3-22-2367/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2367

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Keijo

Lindeberg

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 04.01.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.2023 (kaasa

arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse

Armeenia kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 362 lg 5 alusel, leides, et on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esineb

VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluse põhjendused on järgmised:

1.1. Isik saabus Eestisse 03.11.2022 Venemaa Föderatsioonist. Ta esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse põhjusel, et temaga kaasas olnud abikaasa tervis on halb. Isik peeti kinni.

Rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu toimus 29.11.2022.

1.2. Isik on koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega saabunud Eestisse ja taotlenud

rahvusvahelist kaitset ka 03.05.2016. Toona pandi perekond elama Vao keskusesse. PPA tegi

isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse 26.05.2016. Perekond lahkus

omavoliliselt Vao keskusest 21.06.2016 ja peeti 22.06.2016 kinni Lätis. Perekond saadeti tagasi

Eestisse ja majutati Vägeva majutuskeskusesse. Isik paigutati Tartu Maakohtu 30.06.2016

3-22-2367

2(4)

määruse nr 2-16-10024 alusel SA Viljandi Haiglasse tahtest olenematule ravile, sest ta lahkus

omavoliliselt statsionaarist ja keeldus ravist. 16.08.2016 määrusega lõpetati isiku sundravi ning

ta vabanes ravilt. Isik avaldas 25.08.2016 soovi loobuda rahvusvahelise kaitse taotlusest ning

naasta koduriiki. Perekond naasis 26.08.2016.

1.3. Esineb põgenemisoht vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68

p-dele 9 ja 6.

1.4. Isiku üldsõnalised selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad

täpsustamist. Isiku esialgsetest ütlustest nähtub, et tema abikaasal on halb tervislik seisund ja

teda on üritatud mürgitada ja tulistada. Isiku sõnul on tema tegelik sihtriik Eesti ja põhjus siia

tulekuks oli soov saada uuesti mehe tervise jaoks arstiabi. Isiku ütlusi peab kontrollima

päritolumaa infoga.

1.5. Isik on korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kus talle on

väljastatud sisenemiskeelud. Seega isik teab, et seadusliku viibimisaluse puudumisel

väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. Isiku sõnul on ta korduvalt varem rahvusvahelist

kaitset taotlenud. Seega ta teab, et rahvusvahelise kaitse taotlemisega saab ta menetluse ajaks

riiki siseneda. Isik on proovinud siseneda erinevatesse riikidesse ja proovinud sisenemiseks ka

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Isiku esialgselt väljendatud reisieesmärgi järgi tuli ta

Eestisse tagasi mehele ravi saamiseks. Isik on teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt on ta

esitanud rahvusvahelise kaitse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.

1.6. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada. Isik on varem lahkunud

omavoliliselt majutuskeskusest, kuhu ta oli elama määratud, samuti statsionaarselt ravilt,

keeldudes ravist. PPA-l puudub usaldus isiku vastu ja ta võib ka seekord proovida omavoliliselt

majutuskeskusest lahkuda. PPA kahtlusi süvendab asjaolu, et isik takistab pahatahtlikult

menetlustoimingute läbiviimist ega soovi koostööd teha.

2. PPA jäi 04.01.2023 kohtuistungil oma taotluse juurde. Põgenemisoht esineb eelkõige

tulenevalt VSS § 68 p-st 9. Isiku käitumine kohtuistungil näitab koostöötahte puudumist.

Isikuga on vaja läbi viia täiendav vestlus.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda. Ta ei ole

nõus osalema kohtuistungil, kui tema esindajat pole kohal. Isik lahkus kohtuistungilt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus vaatas PPA taotlused haldusasjades nr 3-22-2366 ja 3-22-2367 läbi ühisel

kohtuistungil, kuna puudutatud isikud on abikaasad, nende poolt eelnevalt haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses antud selgitused on sisult seotud ja olemuselt identsed ning isikud on

Tartu Halduskohtu 05.11.2022 istungil avaldanud soovi olla koos abikaasaga.

5. Kohus selgitas kohtuistungil isikule, et temale riigi õigusabi korras määratud advokaadil ei

olnud võimalik kohtuistungil osaleda, kuid kohtuistungi edasilükkamine ei ole seaduses

sätestatud tähtaegade tõttu võimalik. Kohus proovis eelnevalt riigi õigusabi korras määratud

advokaadiga kohtuistungi aega kooskõlastada, ent büroost saadud teabe kohaselt ei olnud

advokaadil võimalik enne 05.01.2023 istungile tulla. Kohus selgitas isikule ka seda, et soovib

küsimusi küsida temalt endalt, kuid isik ei soovinud kohtule selgitusi anda ja soovis

kohtuistungilt lahkuda. Seega jätkas kohus asja läbivaatamist isiku osavõtuta, kuna isik keeldus

edasistele küsimustele vastamast ega soovinud kohtuistungile kauemaks jääda, asja arutamise

edasilükkamine kahjustaks aga ebaproportsionaalselt avalikku huvi, sest ei võimaldaks

õigeaegselt PPA taotlust lahendada. Kohus selgitab, et ei ole PPA taotluse lahendamisel seotud

3-22-2367

3(4)

riigi õigusabi osutaja seisukohtadega, vaid võtab arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sh isiku enda

selgitusi. Praegusel juhul saab kohus tagada isiku õiguste kaitse seisukohast tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamise, kuna kohtule on kättesaadavad kõik haldusasjas varem esitatud

materjalid, mh kaebaja 04.11.2022 täidetud isikuandmete ankeet ja Tartu Halduskohtu

05.11.2022 kohtuistungi helisalvestis ja protokoll isiku selgitustega. Nendest nähtuvalt ei ole

taotluses kirjeldatud faktiliste asjaolude üle vaidlust. Isiku õiguskaitse on tagatud ka

halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusega.

6. Seaduses

sätestatud

juhul

annab

kohus

haldustoimingu

tegemiseks

loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

7. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama rahvusvahelise kaitse

taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise

kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui

esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

8. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle kohaselt võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht.

9. Kohtu hinnangul esineb vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Selle sätte eesmärgiks on tagada, et isik oleks

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav. Praegusel juhul

viitab ebaselgus seoses isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega VRKS § 361 lg 2 p 4

kohaldamise põhjendatusele. PPA on välja toonud, et isikuga on läbi viidud rahvusvahelise

kaitse menetluse intervjuu, kuid isiku antud ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid

kontrollima ja võrdlema päritolumaa infoga. Isiku esialgsetest ütlustest nähtub, et tema

abikaasal on halb tervislik seisund ja abikaasat on tahetud mürgitada ja tulistada. PPA peab

kindlaks tegema isiku väidetuga seonduvad asjaolud ja kontrollima isiku rahvusvahelise kaitse

vajadust puudutavaid väiteid, tema Eestisse tuleku põhjusi jmt. Nende asjaolude selgitamine

eeldab isiku osalust ja kättesaadavust. Seega esineb jätkuvalt kinnipidamise alus vastavalt

VRKS § 361 lg 2 p-le 4.

10. Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast

käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. VSS § 68 p-d 6 ja 9

seostavad põgenemisohu nii sellega, et välismaalase käitumisest järeldub tema soovimatus

lahkumiskohustust täita, kui ka sellega, et välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast

või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. On tõsi, et isikule ei ole hetkel tehtud

lahkumisettekirjutust ja teda pole kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on aga

taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes

kohtuistungil eelkõige VSS § 68 p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused

praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 9.

11. Põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud

asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat

käitumist (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). Ka VSS § 68 p-st 9 ei

nähtu, et see hõlmaks üksnes käimasolevat menetlust. Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt

ei ole põgenemisoht väike. Kohus arvestab seejuures isiku varasemat loata lahkumist Vao

keskusest 2016. a, millest ilmneb, et isik on juba varem loata lahkunud varjupaigataotlejate

3-22-2367

4(4)

keskustest ega pruugi selgi korral menetluse lõpuni PPA-le varjupaigataotluse asjaolude

selgitamiseks kättesaadav olla või riiki jääda. Samuti võib isik asuda vältima enda võimalikku

hilisemat väljasaatmist juhul, kui tema taotlus jääb rahuldamata. PPA on põgenemisohu osas

välja toonud ka asjaolud seoses isikule ravi osutamisega aastal 2016, mis samuti näitavad, et

isik ei ole varem korda järginud ja on kindlaksmääratud kohast omavoliliselt lahkunud ning

mis viitavad ohule, et ta võib omavoliliselt lahkuda ka edaspidi. Isik on korduvalt eri riikides

esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi. Eelneva tõttu on põhjendatud alus arvata, et ilma

kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna.

Lisaks on PPA asjakohaselt põhjendanud, et hinnangut põgenemisohu osas kinnitab täiendavalt

asjaolu, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist ega ole soovinud koostööd teha,

mida ilmestab nt PPA taotluses kirjeldatud vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine.

Selles võib näha soovi takistada menetlustoimingute kiiret tegemist, mis võimaldaks kiiresti

teha otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Puudutatud isiku käitumine esmaste

menetlustoimingute tegemisel haldusmenetluses viitab kohtu arvates sellele, et tema

koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust jätkuvalt takistada ega pruugi soovida

olla PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka isiku

kohatu käitumine 04.01.2023 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil, kus ta

kinnipidamiskeskuses viibides korduvalt segas vahele, võimaldamata tõlgil lauseid lõpuni

tõlkida, ei vastanud kohtu küsimusele seoses kinnipidamiskeskuse tingimustega ega soostunud

ilma esindajata kohtuistungil osalemist jätkama hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib

küsimusi esitada just puudutatud isikule.

12. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil proportsionaalne VRKS § 361 mõttes ja

puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed. Puudutatud isik on

kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud kaks kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa

pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks

vajalikud asjaolud. Eelkõige on rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel ebaselge, mis on

isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise tegelik põhjus. PPA-l tuleb välja selgitada, kas tegu on

isiku tagakiusamisega. Isik peab PPA-le olema menetluse jooksul kättesaadav nii temalt

selgituste saamiseks kui ka selleks, et vajadusel koguda täiendavaid tõendeid, mille asukohta

võib teada puudutatud isik. Seega ei ole isiku kinnipidamine ülemäärane meede, tagamaks isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

13. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Kohtul puuduvad andmed selle

kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

14. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse. Kinnipidamise aluse äralangemisel

tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)