3-23-7/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-7 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja X

RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sekretäril saata määrus taotluse esitajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtus registreeriti 02.01.2023 X taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluses leitakse mh, et kohtud on tekitanud taotlejale kohtukulude näol kahju. Samuti viidatakse haldusasjale nr 3-22-2426 ning selgitatakse, et peale Tallinna Ringkonnakohtu lahendit viidatud asjas on Eesti Töötukassa teinud 14.12.2022 taotleja suhtes otsuse, millega tuvastati taotlejal puuduv töövõime.

2. Harju Maakohus edastas Tallinna Halduskohtule X riigi õigusabi taotluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Sõltumata aga taotleja majanduslikust seisundist ei anta riigi õigusabi, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud.

5. Riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2). Taotluses leitakse, et asjas nr 3-22-2426 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

3-23-7 2(2) lahendist on olulisem Eesti Töötukassa 14.12.2022 otsus, millega taotlejal tuvastati puuduv töövõime. Kohtute infosüsteemi andmetel on haldusasja nr 3-22-2426 menetlus lõppenud, mistõttu ei saa enam vaidlust olla haldusasjas nr 3-22-2426 tehtud lahendite üle.

6. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1), samuti kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Taotluses märgitakse, et kohtud on tekitanud taotlejale kohtukulude näol kahju. Esmalt ei saa kohtumenetluse lõpus kaebajalt väljamõistetavaid kohtukulusid käsitleda kahjuna (vrdl HKMS § 109 lg 6). Juhul, kui taotleja on silmas pidanud õigusemõistmisel tekitatud kahju, selgitab kohus järgmist. Isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (riigivastutuse seaduse § 15 lg 1). Selliseid asjaolusid taotlusest ei ilmne, mistõttu on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuid sõltumata võimaliku kaebuse edukusest, on kohtute infosüsteemist näha, et taotleja on korduvalt esitanud kaebusi ja määruskaebusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 määrus nr 3-22-2426), mistõttu on ta võimeline ise enda õigusi kaitsma. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist (vt HKMS § 2 lg-d 4-6). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

7. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)