2-22-111126/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-111126

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn

10143)

Hageja lepinguline esindaja Berit Asuküla (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühing EUROPARK ESTONIA hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-22-111126 menetlus.

3. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50

eurot, EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse

„Tsiviilasi nr 2-22-111126, riigilõivu osaline tagastamine“.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja X kanda.

6. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista

välja kostjalt X hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja

menetluskuludena pool menetluses tasutud riigilõivust summas 50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 96 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS

§ 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 26.09.2022 Harju Maakohtule hagi X vastu, milles

nõudis kostjalt leppetrahvide võlgnevuse summas 90 eurot väljamõistmist. Kohus võttis

hagiavalduse 28.09.2022 menetlusse.

2. Hageja esitas 12.10.2022 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja on tasunud talle

90 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele. Tasumata on hageja poolt tasutud riigilõiv

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja esindajakulu 192 eurot. Hageja palus

seoses hagist loobumisega tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ning mõista kostjalt

menetluskuludena välja teise poole riigilõivust, s,o 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja lepingulise esindaja kulud 192 eurot.

3. Kostja esitas taotlusele seisukoha 24.10.2022, milles selgitab, et on nõus menetluse lõpetamisega,

ent leiab, et menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses hageja kanda. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas

toimus kostja asendamine, märgib kostja, et juba 20.04.2022 saatis tema abikaasa (esialgne kostja)

kirja koos X isikukoodi, telefoni ja emailiga, kus nentis, et autot kasutas just tema. 21.04.2022 saatis

hageja vastu kirja, et asja hakkab menetlema kohus. Kostja hinnangul oleks piisanud ühest

telefonikõnest või e-kirjast, et asi lõpetada. Nüüd 6 kuud hiljem soovib hageja veel ka seda, et kostja

maksaks talle palka selle eest, et tema pidas vajalikuks selle menetlusega algust teha ja kõigi aega

kulutada. Kostja pole ka ühtki meeldetuletuskirja võla kohta saadetud, kuigi nii on hagis väidetud.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohutmääruse põhjendused

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. TsMS § 429 lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses

märkima.

6. Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 24.10.2022, sest kostja oli tasunud

hagiavalduses nõutud võlgnevuse. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu ega taotlenud

hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodust lähtudes võtab kohus hagist loobumise vastu ja

lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas seoses hagist loobumisega.

7. Hageja taotles seoses hagist loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS

§ 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivus, kui hageja loobub hagist. Kuna

hageja loobus hagist, kuulub tema taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Hagejale

tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, ja kanda see vastavalt hageja

taotlusele EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse

„Tsiviilasi nr 2-22-111126, riigilõivu osaline tagastamine“.

8. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista teise poole riigilõivust, s.o 50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 192 eurot. Kostja leidis, et menetluskulud tuleks

jätta täies ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 168 lg 2 näeb üldnormina ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud. Hageja palub menetluskulud kostja kanda jätta.

10. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja

vastuväidete kohaselt oleks kostja võlgnevuse juba varemgi tasunud, kuid hageja teavitustöö on

olnud puudulik ning menetlus on veninud (ja seega ka menetluskulud tekkinud) hageja enda tõttu.

11. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust kalduda kõrvale TsMS § 168 lg-s 5

sätestatud üldreeglist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on esile toonud, et tema

abikaasa (esialgne kostja) on juba 20.04.2022 hagejat informeerinud asjaolust, et hagi on esitatud

vale kostja vastu, mistõttu oleks saanud asja oluliselt kiiremalt ja väiksemate kuludega lahendada.

Kohtule on esitatud ka vastav kirjavahetus (dtl 194-195). Seejärel nähtub vastavast kirjavahetusest,

et hageja on kostjale 21.04.2022 selgitanud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb viidatud väidet ka

tõendada (dtl 193). Sama on esialgsele kostjale selgitanud ka kohus enese 15.08.2022 kohtunõudes

(dtl 187). Tõend, mille kohaselt X kinnitab digitaalselt allkirjastatuna, et sõidukit kasutas

leppetrahvide väljastamise ajal just tema, esitati esmakordselt 28.08.2022 (dtl 191). Päev hiljem, s.o

29.08.2022, esitas hageja taotluse kostja asendamiseks (dtl 208). Seega ei nõustu kohus kostja

etteheidetega, et asja oleks saanud lahendada oluliselt kiiremini, kuivõrd esialgsele kostjale selgitati

korduvalt kohtupraktikat ja tõendamiskoormist, mida esialgne kostja ei täitnud.

12. Samas ei oma eeltoodu ka tähtsust, kuivõrd menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepingulise esindaja toiminguteks olnud hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja

riigilõivu tasumisega seotud toimingud ja hagiavalduse esitamine kohtule. Kõik need tegevused, v.a

riigilõivu tasumine, on olnud seotud X kui kostja vastu esitatud hagiavaldusega, kuivõrd TsMS §

208 lg 3 kohaselt pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või

kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Xl oleks olnud võimalik võlgnevus

hagejale tasuda enne tema vastu suunatud hagiavalduse kohtule esitamist.

13. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 192 eurot (käibemaksuga).

15. Kuna hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud suuruses, s.o 100 eurot, millest kohus käesoleva

määrusega tagastab pool, s.o 50 eurot, on põhjendatud jätta kostja kanda teine pool hageja tasutud

riigilõivust, s.o 50 eurot.

16. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja

vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide

arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja töötunni hind 96 eurot

(käibemaksuga) ning hageja lepinguline esindaja on teinud menetluses järgmised toimingud: 1)

hagiavalduse koostamine – 1 tund ja 5 minutit; 2) lisade komplekteerimine – 50 minutit; 3) riigilõivu

tasumisega seotud toimingud ja hagiavalduse esitamine kohtule – 5 minutit.

18. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine

ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam

toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist,

seisukohtade formuleerimist, kuid käesolevas asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täida-

lüngad“ stiilis hagiga, mille koostamisele (sh lisade komplekteerimisele) 1 tunni ja 55 minuti

kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik aeg hageja lepingulise

esindaja toimingutele võiks olla 1 tund, vähendades antud ajakulu 55 minuti võrra. Eeltoodud aja

sisse mahub ka hagiavalduse kohtule esitamise ajakulu, kuivõrd tegu pole märkimisväärselt

aeganõudva toiminguga, millele oleks põhjendatud omistada eraldi kulurida. Riigilõivu tasus hageja

juba hagi esialgsel esitamisel ning esialgse kostjaga seotud menetluse menetluskulud on kohus

jaotanud juba 26.09.2022 kohtumääruses, jättes menetluskulud hageja kanda. Seega vähendab

kohus ajakulu veel 5 minuti võrra.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 1 tunni võrra, seega on esindaja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 1 tunni ulatuses.

20. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 96 eurot (käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-

16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja

keerukust, materjale ja menetluse käiku, on hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hind 96 eurot

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 96

eurot.

21. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses

ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

22. Seega tuleb ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kostjalt välja mõista, seda vaatamata

asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati esialgse kostja vastu. Kulu on põhjustanud

leppetrahvi määratud ajal tasumata jätmine, mistõttu on maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud

ja vajalik kulu, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

23. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 166 eurot (pool riigilõivu, maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu) ning mõistab summa kostjalt välja.

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

25. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik