Legislator Case Law & Legislation
2-22-143852/3 AI generated

2-22-143852/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-143852/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. L. (kostja) vastu 238,27 saamiseks. Pooled esitasid 20.12.2022 Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Hageja nõue anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 3 Pärnu Maakohtu 21.12.2022 määrusega üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-22-143852/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt poolte kokkuleppele on määrusele määruskaebuse esitamise õigus välistatud. Sellest tulenevalt ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 661 lg 4).

Keywords

AI generated
arbitration clause negotiation and conclusion objection to debt enforcement satisfaction of claim forfeiture agreement withdrawal following settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Kelly-Tonili Hiiemäe Määruse tegemise aeg ja koht 03.jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-143852 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. L. vastu 238,27 EUR nõudes 241,94 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); Lepinguline esindaja: T.

I. (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx; Kostja: S. L. (isikukood xxx, e-post xxx. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) ja S. L. (kostja) vahel 19.12.2022 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:

1.1 Kostja tasub Aktsiaselts PlusPlus Capital arvelduskontole EEXXX (Swedbank) viitenumbriga 25116050 põhivõlgnevuse jäägi 89,46 eurot, viivised kokku 69,27 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 241,23 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 20.12.2022 241,23 50,00 191,23 20.01.2023 191,23 50,00 141,23 20.02.2023 141,23 50,00 91,23 20.03.2023 91,23 50,00 41,23 20.04.2023 41,23 41,23 0,00

1.2 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata ,on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt maksma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 89,46 euro ulatuseni.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-143852 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.

3. Tagastada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital poolt tasutud riigilõivust pool (32,50 eurot) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arvelduskontole nr EEXXX. Menetluskulude jaotus

4. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda (v.a resolutsiooni punktis 3 märgitud hagejale seaduse alusel tagastamisele kuuluv riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Vastavalt poolte kokkuleppele on määrusele määruskaebuse esitamise õigus välistatud. Sellest tulenevalt ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 661 lg 4).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. L. (kostja) vastu 238,27 saamiseks. Pooled esitasid 20.12.2022 Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Hageja nõue anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 3 Pärnu Maakohtu 21.12.2022 määrusega üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

2. TsMS § 486 lg 4 alusel menetleb kohus Pärnu Maakohtule esitatud kompromisslepingut enne hagimenetluse menetlemise alustamist.

3. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi. kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks. Samuti on kompromiss täidetav.

5. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse vastavalt poolte taotlusele kirjalikus menetluses istungit pidamata. Menetluskulud

6. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud hageja taotletud ja seaduse alusel tagastamisele kuuluv osa riigilõivust.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Seoses kompromissi sõlmimisega tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust pool hageja näidatud pangakontole. Edasikaebe kord

8. TsMS § 660 lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule. Menetlust lõpetava määruse peale saab seaduse järgi määruskaebuse esitada.

9. Küll aga võimaldab TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisskokkuleppes välistanud määruskaebuse esitamise õiguse ja selliselt märgib kohus määruses ka edasikaebe korra kohta.

Kohtu täiendavad selgitused

10. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik