2-22-139277/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-139277 Kohtuasi Elva Vallavalitsuse hagi T. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170), esindaja vallasekretär S. R. Kostja T. L. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada kohtuistungit pidamata Elva Vallavalitsuse ja T. L. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. T. L. on kohustatud kandma Elva Vallavalitsusele hiljemalt 15. jaanuariks 2023 359,20 eurot lasteaed Murumuna kohatasu võlgnevuse katteks. 1.2. T. L. on kohustatud kandma Elva Vallavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks 2023 Elva Vallavalitsuse menetluskulud seoses Pärnu Maakohtusse pöördumise vajadusega võlgnevuse kättesaamiseks poole ulatuses, st 32,50 eurot (riigilõiv). 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-139277. 3. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2 (3) Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Elva Vallavalitsus (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. L. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 12. oktoobri 2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pooled esitasid kohtule 16. detsembril 2022 kompromisslepingu, mida täpsustati 21. detsembril 2022 ja 3. jaanuaril 2023. Kompromissileping sisaldas järgmisi tingimusi: 1) Kostja on kohustatud kandma hiljemalt 15. jaanuariks 2023 359,20 eurot lasteaed Murumuna kohatasu võlgnevuse katteks. 2) Kostja on kohustatud kandma hiljemalt 15. veebruariks 2023 hageja menetluskulud seoses Pärnu Maakohtusse pöördumise vajadusega võlgnevuse kättesaamiseks poole ulatuses, st 32,50 eurot (riigilõiv).

Pooled kinnitavad, et soovivad esitatud kompromissi sõlmida, nad on saanud aru kohtu 19. detsembril 2022 esitatud selgitustest ja on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus lisab kohtumääruse resolutsiooni, et kostja on kohustatud raha kandma hagejale, sest kompromissilepingus puudub see, kellele raha kanda tuleb. Selliselt on kompromiss selgelt arusaadav ja täidetav.

3 (3) 5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

6. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega on hagejal võimalik taotleda maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik