3-22-1413/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.01.2023, Tallinn

Haldusasja number 3-22-1413

Haldusasi

X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemeko-

misjoni 22.06.2022 otsuse nr 5.-1.2/542-2 tühistamiseks ja

Põhja- Tallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi X

avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja advokaat Alina Reino

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Lisette Carolina Anton ja

Anne Tammsaar

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 05.12.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 3.02.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 14.01.2022 Põhja-Tallinna Valitsusele (vastustaja) avalduse

sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks.

2. Kaebaja avaldust arutati 08.02.2022 Põhja- Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni

(eluasemekomisjon) koosolekul, kus otsustati kaebaja taotlus jätta rahuldamata. Otsusest teavitati

kaebajat 18.02.2022 kirjaga nr 5.1.2/79/2.

3. Kaebaja esitas 02.06.2022 uue avalduse sotsiaaleluruumi taotlejana arvelevõtmiseks.

Eluasemekomisjoni 13.06.2022 toimunud koosolekul otsustati kaebaja taotlus jätta rahuldamata.

Vastustaja teavitas 22.06.2022 kirjaga nr 5.1.2/542-2 kaebajat, et eluasemekomisjon jättis tema

avalduse rahuldamata.

2(8)

4. Kaebaja esitas 30.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse

22.06.2022 eluasemekomisjoni otsusele nr 5.-1.2/542-2, mille kohus võttis 19.07.2022 menetlusse

nõudes

Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni 22.06.2022 otsuse nr 5.-1.2/542-2 tühistamiseks ja Põhja-

Tallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi X avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna

arvelevõtmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1

Põhja-Tallinna Valitsuse 22.06.2022 otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav, mistõttu

ei ole see seadusega kooskõlas ega ole seega õiguspärane. Vaidlustatud otsuses leiti, et

kaebaja toimetulek on raskelt häiritud ning kaebaja ei ole suuteline iseseisvalt ega

kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Vastustaja on 13.06.2022 protokolli nr 5

kohaselt leidnud ka, et praegune resotsialiseerimisteenus vastab kaebaja vajadustele ning

kaebajal on oma eluaseme probleemi võimalik lahendada ka Võhmas, Kalevi 2-55 kinnistu

abil.

5.2

Kaebajal on tuvastatud raske puue raskusastme kestusega 13.02.2021 kuni

12.03.2026, mistõttu vajab ta kõrvalabi ja juhendamist, mida talle osutatakse

resotsialiseerimisteenuse raames tegevusjuhendaja poolt mahus 10 tundi. Kaebaja elab

ühiselamus aadressil Varre tn 7, kus talle on eraldatud möbleeritud tuba ühise kööginurga,

wc ja dushiruumiga. Kaebajale on määratud töövõimetoetus 494,59 eurot. Kaebaja osaleb

perioodiliselt hooajalisel tööl, mistõttu on tema sissetulek ajal, mil ta käib tööl, pisut kõrgem.

Nimetatud kaebaja igakuine sissetulek ei võimalda tal aga ise Tallinnas korterit üürida.

Kaebajal endal puudub tulenevalt sotsiaalmajanduslikust olukorrast võimalus oma

vajadustele vastava eluruumi tagada. Kaebaja vastab SHS § 41 lg-s 1, §

42 lg-s 1 ja Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse

pidamise korra punktides 3.3 ja 3.3.2 toodud eeldustele tema Tallinna omandis olevate eluruumide

taotlejana arvelevõtmiseks. Eelduste olemasolu tõendab ka eluasemekomisjoni 13.06.2022

koosoleku protokollis toodu. Seetõttu ei ole selge, mis põhjustel kaebaja taotlus rahuldamata jäeti.

Kaebaja arvates on otsuse õigusselgusetus nii suur, et haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav,

mistõttu ei ole see õiguspärane.

5.3 Vastustaja hindas kaebaja abivajadust formaalselt, ehk ei lähtunud tegelikust vajadusest ja

faktilisest olukorrast ega arvestanud kaebaja individuaalse eripäraga. Nimelt on kaebajal tuvastatud

rasked stressireakrsioonid ja kohanemishäired, orgaaniline isiksusehäire, kuid nimetatud diagnoosid

ei tähenda automaatselt, et kaebaja toimetulek on raskelt häiritud. Diagnoosidel on erinevad

raskusastmed. Ehkki kaebajal on raskused töö- ja õppimistegevuses, suhtlemisel ning muutustega

kohanemisel ja ohu tajumisel, ei esine tal raskusi igapäevastes tegevustes. Kaebaja töötab

perioodiliselt hooajalistel töödel, st saab lihtsama tööga hakkama. Ta elab praegu ühiselamus, järgib

ühiselamu korda ja on võimeline igapäevaeluga toime tulema. Kaebaja peab arvestust oma

rahaasjade üle, valmistab toitu, tagab oma isikliku hügieeni ja koristab enda järelt. Ka kaebaja

tegevusjuhendaja leiab, et kaebaja saab hästi hakkama ega vaja abi majapidamistöödes. Kaebaja

tegevusjuhendaja on leidnud, et eelkõige vajab kaebaja toetust sotsiaalsel suhtlemisel, isikute ja

asutustega kokkupuutumisel. Kaebaja poolt esile toodud asjaoludest ja tõenditest selgub, et ta

kaebaja on võimeline eluruumis iseseisvalt toime tulema ning on selleks võimeline ka tulevikus.

5.4 Ei ole selge, millisel alusel põhineb vastustaja väide, et kaebaja on praeguse elukorraldusega

rahul. Kaebaja taotlus eluruumi taotlejana järjekorda võtmiseks lükkab selle väite ümber.

3(8)

Sotsiaalkorteri tagamisel korraldatakse isikule ka vajalik sotsiaalteenus, sh igapäevaelu

toimetulekuks ehk kõrvalabi, mida kaebaja käesoleval juhul vajab. Seega faktiline olukord on

selline, et kaebaja on võimeline enese eest hoolitsemisega hakkama saama. Ta vajab küll

tegevusjuhendaja toetust, kuid sotsiaaleluruumi tagamise spetsiifika on selline, et koos

sotsiaaleluruumiga tagatakse ka juhendamis- ja nõustamisabi, ehk tegevusjuhendaja poolt osutatava

teenuse sisuga teenus võib olla kaebajale osutatud ka sotsiaaleluruumis, kuid kaebaja

elamistingimused paraneksid oluliselt. Üürniku põhiline kohustus on üüri õigeaegne tasumine ning

korteri korras hoidmine. Ka praegu täidab kaebaja kohustust tasuda 90 eurot kuus toa kasutamise

eest, hoides toas korda ning järgides sotsiaalüksuse eeskirjas sätestatud reegleid. Seega on kaebaja

võimeline üürniku kohustusi ka sotsiaaleluruumis täitma. Vastustaja poolt on jäetud analüüsimata

kaebaja tegelikud vajadused ja faktiline olukord, ehk analüüsitud ei ole olukorda kaebaja

elamistingimuste parandamise võtmes. Kaebaja kasutusõigus Võhmas, Kalevi 2-55 kinnistu suhtes

on tulenevalt 31.03.2022 kinnistamisavaldusest lõppenud.

5.5 Kaebaja poolt soovitud toetuse saamine on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja elab praegu

üliväikeses toas ühiselamus resotasialiseerimisteenuse osutamise lepingu alusel. Ühiselamu

elanikud on väga erineva taustaga, mistõttu ei ole tegemist väga turvalise kohaga. Ühiselamus kehtib

sisekorraeeskiri ning suusõnalised kokkulepped, mis erinevad sisekorraeeskirjas toodust.

Sisekorraeeskirja rikkumise korral koostatakse protokoll ja leping lõpetatakse, ehk kaebajat ohustab

pidevalt eluruumist ilmajäämine. Seega on tegemist äärmiselt ebastabiilse olukorraga, mistõttu on

kaebaja pidevalt stressis, et rikub kogemata sisekorraeeskirja reegleid ja jääb koduta. Lisaks on

elamuüksuse personalil võimalik igal ajal tuppa tulla, isegi kui kaebajat ei ole kodus. Sellistes

tingimustes elamisel puudub kaebajal kodu- ja turvatunne.

5.6 Eluruumi tagamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel,

mille tulemusel parandatakse tema igapäevast hakkamasaamist. Puudega isikule on kodune ja püsiv

keskkond eriti tähtis. Praegusel juhul ei soodusta olemasolev ebastabiilne olukord kaebaja

toimetuleku tõstmist ega tema tervisliku seisundi paranemist. Teiste isikutega koosolemine

suurendab kaebaja probleeme.

5.7 Eluruumi taotlejate järjekorda võtmine ei tähenda koheselt sotsiaaleluruumi tagamist, ehk

reaalse eluruumi tagamise protsess igal juhul võtab aega. Seega, et kaebaja ei jääks pärast

resotsialiseerimisteenuse sotsiaalmajutusüksuses läbimist kodutuks, on põhjendatud kaebaja

sotsiaaleluruumi taotleva isikuna järjekorda võtta, ehk võtta kaebaja sotsiaaleluruumi taotlejana

arvele tingimusel, et ta läbib alguses resotsialiseerimisteenuse sotsiaalmajutusüksuses ja peale seda

tagatakse kaebajale sotsiaaleluruum.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

6.1

Puudub vaidlus, et kaebajale 22.06.2022 edastatud kiri on haldusakt. Haldusakti

lahutamatu osa on 13.06.2022 eluasemeprotokolli nr 5 punkt 5. 22.08.2022 kirjas on

viidatud protokollile ja protokoll on menetlusosalistele kättesaadav Põhja-Tallinna

Valitsuses aadressil Kari tn 13, Tallinn. Vastavalt protokolli punktile 9 võttis

eluasemekomisjon otsuse tegemisel arvesse, et kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega,

kelle toetusvajadus on kõrge- tema toimetulek on raskesti häiritud. Ta vajab igapäevast

kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nii kõrge toetusvajadusega

isik ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabita eluruumi üürniku kohustusi täitma.

Kokkuvõtvalt leiti, et arvestades kaebaja käitumist ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ei ole

isik võimeline omaette eluruumis iseseisvalt toime tulema.

4(8)

6.2

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt on kaebaja kohta

koostatud kaks arvamust kaebaja sotsiaalmajandusliku olukorra hindamiseks. Esimene neist

koostati jaanuaris

2022 ning teine juunis 2022. Mõlemas arvamuses on märgitud, et kaebaja on psüühikahäire ja

vaimupuudega, kelle abivajadus on kõrge – tema toimetulek on raskelt häiritud. Ta vajab igapäevast

kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nii kõrge toetusvajadusega isik ei

ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. 6.3 Kaebaja on

taotlenud sotsiaalkorteri taotlejana arvele võtmist 2015 ja 2018 aastal, kuid taotlused on jäetud

rahuldamata. 2017 tõsteti kaebaja koos emaga võlgnevuse tõttu üürikorterist välja ning kaebajale oli

Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud erihoolekande kogukonnas elamise teenus, kus ta jagas

korterit teiste klientidega, milles köök ja pesuruum olid ühised.

Kaebajal tekkisid probleemid kaaselanikega ning leping lõpetati 28.01.2022. Pärast

kogukonnateenuselt

lahkumist

kasutab

kaebaja

resotsialiseerimisteenust

Varre

tn

sotsiaalmajutusüksuses. Sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul on kaebaja sealse elukorraldusega

rahul ning see vastab tema vajadusele, kuna on olemas pidev toetus ja juhendamine.

6.4 Kaebajal on aastaid olnud raskekujuline psüühikahäire, mistõttu on tal tuvastatud puuduv

töövõime ja raske puue (kuni 12.02.2026). Kaebaja saab puudega inimesele määratud töövõime- ja

sotisaaltoetust. Kaebaja töötas 2018 aastal Baltic Restaurants Estonia OÜ-s paar päeva ja alates

23.11.2021 töölepinguga firmas NO CV OÜ. Eluasemekomisjoni otsuse tegemise ajaks oli

kaebajaga tööleping lõppenud. Kaebaja selgitas töölepingu lõppemist sellega, et ta oli väsinud,

soovis puhata ning ei läinud tööle. Oma puudest tingituna ei taibanud kaebaja võtta haiguslehte ning

kaotas töökoha.

6.5 27.05.2022 resotsialiseerimisplaani pikendamisel rääkis kaebaja, et on depressioonis, soovib

töötada ning ei oska oma aega sisustada. Kaebaja ei osale MTÜ Erivajadustega Inimeste

Toetusühingu korraldatud üritustel. Sotsiaalhoolekande osakonna arvamuses on leitud, et tulenevalt

labiilsest psüühikast toimuvad kaebajal aeg-ajalt vägivallaintsidendid, mille käigus on ta lõhkunud

eluruumi. Samuti oli ta vägivaldne oma ema vastu. AS Hoolekandekeskus on pöördunud 07.12.2021

Põhja- Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole taotlusega aidata katta kaebaja

eluasemekulud, sest võlg oli 457,98 eurot, millest 117,98 oli majutusüksusele tekitatud kahju.

21.01.2022 lisandunud info kohaselt on kaebaja rikkunud ümarlaual sõlmitud kokkuleppeid ja on

peale seda (14.01.2021 kuni 21.01.2022) järjepidevalt tekitanud materiaalset kahju AS-le

Hoolekandekeskus (kraani öösel lahti keeramine ja põrandakütte maksimumi panemine). Lisaks

ilmnesid asjaolud ühe kaaskliendi süstemaatilise väärkohtlemise asjus.

6.6 Kaebaja viibib hetkel Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt pakutaval resotsialiseerimisteenusel,

mille eesmärk on säilitada ja parandada tema toimetulekuvõimet, sh kuni ta on võimeline ise endale

tagama eluruumi ja täitma sellega kaasnevaid kohustusi. Kaebajale on Varre tn 7 ühiselamus tagatud

möbleeritud tuba ühise kööginurga ja dushiruumiga. Vastustaja ei näe põhjust ümberpaigutamiseks

arvestades asjaolu, et ümberpaigutamisega ei parandataks isiku elukvaliteeti. Tuleb ka arvestada

sotsiaalhoolekande osakonna arvamust selles, et isik vajab jätkuvalt resotsialiseerimisteenust või

riiklikku erihoolekandeteenust. Tulenevalt asjaolust, et kaebajal puudub võimekus iseseisvalt

hakkama saada, tal on olemas püsiv elukoht ning tulenevalt sotsiaalhoolekande osakonna

arvamusest, et kaebaja peaks jätkama resotsialiseerimisteenusel, leidis eluasemekomisjon, et

kaebaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.

6.7 Kuigi kaebaja väidab kaebuses, et ta omab ka stabiilset sissetulekut ning töökohta, ei ole vastavat

asjaolu menetluses tuvastatud ning kaebaja ei ole oma lisatulu teenimise kohta andmeid esitanud.

Kui kaebaja omab lisasissetulekut, tuleb üle vaadata tema majanduslik olukord ning otsustada, kas

isik on sel juhul võimeline eluruumi üürima erasektorist. Kaebaja käitumine ei ärata usaldust, et ta

5(8)

suhtub edaspidi tema kasutusse antavasse eluruumi ning teistesse sotsiaalmajutusüksuses elavatesse

ja töötavatesse isikutesse vastutustundlikult. Varalise kahju tekitamise ohu puhul on tegemist

asjakohase kaalutlusega, millega vastustaja oma otsuse tegemisel arvestas. Vastustaja jääb

seisukoha

juurde,

et

kaebaja

toimetulekuvõime

parandamiseks

on

vaja

läbida

resotsialiseerimisteenus, mille tulemusel oleks kaebaja võimeline iseseisvalt ühiskonnas toime

tulema. Resotsialisteenuse läbimise perioodil on kaebajale tagatud elukoht Varre 7

sotsiaalmajutusüksuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale 22.06.2022 edastatud kiri (dtl 12), millega teda teavitati

eluasemekomisjoni otsusest jätta tema korduv avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna

arvelevõtmiseks rahuldamata, on haldusakt. Teates on viidatud asjaolule, et kaebaja avalduse

vaatas üle Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjon ning leidis, et kaebajaga seotud asjaolud ei

ole viimase hindamisega võrreldes oluliselt muutunud ning kaebaja toimetulek on raskesti

häiritud ning ta ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma.

HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendused haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud

otsuses ei ole sõnaselgelt küll viidatud eluasemekomisjoni 13.06.2022 protokolli punktile 9 (dtl

53 ja 54) kui haldusakti motivatsiooni sisalduvale dokumendile ning seda ei ole enne

kohtumenetlust kaebajale ka edastatud, kuid kohtul ei ole praegusel hetkel kahtlust, et vastustaja

lähtus 22.06.2022 otsuse tegemisel just 13.06.2022 eluasemekomisjoni protokollis kajastatud

motiividest. Seega ei too haldusaktis viite puudumine 13.06.2022 protokollile kaasa haldusakti

tühistamist. Kohtupraktikast tulenevalt on haldusakti põhjenduste täiendamine kohtumenetluses

lubatav, kui kohus saab veenduda, et haldusorgan lähtus nendest põhjendustest juba haldusakti

andmisel. Praegusel hetkel kohtul sellist kahtlust ei ole tekkinud.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega isik, kelle

toetusvajadus on kõrge ja kelle toimetulek on raskelt häiritud. Kaebaja vajab igapäevast kõrvalabi

ja toetust. Kaebajal on tuvastatud raske puue raskusastme kestusega 13.02.2022 kuni 12.02.2026.

Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja elab praegusel hetkel resotsialiseerimisteenuse raames

ühiselamus aadressil Varre tn 7, kus tal on eraldi lukustatav möbleeritud tuba ühise kööginurga,

wc ja dushiruumiga. Kaebaja kohustuseks on hoida korras oma tuba. Ühiselt kasutatavate

ruumide korrastamine ei ole kaebaja kohustus. Kaebajale on määratud töövõimetoetus seoses

puuduva töövõimega perioodil 13.02.2021-12.02.2026 ning igakuiselt väljamakstav toetus on ca

494,59 eurot. Vaidlus on selles, kas vastustaja hindas õigesti kaebaja käitumist ja

sotsiaalmajanduslikku olukorda leides, et kaebaja ei ole võimeline omaette eluruumis iseseisvalt

toime tulema.

10. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav

sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole

sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele

vastavat eluruumi tagama. Sätte tähenduses ei ole isik küll suuteline endale ise eluruumi tagama,

kuid on muudes aspektides suuteline oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema.

Sotsiaalmajandusliku olukorra all tuleb mõista olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite

koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. SHS § 3 lg 1 p 1

kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS §

15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku

abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse

väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut

6(8)

ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse

tegutsemisvõimega seonduvad asjaolud; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga

seonduvaid asjaolusid.

11. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta

ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama. Samas tuleb arvestada, et kohalikul omavalitsusel

puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib

seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Kuivõrd kaebajal on raskekujuline

psüühikahäire ja raske puue tal esineva vaimupuude tõttu, siis tuli kaebaja avalduse lahendamisel

hinnata kaebaja abivajadust tervikuna ning otsustada, kas kaebaja poolt taotletav meede vastab

kõige enam tema abivajadusele ning ka seda, kas kaebaja on võimeline iseseisvalt või kõrvalise

abiga kandma eluruumi üürimisega seotud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse poolt langetatav

otsus isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks on kaalutlusotsus, mille puhul

kohus saab hinnata vaid seda, kas vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest

kaalutlustest.

12. Vastustaja omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute arvele võtmise alused on

sätestatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2022 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate

eluruumidega seotud õiguste kinnitamine“ (määrus nr 56) lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate

eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ punktis 3. Korra punkti 3.3.2

kohaselt võetakse elamistingimuste parandamisel abivajavatena arvele mh puudega isikud, kellel

ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis

ei ole võimalik nende hooldamist korraldada. Määruse nr 56 lisaks 1 oleva „Tallinna linna

omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ punkti 4.1 kohaselt on

sotsiaalkorter sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav eluruum, mis koosneb ühest või

mitmest toast ja aburuumidest.

13. Eluasemekomisjoni 13.06.2022 protokolli punktist 9 nähtub, et otsuse tegemisel võeti

arvesse: 13.1 kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega, kelle toetusvajadus on kõrge - tema

toimetulek on raskelt häiritud, ta vajab igapäevast kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet

ööpäevaringselt;

13.2

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamust (dtl 67-68).

Arvamuses on leitud, et kaebaja vajab oma puudest tulenevalt igapäevast kõrvalabi ja

toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nii kõrge toetusvajadusega isik ei ole

suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Kaebajale saab

kohast teenust (eluase koos toimetulekut toetavate teenustega ööpäevaringse järelevalve ja

suunamisega)

osutada

üksnes

riiklik

erihoolekandeteenus.

Ka

praegune

resotsialiseerimisteenus vastab avaldaja vajadustele.

Tulenevalt labiilsest psüühikast toimuvad kaebajal aeg-ajalt vägivallaintsidendid, mille käigus on ta

ka lõhkunud eluruumi ning on olnud vägivaldne oma ema vastu;

13.3

kaebaja oli SKA poolt määratud erihoolekande kogukonnas elamise teenusele, kus ta

jagas korterit teiste klientidega. Köök ja pesuruum olid ühised. Probleemid tekkisid

kaaselanikega ning leping lõpetati 28.01.2022. Välja on toodud ka, et senine teenus ei

sisaldanud kaebajale vajalikke tugiteenuseid. 07.12.2021 pöördus AS Hoolekandeteenuse

klienditöö ja tiimitöö juht Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole

palvega aidata katta kaebaja eluasemekulusid sest tekkinud oli võlg 457,98 eurot, millest

117,98 oli tekitatud kahju üksusele. 21.01.2022 lisandus info, et kaebaja on rikkunud

ümarlaual sõlmitud kokkuleppeid ja on peale seda järjepidevalt (14.01-21.01.2022)

tekitanud materiaalset kahju AS Hoolekandeteenustele, keerates vannitubades öösel kraanid

7(8)

lahti ning pannes elektripõrandakütte täisvõimsusele. Lisaks ilmnesid uued asjaolud ühe

kaaskliendi süstemaatilise väärkohtlemise asjus.

14. Eeltoodust järelduvalt ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, mille kohaselt ei ole vastustaja

hinnanud kaebaja abivajadust ja toimetulekut. 22.06.2022 otsusest koosmõjus 13.06.2022

protokolliga on aru saadav, miks vastustaja leidis, et kaebaja toimetulek on raskelt häiritud,

millest tulenevalt ei ole ta iseseisvalt ega kõrvalise abiga eluruumi üürniku kohustusi täitma.

Kohus leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud ning selle alusel on võimalik aru saada, millistest

kaalutlustest vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel lähtus.

15. Kaebajal on õigus selles, et asjaolu, et kaebajal on tuvastatud raske puue ei tähenda iseenesest

seda, et kaebaja ei ole suuteline eluruumi üürniku kohustusi täitma. Vastustaja ei ole aga otsuse

tegemise lähtunud üksnes kaebaja diagnoosist ning kaebajal tuvastatud puude raskusastmest, vaid

lähtutud on kaebaja konkreetset käitumist ja tema toimetulekut iseloomustavatest asjaoludest

kogumis. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates on vastustaja leidnud, et kaebaja toimetulek on

raskelt häiritud ning ta ei ole jätkuvalt iseseisvalt ega kõrvalabiga suuteline eluruumi üürniku

kohustusi täitma. Asjaolu, et kaebaja on suuteline hoidma korras oma eluruumi ei tähenda, et ta

saaks regulaarselt hakkama kogu korteri korras hoidmisega ning suudaks ilma juhendamiseta

järgida korteriühistu poolt kehtestatud reegleid korterist väljapoole jääva hoone osa kasutamisel.

13.06.2022 protokollist nähtub, et ajal, mil kaebaja oli määratud erihoolekande kogukonnas

elamise teenusele, tekkisid kaebajal probleemid kaaselanikega ning leping lõpetati 28.01.2021.

Samuti on 07.12.2021 pöördunud AS Hoolekandeteenused vastustaja poole palvega aidata katta

kaebaja eluasemekulusid, sest tekkinud oli võlgnevus 457,98 eurot, millest 117,98 oli

majutusüksusele tekitatud kahju. Kaebaja ei eitanud istungil nimetatud asjaolusid vaid selgitas

lisaks, et tal on tekkinud erimeelsused sisekorraeeskirjade osas ka Varre 7 sotsiaalmajutusüksuse

personaliga. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja käitumine ei ärata usaldust, et ta suhtub

edaspidi tema kasutusse antud eluruumi ning teistesse sotsiaalmajutusüksuses elavatesse ja

töötavatesse isikutesse vastutustundlikult. Varalise kahju tekitamise ohu puhul on tegemist

asjakohase kaalutlusega, mida vastustaja otsuse tegemisel ka arvestas.

16. Kohus kordab siinjuures kaebajale kohtuistungil selgitatut, mille kohaselt ei ole

sotsiaalmajutusüksuse personali pädevuses otsustada kaebajaga sõlmitud resotsialiseerimise

lepingu lepingu ennetähtaegse lõpetamise küsimust. Vastustaja kinnitas istungil, et nende poolt

on kaebajale tugi tagatud ning kaebajat n.ö tänavale ei tõsteta. Sellest järelduvalt on ühtlasi

kõrvaldatud ka kaebaja põhiline mure, milleks on hirm selle ees, et ta kaotab Varre tn 7 eluruumi

kasutamise õiguse kas tähtaja lõppemise tõttu või muudel põhjustel. Kohus kordab kaebajale

kohtuistungil selgitatut, mille kohaselt ei tagaks ka sotsiaalkorter kaebajale soovitud turvatunnet

(kaebaja saab enda poolt soovitud aja jooksul kasutada korterit), kuivõrd ka sotsiaalkorter antaks

kaebaja kasutusse tähtaegselt. Nimetatu tähendab, et kaebaja poolt soovitud „turvatunde“ saaks

talle tagada üksnes tema enda omandis olev korter. Sellise korteri ostmiseks kaebajal aga

vahendid puuduvad.

17. Kohtu hinnangul on vastustaja otsuse tegemisel põhjendatult võtnud arvesse ka kaebaja abi-

ja toetusvajadust. Kaebajale osutatakse hetkel resotsialiseerimise teenust 31.01.2022 sõlmitud

lepingu (dtl 136-140) alusel aadressil Varre 7. Resotsialiseerumise teenuse eesmärk on säilitada

või parandada õigustatud isiku toimetulekuvõimet, kuni ta on võimeline iseseisvalt ühiskonnas

toime tulema. Lepingu punkti 3.2 kohaselt hõlmab teenus kasutaja toimetulekualast nõustamist

(sh igapäevaeluga toimetulek, majanduslik toimetulek) ja toetamist/juhendamist; individuaalse

tegevusplaani koostamist iseseisva toimetuleku saavutamise toetamiseks ja selle regulaarset

ülevaatamist ning voodikohaga majutuse võimalust. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kehtib leping

kuni individuaalse tegevusplaani kehtivuse lõpuni. Vastustaja esitas kohtuistungil kaebaja

individuaalse tegevusplaani kehtivusega kuni 01.12.2022. Kohtuistungil väljendas vastustaja, et

8(8)

nimetatud tegevusplaani pikendatakse ning kaebajat ei ähvarda eluruumist ilma jäämine. Kohus

leiab, et arvestades kaebaja juhendamis- ja abivajadust on vastustaja põhjendatult leidnud, et

resotsialiseerumisteenuse osutamine Varre tn 7 ühiselamus vastab kaebaja abivajadusele.

Kaebajale on tagatud omaette tuba, mida ta ei pea jagama teiste isikutega. Samuti on

majutusüksuses tagatud talle pidev järelevalve ning tugi igapäevatoimetustes, mida

sotsiaalkorteris sellises mahus tagada ei ole võimalik. Ka kaebaja tugiisik on selgitanud (dtl 120),

et kaebaja vajab tihti arvamust/kinnitust, kas toimib õieti ning ta muretseb liiga palju.

Kohtuistungil avaldatu põhjal oli kaebaja peamine mure ning stressi põhjus selles, et ta võib

kergesti jääda Varre tn 7 eluruumist ilma. Vastustaja selgitas kohtule ja kaebajale usutvalt, et

kaebaja nimetatud asjaolu üle muretsema ei pea ning talle tagatakse tugi ja abi ka peale

03.06.2022 individuaalse tegevusplaani lõppemist. Kohtul ei ole põhjust vastustaja väidetes

kahelda. Tulenevalt asjaolust, et kaebajal puudub võime iseseisvalt hakkama saada on talle

tagatud püsiv elukoht koos ainult tema kasutuses oleva toaga. Ka sotsiaalhoolekande arvamuses

on leitud, et selline teenus vastab kõige enam kaebaja vajadustele.

18. Vastustaja on põhjendatult võtnud arvesse ka asjaolu, et kaebajal on puuduv töövõime ning

ta saab puudega inimesele määratud töövõime- ja sotsiaaltoetust. Kaebajal on olnud lühiajalisi

töökohti, kuid neid ei saa kohtu hinnangul pidada regulaarse sissetuleku allikateks.

Eluasemekomisjoni otsuse tegemise ajal kaebajal töökoht puudus. Kaebaja ise selgitas istungil,

et tal on varasemast ajast tekkinud võlad ning tema suhtes on kuulutatud välja eraisiku pankrot.

Kaebaja väljendas, et soovib võlgadest vabaneda. Kohtu hinnangul aitab kaebaja toimetulekule

ka nimetatud aspektis kaasa resotsialiseerimisteenus, mille raames on kõige efektiivsemalt

tagatud, et kaebaja oma majanduslike probleemidega järjepidevalt tegeleks ning saavutaks

olukorra, kus ta on suuteline tulevikus oma eluga iseseisvalt ja kõrvalise abita toime tulema.

19. Eeltoodut arvestades leian, et eluasemekomisjon on otsuse tegemisel lähtunud kohastest

kaalutlustest ning on asjaolusid hinnates õiguspäraselt leidnud, et kaebaja ei ole hetkel veel

suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Seega on vastustaja

asjaolusid arvestades õiguspäraselt jätnud kaebaja avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna

arvele võtmata ning vastustaja otsust ei saa pidada õigusvastaseks.

20. Kuna kohus leidis, et 22.06.2022 otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat

kaebaja taotlust uuesti lahendama. Seega jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.

MENETLUSKULUD

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kaebaja esindaja taotluse riigi

õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks lahendab kohus

eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik