loobumise ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudest lapse

terviseküsimuste osas ja lõpetas selles osas menetluse;

• rahuldas ema avalduse isa vastu lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas

ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks osaliselt selliselt, et andis ühekordse

ainuotsustusõiguse lapse elukoha määramises ema uude elukohta Tartumaal emale;

ülejäänud osas jäi ema avaldus rahuldamata;

• jättis isa vastuavalduse rahuldamata.

3. Ema esitas 14. juunil 2022 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 30. mai 2022. a

määrus osas, millega kohus jättis ema avalduse isa vastu lapse suhtes ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas

ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks rahuldamata, ning palus teha uus määrus, millega ema

avaldus selles osas rahuldada. Alternatiivselt palus ema tühistada maakohtu määrus tervikuna

ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

5. Ema esitas 20. detsembril 2022 ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Ema

selgitas, et loobub määruskaebusest. Taotluse kohaselt on vanemate suhted paranenud

sedavõrd, et nad teevad lapse huvides koostööd ja sõlmivad kokkuleppeid. Lapse huvid on

selliselt hästi kaitstud. Praegune kohtumenetlus ei aita lapse heaolule kuidagi kaasa ning sellest

tulenevalt ei ole määruskaebuse edasine menetlemine põhjendatud. Ema palus jätta kummagi

vanema menetluskulud määruskaebemenetluses tema enda kanda. Vanematele sobib lahendus,

et ema võtab avalduse tagasi ja isa ei nõua emalt praeguses kohtuasjas menetluskulude

hüvitamist.

6. Ringkonnakohus

määras

menetlusosalistele

tähtaja

30. detsembrini

2022

määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ükski

3 (3)

menetlusosaline menetluskulude nimekirja ei esitanud. Lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja esitas 28. detsembril 2022 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ema määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja

määruskaebuse menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-te 1 ja 4 alusel

koosmõjus §-ga 659 lõpetada.

8. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant kaebusest

loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Lõike 4 kohaselt teeb ringkonnakohus

apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.

9. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3

koostoimes §-ga 659 kohaselt, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses

menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja

esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud

menetluskulud.

10. Määruskaebusest loobumise tõttu tuleb jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 644 lg

3 teise lause koosmõjus §-ga 659 kohaselt ema kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

11. Ükski menetlusosaline ei esitanud ringkonnakohtu poolt selleks määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Seega

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Lapsele määratud esindaja taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

12. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 59 lg-te 7 ja 15 kohaselt oleks emal tulnud

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Ema on tasunud 50 eurot, seega 40 eurot

rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on emal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

Lisaks on emal seoses kaebusest loobumisega õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda

määruskaebuselt tasuda tulnud riigilõivust poole tagastamist. Riigilõivu tagastab TsMS § 150

lg 4 kohaselt kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb

riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 644 lg 7 ja

§ 659 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotust

saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)