2-22-129071/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-129071

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi

A. U.

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5245,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ, registrikood 11542046

Hageja esindaja: A.-L. V.; e-post: xxx

Kostja: A. U., isikukood xxx; rahvastikuregistrijärgne

elukoht: xxx; tegelik viibimiskoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. U.´ilt välja OK Incure OÜ kasuks võlgnevus kokku 5205,98 eurot, millest

põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 709,66 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis

466,32 eurot.

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ sissenõudmiskulude nõue 40 eurot.

4. Menetluskulud jätta 99,2% ulatuses A. U.´i kanda ning 0,8% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude suuruseks 595 eurot, s.o hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv.

6. Mõista A. U.´ilt välja OK Incure OÜ kasuks hageja menetluskulud 99,2% ulatuses,

s.o summas 590,24 eurot.

A. U. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 590,24 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2(5)

8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend

loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ nõuab 05.09.2022 esitatud hagis (04.10.2022 hagi täienduses) A. U.i vastu

4000 euro põhivõlgnevuse, 709,66 euro intressi, 466,32 euro viivise ja sissenõudmiskulude

70 euro väljamõistmist.

Hageja nõue tuleneb IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 18.04.2019 sõlmitud

arvelduskrediidilepingust nr xxx.

Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. IPF Digital OÜ on kostja sõlmitud

lepingu üles öelnud ja loovutanud kostja vastu nõude OK Incure OÜ-le 07.06.2022.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.10.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxx ning postiaadressile

xxx (26.10.2022; tagastatud – ei ela aadressil). Samuti edastas kohus hagimaterjalid

3(5)

võimalikule kostja aadressile xxx (26.10.2022; tagastatud – ei ela/asu aadressil). Kuna

hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt toimunud

maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult andes kostjale 28 päeva

kirjaliku seisukoha esitamiseks.

Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.11.2022 ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 25.11.2022, s.o 15 päeva möödumisel.

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus

23.12.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 70 eurot, s.o lepingu

kehtivuseajal 20 eurot ja pärast lepingu lõppemist 50 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on

tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot.

Eelmises

lauses

nimetatud

sissenõudmiskulude

hüvitis

suureneb

iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt

ühe tasuta meeldetuletuse.

Seega võib hüvitist nõuda meeldetuletuskirja eest, kui võlgnikule on saadetud vähemalt

üks tasuta meeldetuletus enne tasulist kirja. 04.10.2022 hagi täienduse kohaselt on kostjale

lepingu kehtivuse ajal edastatud 4 tasulist meeldetuletuskirja 01.03.2022, 29.03.2022.

02.05.2022 ja 30.05.2022. Kuna neile neljale kirjale ei ole eelnevalt saadetud tasuta

4(5)

meeldetuletuskirja, jääb hageja nõue nelja meeldetuletuskirja tasu osas, summas 20 eurot

rahuldamata.

5. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja hageja kasuks pärast lepingu lõppemist

sissenõudmiskulud 50 eurot, s.o 3 meeldetuletuskirja (08.06.2022, 28.06.2022 ja

20.07.2022) ning muud kulud, s.o edastatud SMS-id, meeldetuletavad e-kirjad, ühenduse

saamine telefoni teel.

TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega

tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit.

Kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 I lause kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuse kõige varem

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest, ning hagiavalduse kohaselt öeldi leping

üles 07.06.2022, ei ole 08.06.2022 meeldetuletuskirja osas täidetud VÕS § 1132 lg 3

sätestatud piirang ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 08.06.2022 meeldetuletuskirja

eest tasu väljamõistmine. Kohus loeb põhjendatuks meeldetuletuskirja tasu 28.06.2022 ja

20.07.2022 meeldetuletuskirjade eest (25+5), s.o 30 eurot.

Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu

millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, saadetud

SMS-ide ajad) hageja kostjaga ühendust võttis. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt

kirja pannud, millal ja mis viisil on ta teinud teisi hagiavalduses viidatud toiminguid, ei saa

kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks

pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja tegi

lisaks kolme meeldetuletuskirja saatmisele muid toiminguid. Seega tuleb hageja

sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt rahuldamata ning rahuldada 30 euro ulatuses (s.o

viidatud meeldetuletuskirjade osas).

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 5245,98 eurot, s.o põhivõlg

4000 eurot, intress 709,66 eurot, viivis 466,32 eurot ja sissenõudmiskulud 70 eurot. Kohus

mõistis käesoleva otsusega välja aga 5205,98 eurot, s.o põhivõlg 4000 eurot, intress 709,66

eurot, viivis 466,32 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõuetest ligi 99,2% ((5205,98x100) / 5246,98).

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 99,2% ulatuses kostja kanda ning 0,8%

ulatuses hageja kanda.

7. Hageja on esitanud hagis taotluse, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega,

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 595 eurot saab

pidada põhjendatuks menetluskuluks.

9. Kokku on hageja menetluskulud seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb 99,2% ehk

590,24 eurot (595*99,2%).

Seega hageja kantud menetluskulu summas 4,76 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.

5(5)

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak